σ 3,16−17=6903∗(1487,5∗10−6 )=10,3 MPa 4. Arvutuslikud pingeepüürid ja mõõtmistulemuste järgi saadud pingeepüürid 5 P∗a M ∗z h M= σ= z= 2 I 2 3 6∗10 ∗400 1200000∗50 M 1= =1 200 000 Nmm σ 1= =14,0 MPa 2 4,25∗10 6 14∗10 ∗400 3 2800000∗50 M 2= =2800 000 Nmm σ 2= =32,9 MPa 2 4,25∗10 6 26∗10 ∗400 3 5200000∗50
Vulkaanid Uljana Svetlova, 10.klass Vulkaan on looduslik maakoore (või mõne muu planeedi koore) avaus, mille kaudu tõuseb maapinnast kõrgemale maakoorest või selle alt pärinev vulkaaniline materjal. Vulkaaniks nimetatakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnale. Vulkaane esineb teistelgi taevakehadel peale Maa. Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Tulejumala sepikoda Vulkaan on saanud nime Rooma tulejumala Vulcanose järgi,kelle sepikoda olevad asunud Etna mäe all Kihtvulkaani lihtsustatud läbilõige 1. Magmakamber 2. Aluspõhi 3. Vulkaanilõõr 4. Jalam 5. Sill 6. Daik 7. Vulkaanilise tuha kihid 8. Nõlv 9. Laavakihid 10. Kraatri põhi 11...
2.Tugevusnäitajate määramine tõmbele. Katsetulemuste tabel t Rm Rp E Rm/ b S0 L0 Fmax Fp L1 A Kasutu Materjal m N/mm N/mm Gp mg/mm Nmm/m mm mm2 mm kN 2 kN 2 mm % 3 g s m a
4. Kaks ühemärgilist arvu 5. Kui mitme arvu korrutis on negatiivne, siis negatiivseid tegureid on 6 Lineaarvõrrand Leia 13 sõna. Sõnad, mis ei sobi loetelusse, lisa lünkadesse L S R ON E L I RÜ T E T A U A B A N V ÄA G A A J H THN O ÄN I E N L I N EAA R L I I G E L A N Ü NMM L E D T V I D K O R D A J AD K Õ NG G I I B A R NL G R N I M I A U L MÄV Õ R AD U V R A K D I Ä R A U T A MD N U T ENM N DU R E A A J A NA E D LVÕ RDL U S I DR A Esimene rong saabus Viljandist .................... ja sõitis edasi ................ 1900 aasta 18.juunil. 7
k = 350 kg/m3 t1 = 32 mm kmod = 0,9 M = 1,3 fh,1,k = 0,082*k*d-0,3 = 0,082*350*4-0,3 = 18,93 MPa Fv,Rk = fh,1,k*t1*d = 18,93*32*4 = 2,42 kN Fv,Rd = Fv,Rk*kmod/M =2,42*0,9/1,3 = 1,68 kN Keskmise elemendi muljumine fh,1,k = fh,2,k = 18,93 MPa t1 = t1 = 32 mm Fv,Rk = 0,5*fh,2,k*t2*d = 0,5*18,93*32*4 = 1,21 kN Fv,Rd = Fv,Rk*kmod/M =1,21*0,9/1,3 = 0,84 kN Naela paindumine keskelt = fh,1,k/fh,2,k = 1 My,Rk = 0,3*fu,k*d2,6 = 0,3*600*42,6 = 6617 Nmm 4 F v ,Rk = 1,05f h , 1,kt 1d 2+ [ 2 ( 1+ )+ 2 f h , 1,kdt 1] 4 ( 2+ ) M y , Rk - =¿
Esimene ja viimane ava: - Arvutuslik laius b w = 200mm l0 = 0.85 l eff = 0.85 5130 = 4361mm 1 1 b eff = b w + l0 = 200 + 4361 = 1072mm < b = 2167mm 5 5 - Pikisuunas armeerimine MSd = 93.3kNm Mf = fcd b eff h f ( d1 - 0.5 h f ) = = 0.85 13.3 1072 100 ( 410 - 0.5 100) = 436 10 6 Nmm M f = 436kNm > MSd = 93.3kNm Järelikult ristlõigenuljoon vahelaeplaadi tsoonis MSd 93.3 10 6 µ= = = 0.0458 fcd b eff d12 0.85 13.3 1072 410 2 µ = 0.0458 < µ c = 0.393 = 1 - 1 - 2 µ = 1 - 1 - 2 0.0458 = 0.0469 12 fcd b eff d1 0.0469 0
Tabelist 3.1 määrame armatuurile A-III vastavad abisuurused c= 0,673 ja c2 = 1,944. Kuna c2d2 = 1,944.50 = 97 mm < x = 258 mm ja c d1 = 0,673.640 = 431 mm > x, siis leitud x on lõplik ja survetsooni arvutuskõrgus y = 0,8x = 0,8×220 = 176 mm. Paindekandeõime [valem (3.13)] MRd = fcdby(d1 0,5y) + fycdAs2(d1 d2) = = 16,7×300×176×(640 0,5×176) + 340×628× (640 50) = = 613×106 Nmm = 613 kNm > MEd = 580 kNm. Tulemus: Ristlõike paindekandevõime on küllaldane. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 45 3.2.2. Survearmatuurita normaalarmeeritud ristlõike arvutus Avaldame momentide tasakaaluvõrrandi kandepiirseisundis kujus x x MEd MRd = 0,8fcdbx(d1 0,5 · 0,8x) = 0,8f cd d12 1 0,4 =
× = 5,224 . t 32 E1 t 32 2,308 × 10 6 2 (1 + 2 ) = 3 0 = 3 × 5,224 2 = 81,9 => 4,26 . t Plaadi arvutuslik paindemoment 1 0,015 × 1000 2 1 M Sd = M 0 = × = 356,5 Nmm/mm. 1+ 8 1 + 4,26 1× 6 2 Plaadi 1 mm laiuse riba vastupanumoment W= = 6 mm3/mm. 6 Kontrollime pingeid plaadi ava keskel: Ft . Sd M Sd 227,8 356,5 235 = + = + = 97,4 N/mm2 < f yd = = 235 N/mm2.
13d − 30 ρ k / 400 NB! d = mm; ρ = kg/m3 Naela normatiivne paindekandevõime Siledate naelte jaoks, mis on valmistatud terastraadist tõmbetugevusega 600 N/mm2 võetakse voolavuspiirile vastava paindemomendi normväärtuseks: 0 ,3fu d2 ,6 ümarnaelad M y ,Rk = 2 ,6 0,45 fu d ruutnaelad My,Rk - naela voolavuspiirile vastav paindekandevõime, Nmm d - naela diameeter standardi EN 14592 kohaselt, mm fu - naela tõmbetugevus, N/mm² ρk - puidu normtihedus, kg/m³ t - plaadi paksus, mm Puidu normatiivne muljumistugevus naelliites Märkus: Kinnituselementidel, mille d ≥ 6mm tuleb muljumistugevuse leidmisel arvestada jõu ja kiu vahelist nurka, (puidu muljumistugevus ristikiudu on väiksem kui pikikiudu). Muljumistugevus pikikiudu avade ettepuurimiseta (naelad, kruvid d<6mm): fh, 0 ,k = 0
NIST National Institute for Standards and Technology NITC National Information Technology Center NIU Network Interface Unit NJE Network Job Entry (protocol) [IBM] NL New Line NLB Network Load Balancing [Microsoft] NLE Not Less or Equal NLM NetWare Loadable Module [Netware] NLP Natural-Language Processing NLQ Near Letter Quality NLSFUNC National Language Support Function NLV National Language Version [IBM] NMI Non-Maskable Interrupt NMM NetWare Management Map [NetWare] NMOS Negative Channel Metal-Oxide Semiconductor NMP Network Management Protocol [AT&T] NMS Network Management System [Novell] NN Network Node + No News [Internet] NNI Network to Network Interface NNM Network Node Manager NNTP Network News Transfer Protocol [Internet] NOAA National Oceanic Atmospheric Administration NOC Network Operations Center .NOM Individual with Personal Site (Domain Name) [Internet] NOP No Operation
langeb kokku suurusega 1 N/mm². Normaaljõu (N) ja põikjõu (Q) ühikuks on jõuühik (N, kN), momendi (M) ühikuks on jõu ja pikkuse korrutis (N*m, kN*m, kN*mm). Punktkoormus 1 kN = 10³ N Lauskoormus joonel 1 kN/m = 1 N/mm 4 Lauskoormus pinnal 1 kN/m² = 1000 N/m² = 10³ Pa = 10-3 MPa Mehaaniline pinge 1 MPa = 106 Pa = 1 N/mm² Jõu moment 1 kNm = 1000 Nm = 106 Nmm 1.5. Telginertsmoment, vastupanumoment ja inertsraadius, nende kasutusalad tugevus- ja paigutisarvutustes. Pinnamomendid on tasapinnalise kujundi geomeetrilised karakteristikud, mida kasutatakse varda ristlõike kirjeldamiseks varda tugevus- ja jäikusarvutustes. Telginertsimoment: Kujundi telginertsimomendid telgede x ja y suhtes Ix ja Iy on Ix= y2 dA Iy= x2 dA
annaabi.ee 
