Instrumendi Jaama nr. Märkused Kaskmine kaugused nivelliirist Punktide Kõrguskasv kõrguskasv mm-des m-des
Juhul kui vertikaalniit ei olnud täies ulatuses lati servaga paralleelne, siis kallutas latihoidja latti nii palju, et vetikaalniit ja lati serv oleksid paralleelsed. Lati ümarvesiloodi kõrvalekalle keskpunktist fikseeriti latihoidja poolt. Niimoodi toimides kontrolliti kõik lati asendid pöörates seda 90 ° kaupa. Ülesanne 4. Lattide paari taldade nullpunktide kõrguse erinevuse määramine. Lati taldade nullpunktide kõrguste erinevuse määramiseks asetati nivelliirist umbes 15 meetri kaugusele 4 konna. Latid asetati järjekorras igale konnale ning võeti igalt 4 lugemit. Tehtud seeriate andmed on toodud järgnevalt. I seeria II seeria Latt nr. 1 Lugemid (m) Vainr.nr. Vai 11 2 2 33 44 1,3390 1,2554 1,3215
Punane juhend lk 33-36, roheline juhend lk 11-15. 1)Pikksilm 2) Okulaar 18) Objektiiv Ülejäänusid ei ole siin joonisel olemas, sest niitristik ja fokuseeriv lääts on pikksilma sees. Täiendav seletus minu poolt: Niitristik on pikksilmas olev klaasile prinditud must rist (3 kriipsu horisontaalselt, 1(2. bisektor) vertikaalselt), mis laseb vaatlejal näha täpselt, kuhu ta viseerib ning väiksemate kauguste korral määrata ka kauguse teodoliidist/ nivelliirist. Niitristik tuleb seadistada vaatleja silma järgi. Pikksilm on õigesti fokuseeritud, kui esemest saadud selge ja terav kujutis jääb liikumatuks niitristiku suhtes. Kui niitristik liigub kujutise suhtes, siis on tegu niitristiku parallaksiga, mis on põhjustatud sellest, et eseme kujutis ei ole kohakuti niitristiku tasandiga. 28. Horisontaalnurga mõõtmine Teodoliit on geodeetiline instrument, millega saab mõõta vertikaal- ja horisontaalnurki. Horisontaalnurgad on alati positiivsed
pingutatakse peenike niit lati esiserva otste vahele. Läbipainet mõõdetakse millimeeterjaotistega joonlaua abil latijaotiste 02, 30 ja 58 kohal (st. vastavalt a 1, a2 ja a3) ja arvutatakse valemiga f = a2 – 0,5(a1 + a3). Tulemus ei tohi ületada 5mm. Mõõtmisi sooritatakse välitöödel kaks korda kuus. Lati ümarvesiloodi kontrollitakse kaks korda päevas – hommikul ja õhtul. Latt asetatakse nivelliirist 40 meetri kaugusele ümarvesiloodi järgi vertikaalseks. Nivelliir horisontreeritakse ja niitristiku vertikaalniit suunatakse lati servale. Kui lati serv ei ühti vertikaalniidiga täies pikkuses, siis kallutatakse latti vajalikul määral ja viiakse lati vesiloodi mull paranduskruvidega keskele. Ruumis võib kontrollimiseks kasutada ka ripploodi. Kontroll tehakse tai kahes, teineteise suhtes 900 pööratud asendis.
Näiteks kui tagasivaatelugem on 1383 ja punkti A absoluutkõrgus on 10,122, siis instrumendi kõrgus on 1,383+10,122=11,495. Selleks, et projektpunkte välja märkida, tuleb arvutada eesmise lati lugemid. Juhul kui projektkõrgusteks on näiteks a) 11,154 b)11,124 ja c)11,197, siis saab eesmise lati lugemid valemiga E L=Hi-Hprojekt. Näiteks a) puhul 11,495- 11,154, saame vastuseks 0,341. Projektkõrgus tuleks seega märkida lati alumise ääre juurde siis kui nivelliirist vaadates on lugemiks 341. Kontrolliks muudetakse instrumendi kõrgust ning võetakse uuesti tagumise lati lugem ja eesmise lati lugem. Saadud vahe ei tohi olla suurem kui 1cm. Näiteks uued latilugemid on TL=1383 ja EL=357. Hi=1,383+10,122=11,505. Hprojekt=11,505-0,357=11,148. Saadud projektkõrguse ja antud projektkõrguse vahe 11,154-11,148 on 0,006 ehk see mahub lubatud piiridesse. 35. Mis on reeper ja millised on reeperite liigid?
niitristikuga vajalikus suunas. Pärast justeerimist kinnitatakse kruvid ja korratakse kontrolli. 3)Pikksilma viseerimiskiirt ja silindrilise vesiloodi telge läbivad püsttasandid peavad olema paralleelsed, kui nivelliiri põhitelg on looditud Nivelliir kinnitatakse statiivile ja looditakse ümarvesiloodi järgi. Pikksilm pööratakse ühe tõstekruvi suunas ja elevatsioonikruvi abil seatakse silindrilise vesiloodi mull ampulli keskele. Nivelliirist umbes 50 m kaugusel, viseerimiskiire suunas pannakse püstiasendisse niveleerimislatt ja võetakse lugem keskmise niidi järgi. Nüüd kallutatakse pikksilma, pöörates kahest tõstekruvist korraga vastupidises suunas 2-3 pööret, jälgides samal ajal, et keskmine niit jääks esialgsele lugemile. Märgitakse vesiloodi mull otste liikumise suund. Pärast seda, pöörates samadest tõstekruvidest, tuuakse pikksilm endisesse asendisse tagasi ja kontrollitakse, kas lugem on õige.
Üks asetseb kontrollitava lati ripploodi nööri juurde, mõne sentimeetri kaugusele ja toob latti kallutades vesiloodi mulli ampulli keskele. Teine vaatab latti 20m kauguselt. Kui lati telg on paralleelne ripploodi nööriga, siis on ümarvesilood õigesti kinnitatud. · Lati konstandi määramiseks asetatakse latt maasse löödud vaiale või konnale vertikaalselt, 20 m kaugusele nivelliirist. Võetakse kolm lugemit lati mustalt ja punaselt poolelt horisontaalse viseerimiskiire järgi. Seejärel muudetakse instrumendi kõrgust vähemalt 3 cm võrra ja võetakse uues lugemid. Need võivad erineda kuni 3 mm. Kui see nõue on täidetud arvutatakse kõigist kuuest lugemite vahest aritmeetiline keskmine, mis ongi selle lati konstant ehk punase poole alglugem. Et nivelleerimisel kasutatakse tavaliselt kahte latti, siis valitakse ühe paari sellised latid, mille mustade
vertikaalniidi järgi. Üks asetseb kontrollitava lati ripploodi nööri juurde, mõne sentimeetri kaugusele ja toob latti kallutades vesiloodi mulli ampulli keskele. Teine vaatab latti 20m kauguselt. Kui lati telg on paralleelne ripploodi nööriga, siis on ümarvesilood õigesti kinnitatud. Lati konstandi määramiseks asetatakse latt maasse löödud vaiale või konnale vertikaalselt, 20 m kaugusele nivelliirist. Võetakse kolm lugemit lati mustalt ja punaselt poolelt horisontaalse viseerimiskiire järgi. Seejärel muudetakse instrumendi kõrgust vähemalt 3 cm võrra ja võetakse uues lugemid. Need võivad erineda kuni 3 mm. Kui see nõue on täidetud arvutatakse kõigist kuuest lugemite vahest aritmeetiline keskmine, mis ongi selle lati konstant ehk punase poole alglugem. Et
o Kontrollimiseks pannakse nivelliir statiivile ja seatakse ühes asendis nivelliiri ümarvesiloodi mull alusetõste kruvide abil keskele. Pärast seda nivelliri pööratakse antud asendi suhtes 180°. Mulli kõrvalekalle keskasendist võib olla kuni 0,5 jaotist, siis on nõue täidetud. 2. nõue - Niitristiku keskmine niit peab olema risti nivelliiri põhiteljega. o Kontrollimiseks asetatakse nivelliirist ~20 m kaugusele vertikaalselt nivelleerimislatt. Viseerides horisonteeritud nivelliiriga latile, võetakse latilt lugem esmalt keskmise horisontaalniidi parempoolse serva järgi ja siis vasakpoolse serva järgi (nivelliiri pööratakse peenliigutuskruvist). Saadud lugemite erinevus võib olla kuni 1 mm, siis on nõue täidetud. Kui lati hoidmist vertikaalselt ei saa tagada (latil puudub vesilood), kontrollitakse nõuet ripploodi abil
lattidele teeme lattidelt lugemid. h AB = a - b .Kui punkti A absoluutkõrgus on teada, saame arvutada punkti B absoluutkõrguse H B = H A + h AB . Instrumendi vaatekiire kõrgust (Hi) nivoopinnast nimetatakse instrumendi horisondiks. Määratava punkti kõrguse võib arvutada ka läbi instrumendi horisondi H B = H i - b . Instrumendi horisonti kasutatakse siis, kui on vaja leida paljude punktide kõrgused. Lattide maksimaalne kaugus nivelliirist võib ulatuda 150 m, täpsema nivelleerimise korral tuleb vahekaugusi tunduvalt vähendada. Täpsemate nivelleerimistööde juures nõutakse keskkelt nivelleerimist. Keskelt nivelleerimisel kaob kõrguskasvu arvutamisel nivelliiri silindrilise vesiloodi asendi vea mõju. Otsast nivelleerimisel seatakse nivelliir punkti kohale, teise punki asetatakse vertikaalsed nivelleerimislatt. Otsast nivelleerimisel peab silindriline vesilood olema väga täpselt justeeritud
Skaala kasvab alt ülesse. Punktide vahele asetatakse nivelliir, mis annab horisontaalse vaatekiire. Nivelliiri niitristiku horisontaalniidi järgi saadakse punkti A asetatud latilt lugem IA e. tagasivaade ja punkti B asetatud latilt lugem IB e. edasivaade. Arvutatakse kõrguskasv HAB = IA IB. Kui maapind langeb nivelleerimise suunas saadakse neg. kõrguskasv, kui tõuseb, siis pos. Nivelliiri asukohta nimet. nivelleerimisjaamaks. Kaugust nivelliirist latini nimet. õlaks (võib olla 50-150 m). Kui konkreetse lähtepunkti kõrgust ei ole teada, siis tuleb nivelleerimist alustada lähimast reeperist. Keskeltnivelleerimine: Vaatekiir on kaldu, nivelliir asub täpselt keskel, mõlemal lati lugemil on ühesugune viga. Nivelleerimisõlad peavad olema võrdsed, aga nivelliir ei pea asuma sirgel AB. Otsastnivelleerimine: Täpsus on väiksem, kui keskeltnivelleerimisel, sest vaatekiire kaldest tingitud viga jääb sisse
Skaala kasvab alt ülesse. Punktide vahele asetatakse nivelliir, mis annab horisontaalse vaatekiire. Nivelliiri niitristiku horisontaalniidi järgi saadakse punkti A asetatud latilt lugem IA e. tagasivaade ja punkti B asetatud latilt lugem IB e. edasivaade. Arvutatakse kõrguskasv HAB = IA IB. Kui maapind langeb nivelleerimise suunas saadakse neg. kõrguskasv, kui tõuseb, siis pos. Nivelliiri asukohta nimet. nivelleerimisjaamaks. Kaugust nivelliirist latini nimet. õlaks (võib olla 50-150 m). Kui konkreetse lähtepunkti kõrgust ei ole teada, siis tuleb nivelleerimist alustada lähimast reeperist. Keskeltnivelleerimine: Vaatekiir on kaldu, nivelliir asub täpselt keskel, mõlemal lati lugemil on ühesugune viga. Nivelleerimisõlad peavad olema võrdsed, aga nivelliir ei pea asuma sirgel AB. Otsastnivelleerimine: Täpsus on väiksem, kui keskeltnivelleerimisel, sest vaatekiire kaldest tingitud viga jääb sisse
posti löödud tugev nael. Lihtnivelleerimise käigus määratakse kahe punnkti vaheline kõrguskasv ühest jaamast, kuid iga kord ei ole see võimalik, siis kasutatakse liitnivelleerimist, mille käigus rajatakse punktide vahele lisajaamu. Täpsuse huvides oleks kasulik võtta paaris arv jaamu. Kõigepealt võiks liikuda nivelliir, misjärel mõõdetakse sammudega lati kaugus nivelliirini ja sama palju viia esialgne eesmine, nüüdne tagumine, latt edasi nivelliirist. Liitnivelleerimisel kasutatakse sidepunkte kõrguste sidumiseks jaamade vahel. Juhul kui sidepunktide absoluutkõrgused pole vaja teada, siis ei ole vaja neisse vaiu lüüa. Sidepunkte plaanil ei näidata. Kui sidepunktide kõrguseid on vaja hiljem arvutada, siis need tähistatakse vaiadega. Kui maastikujoonel on sidepunktide vahel mõned iseloomulikud reljeefi punktid, siis nendel punktidel hoitakse järjestikku tagumist latti pärast seda, kui ta on sidepunktilt ära võetud ja neid punkte
annaabi.ee 
