Nii võib praegu kuulda räppi kõikvõimalikes keeltes, ka eesti keeles. Eesti räpikultuur on mõistagi märksa teistsugusem kui see, mis kunagi aastaid tagasi New Yorgi getodest alguse sai. Eesti räpparite laulutekstid püüavad olla küll sama avatud ja kriitilised kui ameerika räpparitel, kuid senini piirduvad siiski valdavalt avameelsusega seksi ja vägivalla osas. Tüüpiline on ka see, et noorsookultuur võtab omaks mingi subkultuuri riietumis või käitumismallid seda kultuuri ennast tegelikult üldse tundmata. Nii on juhtunud ka räpiga selle, kui subkultuuri, piirid on hakanud ähmastuma ja ta on hakanud muutuma osaks popkultuurist nagu seda on blues, r&b või rock. Kasutatud kirjandus Michael Brake, Comparative youth culture, 1985 Douglas Kellner, BAUDILLARD: a critical reader,1994 Enn Veldi, "Rap mustanahaliste getode saaga", Favoriit, Juuni, 1995
jõudu. i. Tähenduste ja märkide sümboliline majandus omab reaalset majanduslikku võimu. j. Kompomiss kultuuri ja kapitali vahel. Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine a. Elustiilid on personaalsed, samas subkultuuril, millesse noor inimene kuulub, on oluline mõju ning see seob vähemalt osaliselt sarnase elustiiliga inimesi. b. Subkultuurid (noorsookultuur):blatnoid, emod, goodid. Spordi subkultuurid. c. Enese eristamine laiemast ühiskonnast i. Spordisubkultuuride elitism, mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel. ii. Elitism, mis tugineb uskumusel, et õige muusikaline maitse rajaneb teistega võrreldes rafineerimatumal intellektuaalsusel. iii. Subkultuurisisene eristumine:
See näitab, et deviantsus tekib indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise vastuolu tulemusel. Millises võtmes käsitleti noori subkultuuri uurimustes Birminghami koolkonnas? Noorus kui lõbu – tarbimist vaadati kui uut moodi sümboolset klassivõitlust Teenager. Stiil oli noorte jaoks tähtis, see oli nende subkultuuri olemuslik osa. Keskenduti kultuuritarbimisele, noorte muusika –ja tarbekaubaeelistused olid ameerikalikud – noorsookultuur oli muutunud tarbekaupade valiku küsimuseks. Nimeta mõned (vähemalt 2) stiilisubkultuurid, mida uuriti Birminghami koolkonnas Suurbritannias ja selgita nende identiteedi loomise strateegiat. Teddy-boy subkultuur: Edwardi aegne dändide stiil töölisklassi noorte seas. Esmakordselt nimetati selliselt 1953.a. Seostatakse kuigipalju gängide, rassismi ja kuritegevusega, mida meedia kõvasti võimendas. 1970. aastateks, mil tärkas selle liikumise teine laine, oli ühiskonna suhtumine teddy
nende poliitlist ja majanduslikku jõudu. Tähenduste ja märkide sümboliline majandus omab reaalset majanduslikku võimu . Kompromiss kultuuri ja kapitali vahel *Subkultuuride eristumine laiemast ühiskonnast ja subkultuurisisene eristumine Elustiilid on personaalsed, samas subkultuuril, millesse noor inimene kuulub, on oluline mõju ning see seob vähemalt osaliselt sarnase elustiiliga inimesi. Subkultuurid (noorte kultuur ehk noorsookultuur): blatnoid, emod, goodid, grungemehed, häkkerid, küberpunkarid, modid, rullnokad jms Ökokogukonnad Tarbijalikud ja vaatemängulised subkultuurid (Stratton 1985). Spordisubkultuurid Klassikalised vaatemängulised subkultuurid Enese eristamine laiemast ühiskonnast Spordisubkultuuride elitism , mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel (lumelaudurid).
Elustiilid on personaalsed, samas subkultuuril, millesse noor inimene kuulub, on oluline mõju ning see seob vähemalt osaliselt sarnase elustiiliga inimesi. vähemalt osaliselt sarnase elustiiliga inimesi. Subkultuurid (noorte kultuur ehk noorsookultuur): blatnoid, emod, goodid, grungemehed, häkkerid, Subkultuurid (noorte kultuur ehk noorsookultuur): blatnoid, emod, goodid, grungemehed, häkkerid, küberpunkarid, modid, rullnokad jms. küberpunkarid, modid, rullnokad jms. Enese eristamine laiemast ühiskonnast: Enese eristamine laiemast ühiskonnast: – Spordisubkultuuride elitism, mis rajaneb materiaalse edukuse näitamisel ning arendatud oskustel
indiviidid valivad teatud tarbekaupu ja tarbimismudeleid ning esitavad neid kui eneseväljenduse viise. Kaasaegne ühiskond sunnib indiviidi tegema valikuid. Elustiilid on personaalsed, samas subkultuuril, millesse noor inimene kuulub, on oluline mõju ning see seob vähemalt osaliselt sarnase elustiiliga inimesi. Subkultuurid (noorte kultuur ehk noorsookultuur): blatnoid, emod, goodid, grungemehed, häkkerid, küberpunkarid, modid, rullnokad jms Ökokogukonnad Tarbijalikud ja vaatemängulised subkultuurid (Stratton 1985). o Spordi subkultuurid (spordiala varustus, väärtussüsteem, riietusstiil, släng jne) o Klassikalised vaatemängulised subkultuurid Kultuuridevaheline tarbimine ja globaliseerumine Disneyisation (Bryman 2004). Disniseerimine
Heade raamatute protsent on suurem. Kirjanduses võiks olla ilminguks olmekirjandus/-romaan, millest hakatakse 70ndate teisel poolel rääkima. Rein Veideman hakkas väga energiliselt võitlema olmekirjanduse vastu, taunima selle madalust. Sellega peetakse silmas teatavat meelelahutuslikku proosat. Püsitakse realistlikul pinnal ja liigutakse väliseid asju mööda. o Underground muutub o Noorsookultuur muutub – noorsookultuur muutub progerokiga ning loomulikult mängib rolli Ruja fenomen. Kirjanduse jaosk on vast tähtis, et sõnaline kultuur progerokikultuuris saba oluliseks. Progerokk on midagi kahtlast, kuid see legaliseerub. Pärast seda tuleb pungliaine ning see ei saa enam legaliseeruda – tekitab konflikte. Pungikultuur küll teeb mingeid katseid ameltikku kutluuri jõuda, kuid see on seotud kuidagi vastasseidusega
annaabi.ee 
