teistegi riikide laevad peatusid sageli sealsetes sadamates, tuues kaasa erinevaid ilmakodanikke ja nende kombeid. Ühel ja samal toidul võib paikkonniti olla erinev nimi, kuid näiteks poolvillanepuder, segupuder ja mulgipuder on tegelikult üks ja sama toit väikeste erinevustega. Omapärse ja meeldiva maitse andis toidule reheahi, mida ei saa asendada ühegi maitseainega. Toidulaud Hanila vallas (Rame küla, Virtsu alevik), Noarootsis (Nina küla, Riguldi), Risti vallas ja Vormsi saarel: Toidukorrad läbi aegade on olnud suhteliselt sarnased ja samuti ka toidud, väikesed erinevused ilmnevad tooraine osas (erinevad seeneliigid, erinevad kalad). Noarootsis ja Vormsil on tugev rannarootslaste mõju kogu kultuuris, seega ka toiduvalmistamisel. Väga palju on toidulauale mõju avaldanud läheduses olnud kodumajanduskoolid või korraldatud keedu- ja aianduskursused. Silk oli leiva ja kartuli kürval peamine toit
Valjema krooksumise tarvis tulevad konna suunurkadest välja häälepõied, mis tiigikonnal on valge värvusega. Isastele tiigikonnadele kasvavad sigimisperioodil eesjalgade esimesele varbale tumedad paksendid pulmatüükad. Levik ja eluiga Levinud Kesk ja Ida-Euroopas (levik jääb Põhja ja Loode Prantsusmaalt idapoole, lõunas levinud ka Põhja-Itaalias, Põhjas puudub praktiliselt Skandinaavias). Eestis levinud peamiselt Lõuna ja Ida-Eestis, aga ka Noarootsis. Puudub Lääne-Eestis ja enamikul saartel. Vangistuses eluiga kuni 14 aastat, looduses lühem. Toitumine ja vaenlased Täiskasvanud söövad peamiselt maismaa selgrootuid, vahel sekka ka veest liuskureid ja ujureid. Kullesed toituvad peamiselt vetikatest. Noorloomad toituvad peamiselt kärbestest ja kärbsetõukudest. Kullestele on ohuks mõned kalad. Täiskasvanuid söövad haigrud, toonekured, kärplased. Pilte tiigikonnast Tänan kuulamast !
nullpunkt margus karu Mihkel Juhkam Tegelased JOHANNES:hea südamega Lasnamäe poiss, kelle keeruline kodune olukord ta aastaks Noarootsi õppima viis. LIISA:Liisa on usin ja korralik klassivanem, kelle sõbranna õppis Johannesega koos Noarootsis. ZAIID:Zaiid on Johannese nooruspõlve tuttav. Nüüdseks on temast saanud oma gängi bossK. JOHANNESE EMA:Johannese ema töötas raamatupidajana, kuni raskekujuline depressioon selle võimatuks muutis. IRINA:Õpetaja Irina on Johannese klassijuhataja. BIANKA:Bianka on Johannese klassiõde, tal on oma dzässbänd ja ta on suurepärane laulja. PAULA:Paula on Liisa parim sõbranna ja see tõstab ta klassi poppide õpilaste staatusesse VEEL TEGELASI
pea sai ka temal kõigest kõrini ja ta lahkus kodust. Johannese kaksikõde aga elas välismaal, temagi oli sinna pagenud ema kriiside tõttu. Koolis suutis Johannes nii oma naljade kui ka käitumisega oma mainet veelgi alandada. Õige pea ei suhelnud keegi klassi nii- öelda arvamusliidritest Johannesega. Kogu tegevus võtab aset tänapäeva Tallinnas- Tallinna Rootsigümnaasium (GAG) Tegelaskond: Liisa Liisa on usin ja korralik klassivanem, kelle sõbranna õppis Johannesega koos Noarootsis. Sama tähtis, kui suurepärased õpitulemused, on Liisa jaoks tema koht klassi hierarhias. Johannes Johannes - hea südamega Lasnamäe poiss, kelle keeruline kodune olukord ta aastaks Noarootsi õppima viis. Otsustades oma elus midagi suurt saavutada, naasis ta Tallinnasse, asudes seekord eliitkooliõpilaste ridadesse. Zaiid Ka Zaiid on Johannese nooruspõlve tuttav. Nüüdseks on temast saanud oma gängi boss. Tal
täiesti. 8 Kaspar Mälgand Püramiid-koerakäpp Püramiid-koerakäpp on meil nii haruldane käpaline, et tema rahvapäraseid nimesid ei ole teada. Teiseks on ta enne õitsemist äravahetamiseni sarnane käoraamatutega. Püramiid-koerakäppa leidub suhteliselt kitsal alal Saaremaa lääneosas ja Abruka saarel. Eesti mandriosas on teda avastatud Loode-Eestis Noarootsis. Eesti on üldse püramiid- koerakäpa üks põhja- ja kirdepoolsemaid kasvukohti. Teda ei kasva näiteks kuskil Skandinaavia mandriosas. Kuid samuti ei ole teda leitud ka Lätist ega Leedust. Seega peame selle harulduse leiukohti hoolikalt kaitsma. Kus ta siis kasvab? Püramiid-koerakäpp on eelkõige lubjalembene liik. Teised nõuded kasvukohale ei ole nii tähtsad, piisav soojusehulk ja päikesevalgus muidugi ka. Nii leiame koerakäppa lubjarikastelt niitudel ja hõredatest metsadest
Kollektiivse abistamise peamiseks vormiks pulmades oli rahakorjamine. Pulmarahvalt noorpaari heaks rahakorjamise komme sai ilmselt laiema ulatuse alles 19. sajandil seoses jõukuse kasvuga külas. Rahakorjamise viise tunti mitmeid ja ja sageli kasutati samas pulmas mitut. Kõige üldisem, ent ka kõige uuem rahakorjamise kommetes oli rahakogumine viinaga pärast veimede jagamist. Taval on lokaalselt erinevad nimetused. Loodepoolses Eestis (Jüris, Ristil, Hageris, Noarootsis, Kullamaal, Lääne-Nigulas, Vigalas) oli tava nimetuseks pealisjoot. Edela-Eestis (Audrus, Pärnu-Jaagupis) tunti kommet laua otsa viimisena. Tartumaal nimetati seda terviseviina joomiseks ning Viljandimaal pruutviinaks... Ülemaaliselt tuttavaks rahakorjamise kombeks oli põrandapühkimine: noorik pandi põrandat pühkima, kusjuures pulmalised kogu aja jooksul mööda põrandat käisid ja uusi õlgi põrandale tassisid. Õlgede sisse olid pulmalised aga raha loopinud. Lääne-
on suhteliselt tühine. Näiteks on Ungaris vastavalt 1993. a seadusele aktsepteeritud 13 vähemusrahvuse õigusi, sh kohanimede osas. Kohalikele omavalitsustele on pandud kohustus kasutada neid nimesid avalikel siltidel, viitadel ja kuulutustel. Teistest arvukamalt on Ungaris horvaadi-, saksa- ja slovakikeelseid kohanimesid. Eestis puudutab vähemusrahvuste kohanimede kaitse eeskätt eestirootsi kohanimesid Vormsil, Ruhnus, Noarootsis ja Loode-Eesti rannaaladel, samuti vene kohanimesid Petserimaal ning Peipsi ääres. Oluline osa on põliste kohanimede kaitsel. Vähemusrahvuste asualade määramisel arvestatakse 1939. aasta septembriks kujunenud rahvastiku paiknemist (§ 14 lg 2). Pärast seda hakati seoses Nõukogude sõjaväebaaside rajamisega maa-alasid ulatuslikult tühjendama ning immigratsiooni soodustamisega asustuspilti vägivaldselt muutma. Seadus võimaldab seega kaitsta Ida-Virumaa eestikeelseid
1845-1848. toimus usu-/kirikuvahetusliikumine Pärnumaal ja Lõuna-Eestis; 1883-1887.aastal Läänemaal. Sellega kaasnes õigeusu kirikute ehitamine. 1861 Prohvet Maltsvet Vilde kirjutas tema ülekuulamiseprotokollidest raamatu; sel aastal peeti Tartus laulupidu; tema ootas inimestega (ca 500) valget laeva Lasnamäe veerel, mis pidi neid ära viima. 1873. aastat ja sealt edasi iseloomustab usuärkamine Vormsis ja Noarootsis. Toimus Ridala ärkamine, inimesed läksid kõrtside asemel usulistele kogunemistele. 1884. aastal ristiti esimesed baptistid Ungru jões. 1905. toimus ususallivuse manifest selle järgi võis usku vahetada, enne ei tohtinud. 1923. aastal EAÕK Konstatinoopoli Oikumeenilise Patriarhaadi jurisdisktsioonis. 1925. taaralased uue Eesti traditsiooni loomine; nad andsid toetuse nimede eestistamisele, see oli Eesti rahvusliku teadvuse tõstmine (rahvariided). 1925
künka pääle. "Siin", ütles ta, "kaevake lahti, ja kui suure raudukse juurde jõuate, siis avage uks selle võtmega." Seda üteldes kadus munk ära. Ohvitser langes suurest meelte ärritusest tabatud maha ja minestas ära. Kui ta teisel hommikul ärkas, siis oli võti, mida praegugi veel Kolovere lossis alalhoitakse, ta käes ja ta jutustas öösist juhtumist. Järelekaevamist aga ei arvatud mitte sündsaks ette võtta. Dirslätti nonn Dirslätti mõisahoone Noarootsis olla vanaste nonnaklooster olnud. Praegugi olla sääl veel üksikuid kambrikesi ja võlvialuseid, milledes nonned olla elanud. Rahva jutu järele olla sääl sagedasti valgeid inimese kujusid nähtud, kes ööseti mõisa ruumides ümberluusida ja majaelanikka hirmutada. Mõis müüdi ära, ning ta ostja, keegi graf Rehbinder, asus sinna elama, ilma et tontide ilmumise juttudest midagi oleks hoolinud. Ühel õhtul nägi ta aga
annaabi.ee 
