Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"nominaalses" - 7 õppematerjali

Makroökonoomika valemid
16
docx

Makroökonoomika valemid

Täpselt sama kehtib ka investeerimiskulutuste I ja avaliku sektori kulutuste G kohta.  Y =C + I +G+ X−ℑ IM-kulutused impordile Netoeksport e puhaseksport NX=X-IM NX=S-I S=Y-C-G P ε =e ( )  P¿ Ε-Reaalne vahetuskurss e- nominaalne vahetuskurss P-kodumaine kauba hind P¿ −¿ välismaine kauba hind %-ne muutus nominaalses vahetuskursis e = % -ne muutus reaalses vahetuskursis ε + %-ne muutus teise riigi hinnatasemes P* – %-ne muutus kodumaises hinnatasemes P % muutus e-s =%-ne muutus ε-s + (π* – π) 5.Töötus  L=E+U L – tööjõud E – hõivatud tööga U – töötud U  u= L u on töötuse määr ehk töötute inimeste osakaal tääjõust (majanduslikult aktiivsest rahvastikust)  sE =fU s-töö kaotanute määr f-töö leidnute määr

Majandus → Makroökonoomia
129 allalaadimist
Enesekontrolli testid
36
docx

Enesekontrolli testid

a) Õige b) Vale 14. Täieliku konkurentsiga turul puuduvad turule sisenemise barjäärid. a) Õige b) Vale 15. Täieliku konkurentsi korral ei kehti tingimus MR=MC, sest täieliku konkurentsi korral maksimeerib ettevõtte kasumit P=MC. a) Õige b) Vale V test ­ Nominaalse ja reaalse SKP arvutamise ülesanne 1. Leia nominaalne SKP aastal 2000 ­ 1125400 2. Leia nominaalne SKP aastal 2001 ­ 1275600 3. Missugune on muutus nominaalses koguproduktis (vasta esita protsentides ilma protsendimärgita)? ­ 13 4. Kasutades aastat 2000 baasaastana, leia reaalne SKP aastal 2000 ­ 1125400 5. Kasutades aastat 2000 baasaastana, leia reaalne SKP aastal 2001 - 1325300 6. Missugune on muutus reaalses koguproduktis kui baasaasta on 2000 (vastus esita protsentides ilma protsendimärgita)? ­ 17 7. Kasutades aastat 2001 baasaastana, leia reaalne SKP aastal 2000 ­ 1088300 8

Majandus → Majandus (mikro ja...
100 allalaadimist
Makroökonoomise teoria küsimused-konspekt
22
docx

Makroökonoomise teoria küsimused (konspekt)

8. Nominaalne vahetuskurss on kahe riigi valuuta relatiivne ehk suhteline hind. 9. Kui reaalne vahetuskurss on liiga kõrge, siis on välismaised kaubad suhteliselt odavad ja kodumaised kaubad aga suhteliselt kallid. 10. Nominaalne vahetuskurss sõltub reaalsest vahetuskursist ja kaupade hinnasuhtest. Kui kodumaine hinnatase tõuseb, siis nominaalne vahetuskurss e alaneb. Sellisel juhul on kodumaine raha vähem väärtuslik ja tema eest saab osta vähem välisvaluutat. 11. Protsentuaalne muutus nominaalses vahetuskursis võrdub protsentuaalse muutusega reaalses vahetuskursis, millele on juurde arvestatud inflatsioonimäärade vahe 12. Nn „ühe hinna seadus“ rahvusvahelistel turgudel on seotud ostjõu pariteediga maailmaturul. Kõige lihtsamalt saab riikidevahelisi ostujõu võrdlusi teha big mac indeksi abil. 13. Kui rahvuslik kogutoodang Y=1000 ja kodumaised tarbimiskulutused kokku nii kodumaistele kui ka välismaistele toodetele ja teenustele on 900, siis netoeksport NX võrdub: 100 14

Majandus → Makroökonoomika
127 allalaadimist
Maksebilanss-rahvusvaheline valuutaturg-välisinvesteeringud
30
pdf

Maksebilanss, rahvusvaheline valuutaturg, välisinvesteeringud

Kui siduda omavahel nii intressipariteet e e = i - i f kui ka ostujõu pariteet e p = p - p f on võimalik tuua välja pariteedi seos: i -if = p - pf Antud seos viitab asjaolule, et intressimäärade erinevused riikide vahel vastavad inflatsioonimäärade erinevustele. Tulemusena on reaalsed intressimäärad erinevates riikides sarnased. Oodatava inflatsioonimäära tõus toob kaasa oodatava vahetuskursi muutuse ja muutused nominaalses intressimääras ei mõjuta reaalset intressimäära. Fisheri efekti kohaselt hakkavad pikaajaliselt intressimäärad erinevates riikides võrdsustuma. Kursitabel (detsember 2006) EEK EUR GBP LTL LVL RUB SEK USD EEK 1,0000 15,6466 23,1647 4,5316 22,4040 0,4493 1,7293 11,7856

Majandus → Majanduse alused
34 allalaadimist
Makro testid
51
docx

Makro testid

kaasa liikumise kaubandusbilansi ………………….. poole ning kapitali netoväljavoog muutub ……………………: sufitsiidi; positiivseks 5. Kui väikese, avatud majandusega riigi valitsus soovib vähendada kaubandusbilansi puudujääki, siis selle eesmärgi täitmiseks tuleks: suurendada maksukoormust 6. Kui reaalne vahetuskurss on kõrge, siis välismaised kaubad: on suhteliselt odavad ning kodumaised kaubad on suhteliselt kallid 7. Protsentuaalne muutus nominaalses vahetuskursis võrdub protsentuaalne muutus reaalses vahetuskursis „pluss“: välismaine inflatsioonimäär „miinus“ kodumaine inflatsioonimäär 8. Kui 5 šveitsi franki saab vahetada 1 ameerika dollari vastu ning USA hinnatase on 1 dollar hüvise kohta ning Šveitsi hinnatase on 2 franki hüvise kohta, siis reaalne vahetuskurss Šveitsi ning USA hüviste vahel on ………… Šveitsi hüvist USA hüvise kohta: 2,5 9

Majandus → Makroökonoomika
33 allalaadimist
Makro 2 KT- EKSAM
53
docx

Makro 2 KT- EKSAM

ilmselt kaasa liikumise kaubandusbilansi sufitsiidi poole ning kapitali netoväljavoog muutub positiivseks 5. Kui väikese, avatud majandusega riigi valitsus soovib vähendada kaubandusbilansi puudujääki, siis selle eesmärgi täitmiseks tuleks: suurendada maksukoormust 6. Kui reaalne vahetuskurss on kõrge, siis välismaised kaubad on suhteliselt odavad ning kodumaised kaubad on suhteliselt kallid 7. Protsentuaalne muutus nominaalses vahetuskursis võrdub protsentuaalne muutus reaalses vahetuskursis „pluss“: välismaine inflatsioonimäär „miinus“ kodumaine inflatsioonimäär 8. Kui 5 šveitsi franki saab vahetada 1 ameerika dollari vastu ning USA hinnatase on 1 dollar hüvise kohta ning Šveitsi hinnatase on 2 franki hüvise kohta, siis reaalne vahetuskurss Šveitsi ning USA hüviste vahel on 2,5 Šveitsi hüvist USA hüvise kohta: 9

Majandus → Makroökonoomika
35 allalaadimist
Soojusautomaatika eksami vastused
75
doc

Soojusautomaatika eksami vastused

( K - K k) 2 = n -1 kus: K on mingi üksiku mõõtmise tulemus Kk on kogu seeria tulemuste aritmeetiline keskmine n on mõõtmiste arv antud seerias Siirdekarakteristikute katseline leidmine toimub sama skeemi järgi ja tingimustel (häiringutest vaba olukord), mis staatiliste karakteristikutegi leidmine. Nominaalses püsireziimis oleva objekti sisendsignaali muudetakse hüppeliselt, mõõdetakse selle hüppe A poolt esilekutsutud väljundsignaali muutumist ajas. Katsel saadud väljundsuuruse siirdekõver teisendatakse hiljem siirdekarakteristikuks, korrutades katselise kõvera ordinaate teguriga 1/A, kus A on sisendile antud hüppesignaali väärtus. Praktikas ei ole võimalik tekitada silmapilkset sisendsignaali hüpet. Kuid kui

Masinaehitus → Soojusautomaatika
110 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun