Märgid meie elus Maailmas on palju erinevaid märke. Need kõik kokku moodustavad märgiteaduse ehk semiootika, mida me igapäevaselt, sellele ise mõtlemata, kasutame. Kellelegi vastates me noogutame või laiutame käsi- ka need on märgid, mis edastavad infot. Milleks meile märgid ning mis roll neil meie elus on? Inimkeeles on tüüpilisteks keelemärkideks sõnad. Sõnu ritta seades võime saada palju erineva tähendusega lauseid, mille abil saame informatsiooni edastada. Neile sõnadele rõhku pannes ja emotsiooni andes saame end veel täpsemalt väljendada. Sõnade ning emotsiooni abil saame välja näidata kurbust, rõõmu,viha, auahnust, uhkust ja muid tundeid. Näiteks kellegi
Oskus jääda iseendaks. Igaüks meist peidab end aeg-ajalt maski taha. Me naeratame kui oleme haiget saanud, me vihastame kui peaksime andeks paluma, me noogutame kaasa kuigi tahaksime pead raputada. Erinevate inimestega suhtleme me erinevalt, pannes ette maski, mis just sel hetkel kõige paremini sobib. Miks me seda teeme? Põhjuseid on ilmselt palju. Selleks, et inimestele, kellest me hoolime, mitte haiget teha, nõustume me mõnikord otsuste ja tegudega, millega me päriselt nõus ei oleks. Selles ei ole mitte midagi halba, vähemalt nii kaua kuni tegu pole millegi seadusevastasega, sest see näitab meie paindlikust, hoolivust ja sallivust
õpib isale sarnaselt harkisjalu kõndima ning tüdruk ema kombel naerdes suud käega katma. Liigutustel on suhtluses mitu eesmärki. Peale tunnete ja hoiakute väljendamise võivad nad sõnumit ka illustreerida ehk selgitada ja reguleerida. Illustraatorid on mitteverbaalsed liigutused, mis kaasnevad verbaalse sõnumiga ning ilmestavad seda. Regulaatorid on mitteverbaalsed märgid, mis jälgivad või juhivad vestluspartneri kõnet. Näiteks kuulates noogutame peaga andes kõnelejale märku, et saame temast aru ning tahame, et ta jätkaks. Kui vaatame aga kõrvale siis anname märku, et on aeg lõpetada. Tundlik kõneleja muudab vestluse käiku vastavalt kuulaja regulaatorzestidele(McKay 1995, 58). 5.2. Näoilme Nägu on persooni kõige väljendusrikkam kehaosa. Inimese tundeid ja hoiakuid sümboliseerivad suurepäraselt kulmude hoiak, lauba olek ja ka nahk. Kulmud võivad
kordamiseks, täiendamiseks või rõhutamiseks. Need aitavad kõnelejalväljenduda elavamalt, kuulajal aga rääkijast paremini aru saada. Seda laadi zhestid leiavad kasutamist näiteks mingit projekti lahti seletades, millelegi osutades, rütmi ette näidates. Näiteks ütleb ostja müüjale- Ma 6 soovin seda lihatükki- ja näitab näpuga soovitud karbonaadi poole. Ja öeldes noogutame, eitades raputame pead. Püütud kalapurakat kirjeldades joonistab kalamees kätega õhku Regulaatorid on tegevused, mis aitavad omavahelist suhtlust juhtida ja kontrollida. Enamasti kasutatakse noogutamise, viipe, pearaputuse, kulmukergitamisega vm viisil kujundatud regulaatoreid tervitades, hüvastijätul, teise inimese poole pöördumisel. Need annavad tunnistust ka sellest, mida zhesti kasutaja parasjagu mõtleb või tunneb. Kuulates noogutate peaga, andes
(Kunstnik korraldab tundmatus galeriis näituse- sõbrad tulevad vaatama- galerii saab feimi- ja kogub sümboolset kapitali, nii, et nad saavad korraldada seal järgmise tundmatu kunstniku näituse). Kultuuriline maailm konstrueeritakse mõisteloome abil- keel on seotud võimusuhetega. Erinevate mõistete kasutamise läbi kultuurilist maailma mõjutada. Nt. ismid. Näeme midagi, mis meile tundub imelik, aga meile öeldakse, et see on X- ismi kuulsaim näide, siis me noogutame pead ja kanname seda edasi kellelegi teisele. Kultuuris omab sümboolset võimu see, kes suudab luua/ ringlusesse saata mõisteid, millega kultuurilist maailma kirjeldatakse. 47. Kuidas mõistab võimu Hannah Arendt? a. Võim ei ole ebausaldust äratav kahtlane nähtus, milleks eelnevad teoreetikud võimu on pidanud. b. Võim on positiivne mõiste, ei tee vägivalla kasutamist võimalikuks, vaid hoopis on vägivalla vastand. c
tootmissuhetest sõltumatu. Hilisemad mõtlejad on esile toonud, et keel on seotud ka võimusuhete ja kultuuriliste sümboolsete väärtustega. St. et on võimalik erinevate mõistete kasutamise ja välja mõtlemise ja orbiidile saatmise läbi kultuurilist maailma mõjutada. Nt. terve rida igasuguseid isme. Uued kunstivoolud, näeme midagi mis meile tundub veider, kuid meile öeldakse, et tegemist hoopis ...ismi ereda näitega. Me noogutame, teeme tarka nägu ja järgmisel korral kanname seda mõtet ise edasi, olenevalt sellest kui mõjutatavad ja vähe kriitilised me oleme, ja kui palju ise oma peaga otsustame. On selge, et uus pakkumine läheb kultuuris ringlusse, ja on võimalik külge kleepida mõiste või sildi, mis tema edule kaasa annab, siis see on midagi mis aitan nähtuse levikule ja kollektiivsele aktsepteerimisele kõvasti kaasa.
· Ei õpi kriitikast ega vigadest teadvat, mida teine öelda tahab. · Võtab kõike kliendi öeldut sõna- sõnalt · Kaotab olukorra üle kontrolli Julgustava ja toetava kuulamise puhul võetakse appi · Ei tee välja kliendi märkustest häälitsused noogutame rääkijaga samas rütmis, oooo · Otsustab inimeste üle nende väljanägemise ja arvamuste põhjal - ahaaajaaa on sobivad kaasaelamist (ja mõtlemist) eelarvamised välistavad hea kuulamise väljendavad häälitsused, hoiame kindlasti kontakti. See on nagu ühes paadis olemine (kõigume samas rütmis).
Tuleb klassi jälgida ja oodata klassi ühist tähelepanu. Klassi tunniõppe tõhusaks käivitamiseks. pilke püüdes on vajalik mitteverbaalselt (või verbaalselt) tunnustada õpilasi, kes on end paika seadnud, vaatavad teie poole ja on valmis kuulama. Me naeratame, noogutame, tunnustame Verbaalne tähelepanu keskendamine lühikese kommentaariga: „Tänan, John, Damien, Tran, Bilal... te olete valmis“; „Nuyen, Lucien, Susan... tänan.“ Kui õpilased istuvad juba oma kohtadel, peab õpetaja andma märku rühma tähelepanu püüd- miseks ja keskendumiseks
annaabi.ee 
