väärtus üheks. Miks kahendsüsteem Sellise detekteerimisega kaasneb alati võimalus, et otsustus tehakse ikkagi valesti seda nimetatakse bitiveaks. Selline asi võib juhtuda piirkonnas, mida on joonisel kujutatud viirutatult. Seda olukorda tuleb välistada Miks kahendsüsteem Vasakpoolsel joonisel on mürad suured, parempoolsel väikesed. Miks kahendsüsteem Olukord on keerukam, kui nivoosid ei ole 2, vaid rohkem. Järgmisel joonisel on kujutatud olukorda, kus nivoosid neli. Veategemise tõenäosus on nüüd otsustamisel suurem kui kahenivoolise edastuse puhul, sest igale otsusele on olemas 3 alternatiivi. Juhul, kui vastuvõtja otsustab, et edastati ,,0", on olemas veel mingisugused tõenäosused, et edastati hoopis ,,1", ,,2" või ,,3" jne. Kui kasutatakse suuremad nivoode arvu, seda suurem
Triboluminestsents - Mehaanilese töö arvelt tekkinud energia abil ergastatakse luminofoore, mis hakkavad kiirgama kiirgust Fotoluminestsents - Luminesents lambid e. päevavalguslambid: Klaastorus olevat Hg auru (hõrendatud) ergastatakse el.vooluga Hg aatomid oma normaalolekusse naastes kiirgavad footoneid (suure energia-suure sagedusega). Kiiratavaid footoneid on palju tänu lisanditele (palju energia nivoosid Hg aatomites). Suurema lainepikkusega kiirgus ergastab luminofoori. Luminofoor hakkab kiirgama valguse lainepikkusel olevat kiirgust
el.vooluga - Hg aatomid oma normaalolekusse naastes kiirgavad footoneid (suure energia-suure sagedusega) - kiiratavaid footoneid on palju tänu lisanditele (palju E UV energia nivoosid Hg aatomites) - suurema lainepikkusega kiirgus ergastab luminofoori - luminofoor hakkab kiirgama valguse lainepikkusel olevat kiirgust Valgus (ja igasugune , ka elektromagnetlaine) kannab energiat, kujutades endast energiavoogu. Seetõttu peab kiirgusallikas seda energiat tootma
Eesmärgiks on sateliitpildi abil laiendada detailsete mõõtmiste andmeid. Eeldab, et analüüsitavate tunnuste ning heleduste vahel valitseb statiliselt oluline korrelatsioon. Tekkival pildil omistatakse piksli väärtuseks k talle spektraalselt lähima proovitüki andmete kaalutud keskmine. 2. Kaugseire kasutamine, muutuste leidmine 3. Kirjelda vilja põllu heledust kevadest kuni võrsumiseni 4. 8 bittis palju nivoosid- 256 5. Kas nähtav valgus on pikim lainepikkus kaugseires? Ei, raadio lained on 6. Mis teeb stressis vetikas lähisinfrapunases? 7. Päikesefotomeeter- aeronett 8. PCA, histo, overlay , assign-idrisi käsklused Pca, overly üleval pool, assign omistab rasterikihile uuest kohast uued väärtused. Histo-koostab histogrammid 9. Kas pimedas saab sateliitpilti teha? Aktiivse kaugseirega- need sensorid väljastavd ise energiat, mis suunatakse
kahendpuu. Seega oleme teisendanud paljuharulise puu kahendpuuks. Selle vahega, et viidad on veidi erinevad. Äkki paneks viidad hoopis tütrelt emale, mitte vastupidi? Palju vähem viitasid tuleks ju. A-l ei ole ematippu, seetõttu on indeks 0. Näites vektor indeksitega. Selline lahendus töötab ainult siis, kui tegemist on järjestamata puuga, sets siit enam ei saa välja lugeda, mis järjekorras õed on. Kui efektiivsed puud kui struktuurid on? Mida madalam on puu, mida vähem on tal nivoosid, seda vähem tuleb otsimisel teha ka võrdusi. Millest puu nivoode arv sõltub? - kirjete arvust ning mis järjekorras kirjed tulevad. Mida vähe võrdusi teha saab, seda parem puu on. Kõige halvem olukord on see, kus puust on saanud lineaarne loeng. Sellisel juhul kehtivad tema puhul ka kõik järjestikuse otsimise parameetrid. Kui on kindel tippude arv n, siis mida tihedamad on harud(nagu ilusal jõulukuusel), seda paremini on üksikud kirjed ära pakitud ja seda madalam on puu tervikuna
väärtus ning signaalide X1-X3 väärtustest ei olene sel hetkel midagi. Demultiplexer teeb sama asja tagurpidi, ehk ühest sideliinist mitu väljundit. Liinisised X on ühendatud nelja NING lüli esimeste sisenditega. Igal NING on kokku kolm sisendit ja kaks neist on ühendatud aadressisiinidega. NING lüli väljundid Y0- Y3 kopeerivad nüüd üksteise järel vastavalt aadresside muutumisele sünkroonselt liini teises otsas oleva multiplexeri X0 – X3 loogilisi nivoosid. 7. Loogilise 0-i ja 1-e reaalsed elektrilised väärtused tänapäevastes CMOS tehnoloogial digitaalseadmetes. 0 – 0-1,5 V 1 – 3,5-5 V 8. Milliseid probleeme kohtame vana TTL ja CMOS ühendamisel (sisend- ja väljundpinged ning voolutarve)? Ttl min high võib olla madalam kui cmos kõige madalam high väärtus. (2,7V) Ttl-transistor transistor loogika Cmos-metalloksiid pooljuht KMOP loogika ei talu suuri negatiivseid sisendpingeid., KMOP struktuurid on väga tundlikud
Optiliste omaduste kasutamine. Valguse neeldumistegur läbipaistvas materjalis sõltub valguse lainepikkusest. Kõige rohkem neeldub rohelises klaasis roheline värvus, läbib sinine ja kollakas-oranž – need annavad kokku rohelise. Kui materjal neelab kõiki lainepikkusi ühtlaselt, on ta värvitu: ülipuhas klaas, ülipuhas monokristalne teemant ja safiir. Dielektrikutes tekib neeldumine ja sellele järgnev kiirgamine juhul, kui on sisse viidud lisandeid, mis tekitavad lubatud energiaga nivoosid keelutsoonis. Näiteks kui viia safiiri Cr3+ ioone, siis omandab ta punase värvuse ja saame rubiini. Rubiini värvust määravad valguse poolt ergastatud elektronide tagasilangemisel valentstsooni eralduv kiirgus. Peegeldunud valguses on värvus sama, mis läbib materjali. Kuid see pole alati nii. Küljelt vaadatuna määrab värvuse hajunud valgus, mis on tavaliselt sama lainepikkusega kui läbinud valgus.
Materjali värvus Valguse neeldumistegur läbipaistvas materjalis sõltub valguse lainepikkusest. Joonisel 12- 7 on toodud peegeldunud, neeldunud ja läbinud valguse osakaal rohelises klaasis Kui materjal neelab kõiki lainepikkusi ühtlaselt, siis on ta värvitu, nagu näiteks ülipuhas klaas, ülipuhas monokristalne teemant ja safiir (Al2O3). Dielektrikutes tekib neeldumine ja sellele järgnev kiirgamine juhul, kui on sisse viidud lisandeid, mis tekitavad lubatud energiaga nivoosid keelu-tsoonis. Rubiini värvust ei määra aga mitte niivõrd läbinud valguse lainepikkused, kuivõrd valguse poolt ergastatud elektronide tagasilangemisel valentstsooni (läbi lisandinivoode) eralduv kiirgus. Värvilise klaasi saamiseks lisatakse talle erinevaid ioone (vt p 8.5). Materjali värvus langeva valguse poolsel küljel on määratud peegeldumisteguri sõltuvusega lainepikkusest. Näiteks
intensiivsus I avaldub võrrandiga I=Io* exp(-alfa*l). Mida väiksem on alfa ja l, seda rohkem valgust läbib materjali. 27. Materjali värvus. Polümeeride ja komposiitide optilised omadused. Valguse neeldumistegur läbipaistvas materjalis sõltub valguse lainepikkusest. Kui materjal neelab kõiki lainepikkusi ühtlaselt, siis on ta värvitu (ülipuhas klaas, safiir). Dielektrikutes tekib neeldumine ja sellele järgnev kiirgamine juhul, kui on lisandeid, mis tekitavad nivoosid keelutsoonis. Rubiini värvuse määrab valguse poolt ergastatud elektronide tagasilangemisel valentstsoonis eralduv kiirus. Värvilise klaasi saamikseks lisame erinevaid ioone. Materjali värvus langeva valguse poolses küljes on määratud peegeldumisteguri sõltuvusega lainepikkusest samadel lainepikkustel. Seega Peegeldunud valguses on sama värvus, küljelt määrab värvuse hajunud valgus. Polümeeride ja kompsiitide optilised omadused--neil on tavaliselt kristalsed osad suurema
Samuti on arvuti suvapöördusmälu jämetates joontes lihtsalt üks väga suur registrite massiiv. 9. Mikroskeemide valmsitamise tehnoloogiad[2] *Bipolaarsed tehnoloogiad vanemad tehnoloogiad, mida niivõrd palju enam ei kasutata. Kasutab küll vähe pinda, ent bipolaarsete tehnoloogiatega kaasnevad nivoode korrektsiooni- probleemid. Näiteid: DTL-(Diood transistor loogika)- Sisendid tulevad sisse dioodloogikast koosnevasse skeemi, edasi lähevad väljundid nivoosid taastavasse elementi. TTL- (Transistor-transistor loogika)- Revolutsioonile tehnoloogia, sellest alates hakati massiliselt kasutama mikroskeeme. STTL- (Shotky transistor-transistor loogika) muutis elemendid kiiremaks, kuna lisatud oli Shotky diood, ei lasknud enam liigset voolu juhti. Veel eksisteerib näiteks ECL,IIL; *Pooljuhtide tehnoloogia(Metal Oxide Semiconductor) valitsev tehnoloogia, mida kasutatakse moodsas arvutitehnikas. Näited:
neeldunud ja läbinud valguse osakaal rohelises klaasis. Näeme, et kõige rohkem neeldub roheline valgus, läbib aga sinine ja kollakas-oranz. Viimased annavadki kokku rohelise värvuse. Kui materjal neelab kõiki lainepikkusi ühtlaselt, siis on ta värvitu, nagu näiteks ülipuhas klaas, ülipuhas monokristalne teemant ja safiir (Al2O3). Dielektrikutes tekib neeldumine ja sellele järgnev kiirgamine juhul, kui on sisse viidud lisandeid, mis tekitavad lubatud energiaga nivoosid keelutsoonis. Näiteks kui viia safiiri Cr3+ ioone, siis omandab ta punase värvuse ja saame rubiini. Joonisel 10-7 on toodud rubiini neeldumisspekter. Rubiini värvust ei määra aga mitte niivõrd läbinud valguse lainepikkused, kuivõrd valguse poolt ergastatud elektronide tagasilangemisel valentstsooni (läbi lisandinivoode) eralduv kiirgus. Värvilise klaasi saamiseks lisatakse talle erinevaid ioone.
neeldunud ja läbinud valguse osakaal rohelises klaasis. Näeme, et kõige rohkem neeldub roheline valgus, läbib aga sinine ja kollakas-oranz. Viimased annavadki kokku rohelise värvuse. Kui materjal neelab kõiki lainepikkusi ühtlaselt, siis on ta värvitu, nagu näiteks ülipuhas klaas, ülipuhas monokristalne teemant ja safiir (Al2O3). Dielektrikutes tekib neeldumine ja sellele järgnev kiirgamine juhul, kui on sisse viidud lisandeid, mis tekitavad lubatud energiaga nivoosid keelutsoonis. Näiteks kui viia safiiri Cr3+ ioone, siis omandab ta punase värvuse ja saame rubiini. Joonisel 10-7 on toodud rubiini neeldumisspekter. Rubiini värvust ei määra aga mitte niivõrd läbinud valguse lainepikkused, kuivõrd valguse poolt ergastatud elektronide tagasilangemisel valentstsooni (läbi lisandinivoode) eralduv kiirgus. Värvilise klaasi saamiseks lisatakse talle erinevaid ioone.
peegeldunud, neeldunud ja läbinud valguse osakaal rohelises klaasis. Näeme, et kõige rohkem neeldub roheline valgus, läbib aga sinine ja kollakas-oranz. Viimased annavadki kokku rohelise värvuse. Kui materjal neelab kõiki lainepikkusi ühtlaselt, siis on ta värvitu, nagu näiteks ülipuhas klaas, ülipuhas monokristalne teemant ja safiir (). Dielektrikutes tekib neeldumine ja sellele järgnev kiirgamine juhul, kui on sisse viidud lisandeid, mis tekitavad lubatud energiaga nivoosid keelutsoonis. Näiteks kui viia safiiri ioone, siis omandab ta punase värvuse ja saame rubiini. Joonisel 12-8 on toodud rubiini neeldumisspekter. Rubiini värvust ei määra aga mitte niivõrd läbinud valguse lainepikkused, kuivõrd valguse poolt ergastatud elektronide tagasilangemisel valentstsooni (läbi lisandinivoode) eralduv kiirgus. Värvilise klaasi saamiseks lisatakse talle erinevaid ioone (vt p 8.5). Materjali värvus langeva valguse poolsel küljel on määratud peegeldumisteguri
on toodud peegeldunud, neeldunud ja läbinud valguse osakaal rohelises klaasis. Näeme, et kõige rohkem neeldub roheline valgus, läbib aga sinine ja kollakas-oranz. Viimased annavadki kokku rohelise värvuse. Kui materjal neelab kõiki lainepikkusi ühtlaselt, siis on ta värvitu, nagu näiteks ülipuhas klaas, ülipuhas monokristalne teemant ja safiir (Al2O3). Dielektrikutes tekib neeldumine ja sellele järgnev kiirgamine juhul, kui on sisse viidud lisandeid, mis tekitavad lubatud energiaga nivoosid keelutsoonis. Näiteks kui viia safiiri Cr3+ ioone, siis omandab ta punase värvuse ja saame rubiini. Joonisel 10-7 on toodud rubiini neeldumisspekter. Rubiini värvust ei määra aga mitte niivõrd läbinud valguse lainepikkused, kuivõrd valguse poolt ergastatud elektronide tagasilangemisel valentstsooni (läbi lisandinivoode) eralduv kiirgus. Värvilise klaasi saamiseks lisatakse talle erinevaid ioone.
lisatud bipolaarsed transistorid eelnevate puuduste kaotamiseks. Transistor-transistor-loogika – praegu kõige enam kasutusel TTL, aga oma koha kaotanud unipolaarsetele tehnoloogiatele - Shotky TTL – eelneva tehnoloogia modifikatsioon, kus transistoritele on lisatud Shotky diood, mis parandab kiiruse ja energiatarbe omadusi - Emitter-sidestuses-loogika – suhteliselt kiire tehnoloogia, kus kasutatakse teistest tehnoloogiatest erinevaid negatiivseid nivoosid. Üleminek mõnele teisele nivoole toimub spetsiaalsete komponentide abil 2. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm. Arvuti mälu liiga kalliks muutumise korral püüti seda muuta kompaktsemaks keerukate käskudega. See aga muutis nende täitmise aeglaseks. RISC-arhitektuur – mõte muuta käsusüsteem lihtsamaks ja käskude täitmine tõhusamaks. Käsk tuleb täita ühe taktiga otse riistvaras. Tagajärjeks väike käskude hulk.
riistvaraline seade, mis võtab vastu mitmeid sisendeid ja lubab vaid ühel toimida kui väljund. Mõned multipleksorid teostavad nii multipelxingut kui ka demultipelxingut, mis on vastand tegevus multipleksorile., sisaldades endas ühte sisendit ja mitut väljundit. Täidab kommutaatori ülesannet.On põhimõtteliselt nagu lüliti, tegelikult sees sisendiväärtusega juhitakse väljundis olevaid transistore , korrigeerides väärtusi ja nivoosid, võimaldades rohkem elemente toita. Funktsionaalselt on nagu lüliti. Sisendid jagunevad infosisenditeks ja juhtsisenditeks, kusjuures juhtsisendite arv määratleb ära infosisendite arvu ning vastupidi. Vastavalt juhtsignaalile kommuteeritakse multipleksori väljundisse signaal ühest infosisendist. Kommuteeritavate infosisendite arv võrdub 2^n, kus n on juhtsisendite arv. summaator (Adder) Summaator on kombinatsioonskeem, mis liidab arvkoode
Transistor-transistor-loogika (TTL) - bipolaarne transistor ... npn = emitter-base-collector ja pnp = mitter-base-collector ...viimane on negatiivse loogika näide (invertor) kolme olekuga väljund: Enabled+x1+x2. Kui E=0, f=? väiksema energitarbega & kiirem kui eelmine Shotky transistor-transistor-loogika (STTL) - lisatud Shotky diood, mis parandab kiiruse ja energiatarbe omadusi Emitter-sisestuses-loogika (ELC) – kiire tehnoloogia, kus kasutatakse negatiivseid nivoosid. RISC ja CISC protsessorid, mikroprogramm Mikroprogrammi abil on alati võimalik realiseerida ALU poolt tehtavate operatsioonide baasil täiendavaid käske. RISC – Reduced Instruction Set Computer Vähe käske. Vähe adresseerimise viise. Kiire. Interpreteeriv mikroprogramm puudub, käsk läheb kohe täitmisele. Kiirem käsutäitmine (paralleelselt). fix käsuformaat – käsu lihtsam dekodeerimine. mälu poole ainult LOAD & STORE käsud (ühes käsus 3 registeraadressi)
reaktiivvõimsuse kompenseerimiseks suhteliselt odavaid ja töökindlaid kon- densaatorpatareisid. 3.3. REAKTIIVVÕIMSUSE ALLIKATE VALIKU KRITEERIUMID Kuna elektrivõrkude arengu planeerimise ülesanded on väga mahukad komp- lekssed ülesanded, väga suurte lähteandmete ja diskreetsete otsitavate (opti- meeritavate) parameetrite hulkadega, mis reeglina ei võimalda kasutada rangeid lahendusi, siis tekib süsteemse lähenemise vajadus (eraldada ruumi- lise ja ajalise hierarhia nivoosid ning lahutada suuremaid ülesandeid omavahel sisuliselt vähemsõltuvateks alaülesanneteks). Selliseid alaülesandeid moodus- tatakse üldise ülesande üsna meelevaldsel tükeldamisel omavahel vähemsõl- tuvateks osadeks, näiteks nimipinge või muude optimeeritavate parameetrite alusel. Optimeeritavate parameetrite diskreetsusest tingituna taandatakse ülesanne tavaliselt variantide võrdluseks. Põhimõtteliselt on variantide arv tohutu suur.
hulgast. Juhtivusest osavõtvate elektronide arv sõltub aine aatomite elektronide energianivoode asukohast energiateljestikus ja viisist, kuidas need nivood täituvad elektronidega. Tsooniteooria tuleneb tahke keha kvantmehhaanilisest käsitlusest ja hetkel vaatleme probleemi vaid väga lihtsustatult. Nagu eelnevalt andsime, vastavad elektronidele isoleeritud aatomites mingid kindlad lubatud nivood energiateljestikus, kusjuures elektron püüab täita (paigutuda) alati madalama energiaga nivoosid(ele). Elektronide arv erinevatel nivoodel on määratud 4 kvantarvuga ja neid siduva Pauli keeluprintsiibiga. Kui omame mingi suure arvu materjali aatomeid N, mis on esialgu eraldi, siis algolekus on nende elektronnivood üksteisest sõltumatud ja analoogsed isoleeritud aatomi elektronnivoodele. Kui aga viime aatomid üksteise lähedusse, nii et toimub korrastatud kristallstruktuuri teke, siis seni isoleeritud aatomite elektronide ja tuumade vahel algab koosmõju
kestvuse ja väikese ülereguleerimisega siirdeprotsessi. Regulaatorite seadistamine toimub sel juhul nn ,,tehnilise optimumi" põhimõttel, mille korral ülereguleerimine X = Xmax Xvk 0,043Xvk ja siirdeprotsessi kestvus tsp = 4,1jm, kus jm jõumuunduri elektromagnetiline ajakonstant (võetakse tavaliselt 0,01 s). Alluvkontuuridega juhtimissüsteem võimaldab lihtsate vahenditega piirata elektriajami koordinaatide nivoosid. Vaadeldavas skeemis on voolu ja seega momendi piiramiseks lülitatud kiiruseregulaatori tagasisideahelasse stabilitronid V1 ja V2. Nende abil piiratakse kiiruseregulaatori väljundsignaali (vt joonis 4.15), mis on voolu etteandesignaaliks ja selle tulemusena ei saa mootori vool ja moment ületada etteantud väärtust. Joonisel 4.16.b on kujutatud ajami staatilisi tunnusjooni, millised saadakse ,,tehnilise optimumi" põhimõttel seadistatud regulaatorite abil. Nende iseärasuseks on
annaabi.ee 
