1 W i 1 n = 2 0 W n = 1 valentsnivoolt nivoole n=3, l=0 vajalik energiakvant. Kristallis 0 elektronide energianivood nihkuvad, nihe on umbes 10-20 eV (Pauli printsiip!) Tekivad energiatsoonid. Valentsnivoodel on naaberaatomite elektronide vastastikune mõju suurem ja nivoodest tekivad laiemad tsoonid Tsoonide teke - Valentsnivoode nihkumisega tekib valentstsoon. Liituvad ka valentselektronide nivoodest kõrgemal asuvad elektronidega täitmata energianivood. Neist moodustub vabatsoon. Kui valentstsoonis osa võimalikke olekuid on elektronidega täitmata, tekib nende vaba liikumise võimalus kristalli piires. Selliste omadustega on kõik metallid. Vaba liikumine kristalli piires võimaldab selles elektronide suunatud liikumist, st elektrivoolu
Läbipaistmatud materjalid neelavad või peegeldavad kogu pealelangeva valguse. Matid materjalid lasevad mingil määral valgust läbi, kuid mitte otse, vaid hajunud kujul. Metallid on läbipaistmatud, isolaatorid läbipaistvad, pooljuhid nii läbipaistvad kui läbipaistmatud. Pooljuhid on läbipaistvad valguse suhtes, mille footoni energia on väiksem keelutsooni laiusest, st kui λ > h ·c/Eg . Suur tühjade elektronide energianivoode olemasolu metallides veidi kõrgemal täidetud nivoodest tingib selle, et metallid neelavad kogu pealelangeva valguse. Footonid annavad oma energia elektronidele, ergastades nad kõrgematele tühjadele nivoodele. Seetõttu on metallid läbipaistmatud kogu elektromagnetilise kiirguse pikemalainelisele osale kuni ultravioletse kiirguse keskosani. Metallid on läbipaistvad röntgen-ja gammakiirguse suhtes. Suurem osa neeldunud valgusest kiiratakse metalli poolt uuesti välja. Ergastunud metallid
Läbipaistmatud materjalid neelavad või peegeldavad kogu pealelangeva valguse. Osa materjale laseb küll valgust mingil määral läbi, kuid mitte otse, vaid hajunud kujul. Sellised materjalid näivad matid.Metallid on läbipaistmatud, isolaatorid on tavaliselt läbipaistvad, pooljuhid võivad olla nii läbipaistvad kui ka läbipaistmatud. Metallide optilised omadused Suur tühjade elektronide energianivoode olemasolu metallides veidi kõrgemal täidetud nivoodest tingib selle, et metallid neelavad kogu pealelangeva nähtava valguse (joon 12-2 a). Footonid annavad oma energia elektronidele, ergastades nad kõrgematele tühjadele nivoodele. Seetõttu on metallid läbipaistmatud kogu elektromagnetilise kiirguse pikemalainelisele osale kuni ultravioletse kiirguse keskosani. Metallid on läbipaistvad röntgen- ja gammakiirguse suhtes. Suurem osa neeldunud valgusest kiiratakse metalli poolt uuesti välja. Ergastatud elektronid lähevad tagasi madalamatele
tahke materjali, osa neelduda selles ja osa peegelduda keskkondade piirpinnalt. Materjale, mis lasevad suurema osa pealelangenud valgusest läbi nim läbipaistvateks. Osa materjale laseb valgust mingil määral läbi, kui mitte otse- matid materjalid. Metallid on läbipaistmatud, isloaatorid läbipaistvad, pooljuhid läbipaistvad või läbipaistmatud. Metallide optilised omadused---- suur tähjade elektronide energianivoode olemasolu metallides veidi kõrgemal täidetud nivoodest tingib sulle, et metallid neelavad kogu pealelangeva nähtava valguse. Footonid annavad om energia elektronidele, ergastades nad kõrgematele tühjadele nivoodele, seetõttu on metallid läbipaistmatud kogu elektromangetilise kiirguses pikemalainekiiruse osale kuni ultravioletse kiirguse keskosani. Metallid on läbipaistvad röntgen- ja gammakiirguse suhtes. Osa neeldunud valgusest kiiratakse välja. Ergastatud elektronid lähevad madalamatele tühjadele nivoodele ja kiirgavad välja footoni
inverteeritud. Kui sünkrosignaal C=0, siis peatriger ei reageeri infosisenditele läheb peatrigerist abitrigerile ja seega väljundisse. Sageli on kahetaktilised trigerid dünaamilise juhtimisega, kusjuures väljundite olek määratakse sünkroimpulsi langul. 5.4.1. JK-Triger JK0001010 Q0 Trigeri olek sõltub nii trigeri 111 JK sisend nivoodest kui ka trigeri 0 1 010010 eelnevast olekust Q0 . 00 01 11 Q = Q0 K + Q0 J 11 10 1 & 1 & 1 1J 1 3
inverteeritud. Kui sünkrosignaal C=0, siis peatriger ei reageeri infosisenditele läheb peatrigerist abitrigerile ja seega väljundisse. Sageli on kahetaktilised trigerid dünaamilise juhtimisega, kusjuures väljundite olek määratakse sünkroimpulsi langul. 5.4.1. JK-Triger JK0001010 Q0 Trigeri olek sõltub nii trigeri 111 JK sisend nivoodest kui ka trigeri 0 1 eelnevast olekust Q0 . 00 010010 01 11 Q Q0 K Q0 J 11 10 Digitaaltehnika konspekt 28 1 & 1 & 1 1J
Semiootika koosneb kahest seotud, kuid iseseisvast komponendist grammatika, keel. Keeleväline väärtus kodeeritakse elementidesse (keele semantilised vormid) KVR tekstid Loomulikku keelt võib käsitleda kui funktsiooni. (järgnevat joonist ma ei suutnud korralikult välja lugeda) Semiootika Gramm. Foneetika Prosootiline KVR T staatum 2 1 0 0 0 Iga staatum koosneb erinevatest nivoodest. On olemas 0-tasand, mis koosneb kategooriatest. 0-tasand sõnad semantilised laused suuremad semantilised blokid Mida sügavamal, seda vähem individuaalsust. Mida vasakpoolsem, seda keerulisem ja suurem on element. 1950. aastate lõpp USA-s. M. Halle Lätist pärit keeleteadlane. Koos Jakobsoni ja veel ühe teadlasega lõid teooria: Kõiki universaalkeeli saab kirjeldada igasuguseid foneeme ± vokaalsus + + - -
Keeleväline väärtus kodeeritakse elementidesse (keele semantilised vormid) 16 KVR tekstid Loomulikku keelt võib käsitleda kui funktsiooni. (järgnevat joonist ma ei suutnud korralikult välja lugeda) Semiootika Gramm. Foneetika Prosootiline KVR T staatum 2 1 0 0 0 Iga staatum koosneb erinevatest nivoodest. On olemas 0-tasand, mis koosneb kategooriatest. 0-tasand sõnad semantilised laused suuremad semantilised blokid Mida sügavamal, seda vähem individuaalsust. Mida vasakpoolsem, seda keerulisem ja suurem on element. 1950. aastate lõpp USA-s. M. Halle Lätist pärit keeleteadlane. Koos Jakobsoni ja veel ühe teadlasega lõid teooria: Kõiki universaalkeeli saab kirjeldada igasuguseid foneeme ± vokaalsus + + - -
valgust mingil määral läbi, kuid mitte otse, vaid hajunud kujul. Sellised materjalid näivad matid. Metallid on läbipaistmatud, isolaatorid on tavaliselt läbipaistvad, pooljuhid võivad olla nii läbipaistvad kui ka läbipaistmatud. Pooljuhid on läbipaistvad valguse suhtes, mille footoni energia on väiksem keelutsooni laiusest, st kui > hc/Eg. 10.3 Metallide optilised omadused: Suur tühjade elektronide energianivoode olemasolu metallides veidi kõrgemal täidetud nivoodest tingib selle, et metallid neelavad kogu pealelangeva nähtava valguse (joon 10-2 a). Footonid annavad oma energia elektronidele, ergastades nad kõrgematele tühjadele nivoodele. Seetõttu on metallid läbipaistmatud kogu elektromagnetilise kiirguse pikemalainelisele osale kuni ultravioletse kiirguse keskosani. Metallid on läbipaistvad röntgen- ja gammakiirguse suhtes. Suurem osa neeldunud valgusest kiiratakse metalli poolt uuesti välja. Ergastatud elektronid lähevad tagasi madalamatele
valgust mingil määral läbi, kuid mitte otse, vaid hajunud kujul. Sellised materjalid näivad matid. Metallid on läbipaistmatud, isolaatorid on tavaliselt läbipaistvad, pooljuhid võivad olla nii läbipaistvad kui ka läbipaistmatud. Pooljuhid on läbipaistvad valguse suhtes, mille footoni energia on väiksem keelutsooni laiusest, st kui > hc/Eg. 10.3 Metallide optilised omadused: Suur tühjade elektronide energianivoode olemasolu metallides veidi kõrgemal täidetud nivoodest tingib selle, et metallid neelavad kogu pealelangeva nähtava valguse (joon 10-2 a). Footonid annavad oma energia elektronidele, ergastades nad kõrgematele tühjadele nivoodele. Seetõttu on metallid läbipaistmatud kogu elektromagnetilise kiirguse pikemalainelisele osale kuni ultravioletse kiirguse keskosani. Metallid on läbipaistvad röntgen- ja gammakiirguse suhtes. Suurem osa neeldunud valgusest kiiratakse metalli poolt uuesti välja. Ergastatud elektronid lähevad tagasi madalamatele
nimetatakse läbipaistvateks. Läbipaistmatud materjalid neelavad või peegeldavad kogu pealelangeva valguse. Osa materjale laseb küll valgust mingil määral läbi, kuid mitte otse, vaid hajunud kujul. Sellised materjalid näivad matid. Metallid on läbipaistmatud, isolaatorid on tavaliselt läbipaistvad, pooljuhid võivad olla nii läbipaistvad kui ka läbipaistmatud. 12.3 Metallide optilised omadused Suur tühjade elektronide energianivoode olemasolu metallides veidi kõrgemal täidetud nivoodest tingib selle, et metallid neelavad kogu pealelangeva nähtava valguse (joon 12-2 a). Footonid annavad oma energia elektronidele, ergastades nad kõrgematele tühjadele nivoodele. Seetõttu on metallid läbipaistmatud kogu elektromagnetilise kiirguse pikemalainelisele osale kuni ultravioletse kiirguse keskosani. Metallid on läbipaistvad röntgen- ja gammakiirguse suhtes. Suurem osa neeldunud valgusest kiiratakse metalli poolt uuesti välja
kuid mitte otse, vaid hajunud kujul. Sellised materjalid näivad matid. Metallid on läbipaistmatud, isolaatorid on tavaliselt läbipaistvad, pooljuhid võivad olla nii läbipaistvad kui ka läbipaistmatud. Pooljuhid on läbipaistvad valguse suhtes, mille footoni energia on väiksem keelutsooni laiusest, st kui > hc/Eg. 10.3 Metallide optilised omadused Suur tühjade elektronide energianivoode olemasolu metallides veidi kõrgemal täidetud nivoodest tingib selle, et metallid neelavad kogu pealelangeva nähtava valguse (joon 10-2 a). Footonid annavad oma energia elektronidele, ergastades nad kõrgematele tühjadele nivoodele. Seetõttu on metallid läbipaistmatud kogu elektromagnetilise kiirguse pikemalainelisele osale kuni ultravioletse kiirguse keskosani. Metallid on läbipaistvad röntgenja gammakiirguse suhtes. Suurem osa neeldunud valgusest kiiratakse metalli poolt uuesti välja. Ergastatud
3) 20 kA madalamatel pingetel. − Kontrollimisel kasutatavad lühisvoolud peavad vastama alajaama seadmete poolt lubatavale nivoole (isegi, kui need pole ülekandevõrgu käesolevas arengustaadiumis saavutatud), et võimaldada võrgu edasist arengut. − Kontrollida tuleks alajaama lähedasi maste, arvestades lühisvoolu vähene- mist tänu liini näivtakistusele. Mastide kontroll katkestatakse seal, kus lühis- vool on vähenenud allapoole eelpool sätestatud nivoodest. Selle reegli kohaselt tuleks kontrollida 5 kuni 10 visangut alajaamast arva- tes. Tavaliselt on ülemäärasest võnkumisest mõjutatud ainult üks visang ja lühisvooludest tingitud mehaanilised ülekoormused mõjuvad ainult ühele või kahele alajaamaga külgnevale mastile. − Kontrollida tuleks kahefaasilise lühisvoolu I2f kui kõige ohtlikuma toimet. Lühise aeg tuleks määrata vastavalt kasutatud releekaitse tüübile, arvestades võimsuslüliti võimalikku tõrget.
kõiki mõeldavaid loogikafunktsioone, st mis kumbki üksinda moodustavad funktsionaalselt täieliku süsteemi. Need on loogikatehted NING-EI ja VÕI-EI. Järelikult saab kuitahes keeruka loogikalülituse kokku panna kas ainult elementidest NAND või NOR. Signaalide iseloomu järgi liigitatakse kontaktivabad loogikaelemendid potentsiaal- ja impulsselementideks. Potentsiaalelementide sisend- ja väljundsignaalideks on kahe erineva potentsiaali või nivooga alalispinged. Üks nivoodest vastab loogikamuutuja väärtusele ,,1", teine väärtusele ,,0" (loogilised nivood). Kui loogilise ,,1" nivoo on kõrgem kui loogilisel"0"-l, on tegu positiivse loogikaga, kui vastupidi negatiivse loogikaga. Impulsselementide sisend- ja väljundsignaalideks on pingeimpulsid. Muutuja väärtusele ,,1" vastab impulss, väärtusele ,,0" aga impulsi puudumine (või ka vastu- pidi). Kui mingi elemendi sisendisse saabub impulsside kombinatsioon, millele
annaabi.ee 
