Oodo oli E.Bornhöhe raamatu ,,Tasuja" üks peategelastest. Raamatus on kirjeldatud Oodot väga vaenuliku ja uhkena. Ta isa oli lossihärra Lodijärve lossis ja tal oli ka õde Emiilia. Nad olid Sakslased. Kui Oodo ja Jaanus esimest korda kohtusid ei sallinud lossipoiss Jaanust üldse. Ta ajas talle koera Tarapita juba esimesel kohtumisel kallale ja ise ainult naeris selle üle. Lõik katkendist: ,,See oli tore," naeris väike noorsand ja tatsutas Tarapita selga, mis kui uss ta käte all keerles. ,,Häbi sulle, Oodo!" manitses aulise tõsidusega väike preili. ,,Meie oleme temale häda teinud ja sina pilkad veel. Kas see on ilus?" ,,Ilus ja mehine! " kilkas Oodo. ,,Paras pimedale. Vupsti! Nagu puhutud üle lauahunniku. Oh, Tarapita, küll see läks libedasti! Hohohoo!" Sammuti oli näha Oodo uhket olekut noorte kokkusaamisel metsaservas. Kus Oodo otsustas, et
Me loeme edukaks inimesi, kellel on palju raha, mõjukad tuttavad, ilus maja või auto, kaunis noor naine. Me hindame olulisust rahakoti paksusega. Tekib tunne, et just raha on see kõige tähtsam maailmas. Edukas riik? Kas see üldse on olemas? Lapsed ju on meie tulevik. Noored on meie tulevik. Meie homne viib meid edasi, aga küsime: "Kuhu?". Kas see on see edukas riik, kus nooruk haarab relva ja tapab koolis oma kalli klassikaaslase, õpetaja ja parima sõbra? Kas see on noorsand, kes koolis WC-s peksab endast nooremat poissi. Noormees, kes noortepeol vägistab kooliõde? Narkar, kes süstib end otse tänaval? Ja veel vähemalt 110 küsimust. Kus on vastused või kas neid üldse on? Vastused on meis endis. Kas sellised ongi meie tuleviku inimesed? Ehitame sellistega tuleviku, mis meile kõigile meeldib. Me jätame kõrvale tunded, kaunid kunstid, loomingulise. Me lihtsalt ei näe seda. See on meie jaoks nagu viirastus.
docstxt/.txt
Ta ei lasknud pilve silmist, kuni too teiste omataoliste rüppe kadus. Tuul nihutas neid mere poole. Visanud soojust hoidnud keebi õlgadelt, hüppas ta üle käsipuu ja olles väänelnud paar kõverat saltot, maabus valge avara särgi lehvides hääletule murule. Ta seisis kahel jalal, justkui olnuks vahemaa mitte midagi silmapaistvat, kuid tegelikkuses oli ta väga hirmul olnud lihtsalt ta tahtis nii väga jõuda pilveni, et see iha oli talle jõudu andmas, varjutamas kõik muu. Noorsand unustas isa keelud väljuda oma toast, teenijad, kes teda näha võiksid ja oma ohutuse ta mõtles vaid oma tiivulisest armastusest, lootes, et just tema on pilvede vahel. Ta peas kajas jällegi klaver oma muutumatu laitmatusega, puhta lapseliku armastusega, niisama hella, kui esimesed lumikellukesed aprilli alguses. Atmosfäär muutus: tormiline tuul rebis pilvi ja nende sees vähklevat kogu, pillates viimast kui õlekõrt õhukihtide vahet
lähedale mõisamaadele, tänu juhuste kokkulangevusele ostab kättemaksunaudinguga endise mõisniku maad, ning paneb oma poja (mõelge vaid, lihtsa eesti talupoja poja!) mõisniku tütre abikaasaks (""Paruni herra! mis oleks Teie isa mõtelnud, kui keegi temale peale selle, kui ta mulle seda weikest karistust andis, oleks ütelnud, et minu poeg ühel päewal tema pojatütre wõtma saaks?" (lk 165)"). Teose edenedes muutub peategelaseks Tõnu poeg Johannes, andekas, haritud ning sümpaatne noorsand. Raamatus leidub kirgi, hingepiina, valestimõistmisi, ja möödarääkimisi, lõpus loomulikult puhast headust, üllast leppimist ning tõelist armastust. 5 Raamatu "Kindel Eesmärk" iseärasusi "Kõrvi algupäraseks ilukirjanduslikuks peateoseks on jutustus ,,Kindel eesmärk", mis hakkas ilmuma esmalt järjejutuna (1888). Teoses kujutatakse kärneripoisi teed miljonäriks, stiililt ja sisult jääb teos vähenõudlikuks
kui arvestada, et poisse võeti õpipoisteks 9-10 aastaselt, siis esimese astme lõppedes oligi tavaliselt tegemist juba üpris isesisva noormehehakatisega. Säärane poiss võis juba teatada, et tal on plaan teha sellitöö oma esimene erialane tööproov. Kui töö vastas nõuetele, kuulutati õpipoiss pidulikult selliks, kirjutati õpipoisiraamatust välja ja selliraamatusse sisse. Teine etapp, selli aeg, läbiti tavaliselt 5-6 aastaga. Nüüd sai jooksupoisist üsna tähtis noorsand, kes juba tundis oma eriala ja kellel usaldati lihtsamad operatsioonid iseseisvaks tööks ning kes sai enamasti oma töö eest ka tasu. See oli aeg, kus noormees õppis oma meistri käest kõiki peensusi ning püüdis end näidata kui iseseisev käsitööline. Mõne aja pärast teatas sell valmidust rändama minna, mis oli kõikidele sellidele kohustuslik. Rändamaminek tähendas kaugematesse linnadesse või teistesse riikidesse minekut. Üldreegel oli, et
Ta pilk langes esiti pahaselt suure koera Tarapita peale, kes oma isanda käsul nii harimata viisil ratast oli püüdnud. Koer ei näinud oma koerustükki sugugi kahetsevat, sest ta kargas, ratas suus, kui päris narr ringi, aga tütarlapse nägu läks tõsiseks; ta astus Jaanuse ette ja küsis osavõtlikult, kas see vahest viga ep ole saanud. 16 Jaanus kogeles tema meelest imeilusat tütarlast silmitsedes midagi nagu «pole viga ühti». «See oli tore,» naeris väike noorsand ja patsutas Tarapita selga, mis nagu uss ta käte all keerles. «Häbi sulle, Oodo!» manitses aulise tõsidusega väike preili. «Meie oleme temale häda teinud ja sina pilkad veel. Kas see on ilus?» «Ilus ja mehine!» kilkas Oodo. «Paras niisugusele pimedale. Vupsti! Nagu puhutud üle laua-hunniku. Oh, Tarapita, küll see läks libedasti! Hohohoo!» Nüüd läks Jaanusel kops üle maksa. «See on kõlvatu temp, koeri võõra peale ässitada,» pahvatas ta vihaselt. «Sina oled rumal
vedas ta kahe kilomeetri kauguselt toidutegemiseks käsikäruga vett. Lõpuks pidi ta oma kaevust virtsa jooma. Jakob käis kõikide asjameeste juures: sovhoosis, külanõukogus, kirjutas isegi raadiosse, aga sellest polnud abi, sest öeldi, et see pole nende rida. Täitevkomitees õpetas noormees, et lasku Jakob uus kaev kaevata. Jakob sai pahaseks, sest kuhugi polnud kaevu kaevata: kõik ümberkaudsed põhjaveed olid virtsa täis. Ta solvas noorukit ja tormas minema. Ta kuulis, kuidas noorsand ta selja taga ütles: "Dementia senilis!". Surmapõhjus: loomulik surm 4.96. Raivo Ukrainski Sünnikoht: Harala Amet: taksojuht; tsisternauto juht; torulukksepp; Olemus: naise tahte alla painduja; Lugu: Ta oli üksteist aastat Tartus taksojuht, aga siis hakkas naine peale käima, et nad maale läheks. Läksidki. Tööl hakati Raivot joodikuks hüüdma, võeti tsisternauto pealt ära. Ta pandi torulukksepaks. Töökojajuhataja ja peainsener
annaabi.ee 
