Päike kuni poolvari. Noored taimed ei talu lubjarikast mulda. Helesiniste õitega hortensia saamiseks peab muld olema happeline, selleks tuleb taime kasta alumiiniumsulfaadi 2% lahusega. Aedhortensia (Hydrangea) Kuni 2m kõrgune ümara võraga põõsas. Lehed pealt tumerohelised hõredalt karvased, alt heledamad ja roodude kohalt tihedalt karvased. Õied rohekasvalged, hiljem roosakad, pikkades laikuhikjates pööristes juulis septembris. Põõsast noorendatakse tagasilõikamisega. Niisked, huumusrikas ja rammus muld. Päike kuni poolvari. Noored taimed ei talu lubjarikast mulda Magesõstar (Ribes) Kuni 1,5m kõrgune peenikeste okstega põõsas. Vanemad oksad on tuhkjashallid. Lehe peal üksikud kõverad karvad, alt paljad. Leheroots on pikkade näärmekarvadega. Õied on rohekad, väikestes püstistes kobarates mais. Viljad on punased, mitte maitsvad. Varjutaluv ja vähenõudlik mullastiku suhtes. Hekiks. niisked hea drenaaziga mullad
Suureõielised väänroosid on tugevate okstega ning õitsevad korduvalt sama aasta võrsetest. Nendel eemaldatakse varakevadel peenemadväheväärtuslikud oksad, teiste külgharusid võib kärpida kolmandiku võrra. Noorendamiseks lõigatakse iga kevadel välja 1-2 vana oksa. Väikeõielised ramblerroosid on peenemate painduvate okstega ning õitsevad kord aastas eelmisel kasvuperioodil kasvanud varte külgokstel. Kevadel eemaldatakse mõned nõrgemad põhioksad. Ramblereid noorendatakse pärast õitsemist, lõigatakse maapinnalt ära 1 -2 vanemat ( üle 3 aasta vanust) krobelise koorega oksa, samuti eemaldatakse äraõitsenud õisikud. Põõsas- ja pargiroosid Kõrged ( 1 2 m) rikkalikult õitsevad põõsad. Neid kärbitakse võimalikult vähe, sest enamikul sortidel tekivad õiepungad eelmise aasta okstele. Noorendades lõigatakse korraga välja veerand vanadest ( 5 6 a vanustest ) okstest, jättes alles vähemalt 8 põhioksa. Vana
Peale õitsemist lõigatakse ära õisikud koos võrsetippudega ja vajadusel harvendatakse. Noorenduslõikusega lõigatakse vana põõsas kolme kuni viie aasta jooksul tagasi. Seda tuleb eelnevalt hästi planeerida. Enne lõikamist tuleb otsustada, milliseid oksi millisel aastal lõigata. Oluline on alustada lodjapuu südamest, mitte põõsa välisküljelt. Lõigata tuleb seejuures ühtlaselt kogu põõsale jaotatuna oksad kuni 30-40 cm kõrguselt ära. Kui lodjapuud noorendatakse kolme aastaga, lõigatakse esimesel aastal 1/3 okstest tagasi, teisel aastal pool okstest, mis esimesel aastal lõikamata jäeti. Ka teisel aastal tuleb lõigata põõsa seest väljapoole. Kolmandal aastal lõigatakse siis ülejäänud lõikamata oksad (Lodjapuu lõikamine, 2011) 16 Puud Buxus semprevirens Harilik pukspuu Hooldus
Liitleht kuni 30 cm pikk. Õied on väikesed, valkjaskollased, koondunud kuni 30 cm pikkustesse tipmistesse pööristesse. Põõsas õitseb juunis - juulis. Taimeliiki võib sagedasti kohata vanades mõisaparkides, kus ta kasvab metsikult ning paljuneb juurevõsudest. Muidu on taim külmakindel ja vähenõudlik. Ta on kiirekasvuline ning sobib parkmetsa alla põõsastutena, nõlvade kinnistajana jne. (Aiasõber) 4.14.2. Tagasilõikamine Pihlenelat noorendatakse kõigi okse tagasilõikamisega ca 10 cm kõrgusele maapinnast. Kui asendusvõrseid tekib liiga palju, siis need omakorda harvendatakse. Pihlenelat harvendatakse varakevadel ning kärbitakse peale õitsemist. (Hortes) 4.14.3. Hooldus Harilik pihlenelas paljuneb väga hästi vegetatiivselt, andes palju juurevõsu. Kiirekasvuliselt võib ta hakata kähku naabreid lämmatama, seega on soovitatav selliseid taimi istutada üksikult või grupiti murusse, et oleks ümbrust niites võimalik nende
Hoolduslõikus tehakse paari-kolme aasta tagant. Põõsast lõigatakse välja kuivanud, nõrgad ja mõned kõige vanemad oksad. Lõige tehakse oksa aluselt või mullapinna kohalt risti oksaga või mõnedel liikidel ka tugeva külgoksa kohalt. Kärpimiseks nimetatakse noore võrse tagasilõikamist 1/3 kuni poole võrra. Noorenduslõikust tehakse põõsast harvendades, lõigates järk-järgult põõsast välja vanad oksad. Pihlenelat noorendatakse ka kõigi okste tagasilõikamisega ca 10cm kõrgusele maapinnast. Kui asendusvõrseid tekib liiga palju, siis need omakorda harvendatakse (Nokitse beeta 2011). Väetamine Taimi väetatakse väetatud veega kastes või pannes väetist taimede ümber kohtadesse, mille all on juurestik (Kekkilä Garden 2011). 91 TUHKPUU Iseloomustus
võrsetel. Sügiseks arenevad neil tugevad oksad uute õiepungadega (Kevadine... 2011). Põõsas talub hästi pügamist, kuid vabalt kasvav korralikult harvendatud üksikpõõsas õitseb ja viljub paremini kui pügatud hekk (Lumimari 2011). Harvendatakse varakevadel (Ilupõõsaste lõikamine 2016). Harvendamisel lõigata välja kõik 4–5 aasta vanused oksad (Lumimari 2011). Kuna tegemist on rikkalikult asendusvõrseid kasvatava põõsaga, noorendatakse teda ka kõigi okste tagasilõikamisega ca 10 cm kõrgusele maapinnast. Kui asendusvõrseid tekib liiga palju, siis need omakorda harvendatakse (Ilupõõsaste lõikamine 2016). Kuna lumimari annab palju juurevõsusid, tuleb need regulaarselt välja lõigata. See on vajalik selleks, et takistada põõsa metsistumist (Hiie 2008). Noorendamisvõtetest sobib lumimarjale näiteks nn osaline noorendamine. Seda tehakse harvendades, lõigates järk-järgult põõsast välja kõik vanad oksad
ümberistutamist. Hooldus Harilik lumimari lõigatakse suvel kohe peale õitsemist, sest tema õied puhkevad eelmise aasta võrsetel. Sügiseks arenevad neil tugevad oksad uute õiepungadega. Põõsas talub hästi pügamist, kuid vabalt kasvav korralikult harvendatud üksikpõõsas õitseb ja viljub paremini kui pügatud hekk. Harvendatakse varakevadel. Harvendamisel lõigata välja kõik 4–5 aasta vanused oksad. Kuna tegemist on rikkalikult asendusvõrseid kasvatava põõsaga, noorendatakse teda ka kõigi okste tagasilõikamisega ca 10 cm kõrgusele maapinnast. Kui asendusvõrseid tekib liiga palju, siis need omakorda harvendatakse. Kuna lumimari annab palju juurevõsusid, tuleb need regulaarselt välja lõigata. See on vajalik selleks, et takistada põõsa metsistumist. Noorendamisvõtetest sobib lumimarjale näiteks nn osaline noorendamine. Seda tehakse harvendades, lõigates järk-järgult põõsast välja kõik vanad oksad
annaabi.ee 
