määramise süsteemi; laste puue tuleb diagnoosida võimalikult varases staadiumis ning määrata vastav taastusravi plaan. 7. Täiustame ja laiendame järkjärgult üleriigiliseks puuetega inimeste toetamiseks mõeldud teenuste nimistut (isiklike abistajate, tõlkide, invatranspordi, abivahendite, elamute kohandamise jm teenused). 8. Kindlustame iga omavalitsuse juures operatiivse teavitamis- ning nõustamissüsteemi abivõimalustest ning abi saamise korrast. NOORSOOPOLIITIKA Keskerakonna noorsoopoliitika põhieesmärgiks on luua kõikidele Eestis elavatele noortele tasakaalustatud sotsiaalsed, majanduslikud ja võrdsed hariduslikud võimalused, mis aitavad neil alustada täisväärtuslikku vastutusvõimelist elu. Demograafilised ja sotsiaalsed protsessid on oluliselt muutnud elanikkonna vanuselist struktuuri ning kaasa toonud rahvastiku vananemise. Seetõttu langeb praegustele noortele oluliselt suurem vastutus meie riigi ja kultuuri jätkusuutlikkuse tagamisel.
ökoloogiliste ohtude eest ja sotsiaallkaitset. Sisejulgeoleku tagamisel on Eesti Keskerakonna prioriteediks võitlus selliste ohtudega nagu narkomaania, alkoholism, kohalik kuritegevus, korruptsioon, liiklusohud, koduvägivald, organiseeritud kuritegevus, terrorism, rassism ja rahvuslik vaen, illegaalne immigratsioon, infotehnoloogiline kuritegevus ja intellektuaalse omandi vargus, prostitutsioon ja koolivägivald. Samuti on erakonna programmis maaelu edendamine, noorsoopoliitika, vanurite ja toimetulekuraskustega inimeste heaolu tagamine ning palju muud. Toetatakse astmelist tulumaksu ning 5% ettevõtte tulumaksu kehtestamist, samuti ka madalat käibemaksu ja luksuskaupade kõrgemat maksustamist. Erakond Isamaa ja Res Publica Liit (lühend IRL) on erakondade Isamaliit ja Res Publica ühinemise tagajärjel tekkinud erakond. Algselt väljapakutud nimi oli Erakond Eesti Eest. Ühinemiskavatsusest teatati 4.aprillil 2006. aastal ning ametlikult registreeriti uus erakond
noortekeskuste ja nende töötajate huvisid ning esindame neid; teeme koostööd riigi ja kohalike omavalitsustega, noorte-organisatsioonidega Eestis ja välismaal ning teiste noorsoo- tööga seotud institutsioonidega; vahendame koolitust ja enesetäiendust (välja arvatud litsentseeritud tegevus); toetame ühingu liikmete üksik- ja ühistaotlusi oma tegevuse kaudu; koordineerime noortekeskuste koostööd ning korraldame infovahetust ja räägime kaasa riikliku noorsoopoliitika kujundamisel. Eesti ANK töösuunad: toetada uute noortekeskuste arendamist olla noorsootöötajate esindusorganisatsioon organiseerida seminare ja koolitusi arendada ja ellu kutsuda rahvuslikke ja rahvusvahelisi projekte olla partner noorsoopoliitika kujundamisel riiklikul ja kohalikul tasandil ga. Noorsootöö kvaliteet ja selle hindamine Noorsootöö kvaliteet Noorsootöö kvaliteedi mõõtmise ja hindamise süsteemi loomine ja rakendamine (ENTK).
hooldekodu, õenduskodu ja muude taoliste teenuste kindlus tamiseks abivajajatele, kasutades seejuures ka omaosaluse põhimõtet. 4.Soodustame puudega inimeste rakendamiseks toetatud töökohtade loomist ja sisustamist ettevõtetes, koolitades puudega töötajaid ning nende juhendajaid. 5.Puudega inimeste paremaks ühiskonnaellu kaasamiseks korrastame puudeastmete määramise süsteemi; laste puue tuleb diagnoosida võimalikult varases staadiumis ning määrata vastav taastusravi plaan. NOORSOOPOLIITIKA NOORSOOPOLIITIKA ÜLDPRINTSIIBID 1.Noorte väärtustamine ühiskonnas on üks Keskerakonna prioriteete. Noorte toetamine kujunemisel vastutustundlikeks, aktiivseteks ning ühiskonda edasi viivateks kodanikeks on tulevikku suunatud tegevus, kuid seda tööd tuleb teha juba täna. 2.Meie noorsoopoliitika eesmärgiks on tõsta erinevate sotsiaalsete gruppide oma vahelist sidusust. Peame oluliseks rahvusliku ja riikliku identiteedi ning patriotismi edendamist, sallivuse ja
arendab SA Innove Karjäärinõustamise Vabaduse väljak 9/1 Teabekeskus. Noorsoo- Eesti Noorsoo Instituut tegeleb Lasnamäe noortekeskus teeb uuringud noorsoouuringute teostamise kui ka juba iga-aastaseid küsitlusi noorte läbi viidud uuringute koondamisega. vahel, et teada saada, mida MTÜ Noorsoo Instituudi eesmärgiks on noored vajavad ja kuidas oma Eesti ühiskonna noorsoopoliitika huvides vaba aega sisustavad. Selle kaasa aidata noorsooalaste uuringute ülevaate abil oleme püüdnud tulemuste rakendamisele ning pakkuda noortele neid üritusi, informeerida ühiskonda noorsooalaste mis pakuvad nendele rohkem uuringute tulemustest (www.eni.ee). huvi ja koostame poolaasta tegevuskava.
Hariduspoliitika põhiküsimus on tänapäeval keskhariduse küsimus. Mis on parim: Usa – enamik noori kuni 18.a. Saamiseni päevases keskkoolis Euroopa – ühetaoline haridus keskastme algosani (progümnaasium), edasi tulevad valikud (ülikooli orienteerib 3 a. akadeemiline aste) Jaapani mudel – kõik lapsed keskkooli lõpetamiseni koolis, valik 15 aastaselt, suunatakse erineva kvaliteedi ja prestiižiga koolidesse ---- Noorsootöö ja noorsoopoliitika: Noorsoopoliitika staatiline ja dünaamiline käsitlus Staatiline – noorsootöö ongi noorsopoliitika Dünaamiline – “tänane” noorsootöö on “eilse” noorsoopoliitika tulemus (noorsootöö kui muutumise protsess) --- Noorsootöö lähtekoht - suhtumine Laissez faire ja patriarhaalne suhtumine perekonda Riiklik paternalism ja lastekaitse tähtsustamine Sünniperekonna ja vanemate õiguste kaitse Laste õigus enesemääramisele (Fox Harding, 1991) ---- Noorsootöö sihtgrupid:
•Bulgaaria ja Vene uurijad teoretiseerisid eneseteostusest, Baltikumis enesemääratlusest. Viimane kujutas endast noorte poolt elu jooksul tehtavad valikud: koolides, koolist tööle, pereelus. See paradigma võimaldas ka keskenduda varem uurimata noorte väärtustele (nt Saarniit 1998). 1980. teisel poolel olid idabloki noorsoouuringud institutsionaliseerunud ja hästi rahastatud. Kommunistlikud valitsejad edendasid rahvusvahelist koostööd eesmärgiga reklaamida riikliku noorsoopoliitika edukust. • Ida-Lääne koostöö õilmitses vaatamata erinevatele takistustele – erinev poliitiline ja kultuuriline kontekst, erinevad uurimisteemad ja teooriad, erinevad metodoloogiad: Idas suured kvantitatiivsed uuringud, Läänes väiksed kvalitatiivsed. 1980-l süvenes riigi kontroll noorsoouuringute üle. Kui uurijad pöörasid tähelepanu taolistele ametliku käsitlusega edukast noorsoopoliitikast ja lojaalsest noorsoost vastuolus olevatele
need on suunatud kas esmane või teisene preventsioonivahend. Hariduspoliitikas vaadatakse ka väga erinevaid projekte. Haridussüsteem on väga suure funktsiooniga, kuna suudab pakkuda mõtestatud tegevust väga suurele osale kriminaalsest elanikkonnast. Kui poleks haridussüsteemi, mis siis ühiskonnas toimuks? Kriminaalne aktiivsus oleks küllalt keeruline üle elada. Haridus pakub tegevust, hoiab kontrolli all ja see on väga väga suur haridussüsteemi funktsioon. Noorsoopoliitika on ennekõike negatiivse väljaselgitamine, õige käitumise õpetamine noortele. See toetub ka üldisele vajadusele, tunnustuse vajadusele on vaja kuidagi saavutada staatust grupi seas. Need kipuvad minema illegaalse käitumise sfääri, kus kehtestatakse ennast kuritegude toimepanemisega nt noorsoopoliitika kaudu pakkuda noortele teistsuguseid enesekehtestamise viise. 4
3) kontrollib noorsootöö jaoks riigieelarvest eraldatud vahendite sihipärast kasutamist; 4) koordineerib noorte tervistava puhkuse korraldamist; 5) koordineerib noorte teavitamist ja nõustamist; 6) koostab ülevaate noorsootöö tulemuste ja uuringute kohta; 7) täidab teisi seadustes, Vabariigi Valitsuse määrustes ja oma põhimääruses sätestatud ülesandeid. [RT I 2002, 90, 521 jõustunud 1. 01. 2003] § 5. Maavanema ülesanded Maavanem: 1) koordineerib riikliku noorsoopoliitika kujundamist ja elluviimist maakonnas; 6 2) teostab järelevalvet riigieelarvest noorsootööle eraldatud rahaliste vahendite kasutamise üle maakonnas; 3) korraldab noorte teavitamist ja nõustamist maakonnas, sõlmides nimetatud teenuse osutamiseks lepingu juriidilise või füüsilise isikuga. § 6. Valla- või linnavolikogu ülesanded (1) Valla- või linnavolikogu: 1) määrab noorsootöö prioriteedid oma haldusterritooriumil ning sätestab nende
annaabi.ee 
