vihmast häirida. Navitrolla (kodanikunimega Heiki Trolla) on eesti maalikunstnik. Lapsepõlves elas ta Navi külas, millest tuleb ka tema kunstnikunimi. Noorena õppis ta kohaliku graafiku juures joonistamist ja maalimist. Aastal 1993 alustas ta tegevust professionaalse kunstnikuna. Ta sai kiiresti populaarseks oma naivistliku joonistamisstiili tõttu. Navitrolla kunsti on liigitatud küll naivismi, küll sürrealismi äärealadele. Nii nagu tänapäeval kõik seguneb ja nivelleerub, nii on ka Navitrolla kunst omapärane segu minevikust, tänasest ja üldisest globaliseerumisest. Sagedaseks motiiviks on mitmesugused loomad nende jaoks harjumatus keskkonnas ja unenäoliste maastike taustal (nt troopilisele Aafrikale omased loomad põhjamaises looduses). Navitrolla on öelnud, et kõige suurem mõte, mida ta vaatajatele edastada tahab, on see, et maalides on ta õnnelik ja selle läbi on ta muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikumaks.
Buchant, D.Peyromet, N.Pirosmanasvili, L.Vivin. Eestis on naivismi enim viljelenud Kihnu meremehed, P.Kondau, Navitrolla. Henri Rousseau, prantsuse kunstnik, naivist (18441910). Henri Rousseau "Karnevaliõhtu". Navitrolla (kodanikunimega Heiki Trolla) on sündinud 10. augustil 1970 Võrus. Navitrolla kunsti on liigitatud küll naivismi, küll sürrealismi äärealadele. Nii nagu tänapäeval kõik seguneb ja nivelleerub, nii on ka Navitrolla kunst omapärane segu minevikust, tänasest ja üldisest globaliseerumisest. Navitrolla on öelnud, et kõige suurem mõte, mida ta vaatajatele edastada tahab, on see, et maalides on ta õnnelik ja selle läbi on ta muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikumaks. Navitrolla, "Pilves". Nerva (kodanikunimi Koit Nerva) on sündinud 16. septembril 1972 Põlvamaal. Nerva pildid mõjuvad valdavalt kahemõõtmelistena ja neil esineb mitmesuguseid
" 5 Looming Viljelenud maali, graafikat ja tegevuskunsti. Eelmise sajandivahetuse lihtne klassifitseerimine ei sobi tänapäeva ühiskonda, sest kunst on muutunud personaalsemaks ja ka vaataja soovib omada isiklikku arvamust. Navitrolla kunsti on liigitatud küll naivismi, küll sürrealismi äärealadele. Nii nagu tänapäeval kõik seguneb ja nivelleerub, nii on ka Navitrolla kunst omapärane segu minevikust, tänasest ja üldisest globaliseerumisest. Navitrolla on öelnud, et kõige suurem mõte, mida ta vaatajatele edastada tahab, on see, et maalides on ta õnnelik ja selle läbi on ta muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikumaks. Kolm erinevatest allikatest pärit mõjutajat tema töödes 1
Eesti maastike... 9 Looming Viljelenud maali, graafikat ja tegevuskunsti. Eelmise sajandivahetuse lihtne klassifitseerimine ei sobi tänapäeva ühiskonda, sest kunst on muutunud personaalsemaks ja ka vaataja soovib omada isiklikku arvamust. Navitrolla kunsti on liigitatud küll naivism, küll sürrealismi äärealadele. Nii nagu tänapäeval kõik seguneb ja nivelleerub, nii on ka Navitrolla kunst omapärane segu minevikust, tänasest ja üldisest globaliseerumisest. Navitrolla on öelnud, et kõige suurem mõte, mida ta vaatajatele edastada tahab, on see, et maalides on ta õnnelik ja selle läbi on ta muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikumaks. Kolm erinevatest allikatest pärit mõjutajat tema töödes. 1. Visuaalselt ja maalitehniliselt meenutavad Navitrolla maalid omaaegset madalmaade talupojakunsti.
London, Lissabon). Ta õppis Tartu Ülikoolis geoloogiat, üritas astuda ka Kunstiakadeemiasse arhitektuuri ja maali õppima, kuid eksamitel põrus läbi. Looming Viljelenud maali, graafikat ja tegevuskunsti. Eelmise sajandivahetuse lihtne klassifitseerimine ei sobi tänapäeva ühiskonda, sest kunst on muutunud personaalsemaks ja ka vaataja soovib omada isiklikku arvamust. Navitrolla kunsti on liigitatud küll naivismi, küll sürrealismi äärealadele. Nii nagu tänapäeval kõik seguneb ja nivelleerub, nii on ka Navitrolla kunst omapärane segu minevikust, tänasest ja üldisest globaliseerumisest. Navitrolla on öelnud, et kõige suurem mõte, mida ta vaatajatele edastada tahab, on see, et maalides on ta õnnelik ja selle läbi on ta muutnud maailma ühe inimese võrra õnnelikumaks. Kolm erinevatest allikatest pärit mõjutajat tema töödes 1. Visuaalselt ja maalitehniliselt meenutavad Navitrolla maalid omaaegset madalmaade talupojakunsti
Kerged sünteesid, millel juurt pole all, ei kanna nii tugevat loomingulist ega vaimset elementi. Rahvuslikkust tuleb jaatada ja selle üle uhke olla. Kolmas, mida viimasel ajal alla surutakse, on sõnade täpsus. Euroopalikus kõnepruugis saavad üha valitsevamaks poliitkorrektselt ümarad ja ebamäärased väljendid. Te olete ka sõnade täpsuse eest kostnud. Mida eufemismide pealetung meiega teeb? Kui hakata rääkides pidevalt arvestama asjaolude ja suhetega, siis kõne täpsus nivelleerub ja ähmastub. Näiteks propageeritakse praegu võõrkeeles kirjutamist. Kui seda teed, hakkad ennast kohe sättima teise traditsiooni järgi: mugandad, võtad osa asju maha, teed laused lihtsaks, lähed märksõnade peale. Nüansid jäävad välja. Niiviisi siludes läheb pool tuumast kaduma. Selliseid tekste on üsna talumatu lugeda, olgu see teadus- või ilukirjandus. Kui see toimub pikka aega, jääb isiksus välja arenemata, nii nagu mõte jääb välja arenemata.
kirderanniku teise ja kolmanda välte eristuse puudumine jms, vt ka eespool). Karl Pajusalu on hüpoteesinud (Pajusalu 1992), et endiste kohamurrete asemele on tulnud laiemad keelelised areaalid, uued regionaalsed murded, kuid empiirilised uuringud selles osas puuduvad. Samuti puuduavd korralikud uuringud selle kohta, millised sotsiolektid on tulnud murrete asemele. Teisalt on oluline sotsiolingvistiline probleem selles, mismoodi murre nivelleerub ja sureb? Mis kaob enne ja mis pärast? Mis iseloomustab nivelleeruvat murret? Siin on olemas rida küllalt universaalseid tendentse: - vanade vormide hulk väheneb; - kõige kiiremini taanduvad kitsalt levinud spetsiifilised murrakujooned, kauem säilivad vastaval murdealal laiemalt levinud vormid (nt üldlõunaeestilised vormid); - aktsent säilib kõige kauem. Üks põhjus on see, et kui eri rühmad suhtlevad omavahel, siis
annaabi.ee 
