Talvel on looduses vaikne: tundub, et enamik loomi on kas soojale maale kolinud või kükitab hiljukesi urus ja ootab kevadet. Siiski need, kes talveks magama ei heida, tuletavad huvilisele ennast pidevalt meelde. Lumetul ajal ei oska ju arvatagi, kui paljude loomaradadega võib metsaskäija tee ristuda! Üks neist loomakestest, kes talvel aktiivselt tegutseb ja alatasa ka jäljeraja nähtava koha peale jätab, on nirk (Mustela nivalis). 1. SUGULASED Nirk kuulub kiskjaliste (Carnivora) seltsi kärplaste (Mustelidae) sugukonda. Kärplased on suurim sugukond kiskjaliste seltsis, siia kuulub üle kuuekümne liigi eelkõige lihatoidulisi loomi, kes on levinud kõikidel mandritel, välja arvatud Antarktika ja Austraalia. Viimasele mandrile, tõsi küll, on inimene siiski mõned liigid sisse viinud. Vanimad kärplased on teada juba varasest oligotseenist.
Mets karihiir Sorex araneus Metskits Capredus capredus Metsnugis Martes martes Metssiga Sus scrofa Mink Mustela vison Mutt Talpa europaea Mäger Meles meles N Eesti Ladina Euroopa naarits Musteona lutreola Nattereri lendlane Myotis nattereri Niidu uruhiir Microtus agrestis Nirk Mustela nivalis O Eesti Ladina Ondatra Ondatra zibet Orav Sciurus vulgaris P Eesti Ladina Pargi - nahkhiir Pipisrellus natushii Pisihiir Micromys minutus Pruunkaru Ursus arctos Punahirv Cervus elaphus Põder Alces alces Põhja - nahkhiir Eptescu nilssonii Põld - uruhiir Microtus arvalis
Mets karihiir Sorex araneus Metskits Capredus capredus Metsnugis Martes martes Metssiga Sus scrofa Mink Mustela vison Mutt Talpa europaea Mäger Meles meles N Eesti Ladina Euroopa naarits Musteona lutreola Nattereri lendlane Myotis nattereri Niidu uruhiir Microtus agrestis Nirk Mustela nivalis O Eesti Ladina Ondatra Ondatra zibet Orav Sciurus vulgaris P Eesti Ladina Pargi - nahkhiir Pipisrellus natushii Pisihiir Micromys minutus Pruunkaru Ursus arctos Punahirv Cervus elaphus Põder Alces alces Põhja - nahkhiir Eptescu nilssonii Põld - uruhiir Microtus arvalis
· 15-20a. Pärast võib olla täielikult hävinenud · Võivad minna vee alla kuni 2 minutiks · Elab kuni 4 aastaseks,vangistuses võib elada 10a. · Kuulub kiskjaliste seltsi · Kuulub kärplaste sugukonda Fakte · Euroopa naarits on peaaegu hävimisohus ja ühtlasi haruldasim loom Eestis · Ta on kantud Punasesse Raamatusse ja kuulub Eestis 1. kategooria looduskaitse alla Teisi kärplasi Kärp- (Mustela erminae) Nirk- (Mustela nivalis) Solongoi (Mustela altaica) Kolonok (Mustela sibirica) Mink (Mustela vison) Tuhkur (Mustela putorios)
kogu Euroopas, v.a Inglismaa ja Skandinaavia (vasak pilt) · Praegu leidub ta üksikute salkadena Euroopas · Võibolla on veel säilinud suuremalt LääneVenemaal (parem pilt) Fakte · Väljasuremisohus · Tema tüvepikkus on 32 43 cm · Sabapikkus 1219cm · Kaal 0,51 kg · Tiinus kestab 4246 päeva · Kuulub seltsi kiskjalised · Sugukonda kärplased Teisi kärplasi Kärp (Mustela erminae) Nirk (Mustela nivalis) Solongoi (Mustela altaica) Kolonok (Mustela sibirica) Mink (Mustela vison) Tuhkur (Mustela putorios) Kasutatud kirjandus · http://bio.edu.ee/loomad · "Loomade elu" 7. osa "Imetajad"
Õitsemise aeg: juuni juuli Õite värv: säravkollane Valgus ja mullastikutingimused: päikseline japoolvari ning vajab liivakat vett hästi läbilaskvat pinnast Click icon to add picture Click icon to add Harilik picture lumikelluke Galanthus nivalis Kõrgus: 1015 cm Õitsemise aeg: varakevad Õite värv: valge Valgus ja mullastikutingimused: eelistab huumusrikast niisket, kuid vett hästi läbilaskvat mulda, mis suvel läbi ei kuiva ning poolvarjulist kuni päikeselist kasvukohta Click icon to add
alul. Sile ebaküdoonia (Chaenomeles speciosa) kasvab kuni 2 m kõrguse püstise, tihedalt hargnrvate astlaliste võrsetega põõsana Hiinas ja Jaapanis. Liik sarnane eelmisega, võrsed on karvadeta ja näsadeta, õied ja viljad suuremad kui eel misel liigil ja lehed puhkedes punakad. Meil külmaõrnem, kui on jaapani ebaküdoonia. Euroopas on aretatud palju sorte, millised on meil veidi külmaõrnad: 'Eximia'- suured roosad õied; 'Nivalis' - 2 m , puhasvalged õied; 'Simonii' - madal, roomav põõsas, tumepunaste pooltäidisõitega. Kaunis ebaküdoonia (Chaenomeles x superba) Vanemliigid C. japonica x C. speciosa. Kauni ebaküdoonia puhul vaatleme vaid Euroopas laialt kasutatud sorte, meil on nad veidi külmahellad: 'Carl Ramcke'- laiuv kuni 1 m põõsas, lehed puhkedes punakad, õied kinaverpunased; 'Crimson and Gold' - madal ja laiuv, õied tumepunased; 'Elly Mossel' - laiuv
Kere on neil pikk, peenike ja väga paindlik, harva jässakas, massiivne. Kärplaste karvastik on põhjapoolse levikuga liikidel talvel tihe ja kohev, mille tõttu on nad olnud hinnatud karusloomad. Aastaajati muutub karvastik tunduvalt. Kaks liiki on talvel koguni lumivalged. Need on kärp ja nirk. Kärbil jääb talveks must sabaots (Loomade elu 1987). Kärbi karusnahka nimetatakse ka hermeliiniks. Eestis elab kärplastest 10 liiki: Kärp ( Mustela erminea) Nirk (Mustela nivalis) Mink (Mustela vison) Naarits (Mustela lutreola) Tuhkur (Mustela putorius) Metsnugis ( Martes martes) Kivinugis (Martes foina) Saarmas (Lutra lutra) Mäger (Meles meles) Ahm ( Gulo gulo) Kirjeldan loetletud loomi kirjanduse ja internetist leitud materjalide abil. 3 4 Kärp (Mustela erminea)
Gypsophila repens roomav kipslill LV Iberis sp ibeeris (mitmed liigid ja sordid) Leontopodium alpinum alpi jänesekäpp (eedelveiss) L Lewisia sp leviisia (mitmed liigid ja sordid) K Phlox subulata nõeljalehine leeklill (ja mitmeid teisi liike) Plantago nivalis hõbe-teeleht Primula auricula kõrvikpriimula Pulsatilla sp karukell (mitmed liigid ja sordid) Ramonda myconi pürenee ramonda VK Ranunculus sp tulikas (mitmed liigid ja sordid) Saxifraga sp kivirik (mitmed liigid ja sordid) Sedum sp kukehari (mitmed liigid ja sordid)
Tiinus kestab 9-10 kuud. Nii et pojad (keda on keskmiselt 4-8 ) sünnivad järgmisel kevadel. Vastsündinu mass on 3-4 kg. Nägema hakkavad 1 kuu vanuselt, uru hülgavad 2 kuu pärast. Emased saavad suguküpseks 2- 3 kuuselt ning arvatavasti võivad siis ka viljastuda. Isastel saabub suguküpsus alles järgmisel aastal. (Loomade elu 7. köide imetajad ). 2 Nirk ( Mustela Nivalis) Kehaehitus ja välimus Nirk on väikseim kiskjaline. Tal on peenike vilajas ning erakordselt paindlik keha ja lühike ühevärviline saba.Suvel on nirk seljapool helepruun, alt valge või kollakas.Levila põhjaosas muutub ta talvel üleni valgeks. Tüvepikkus on 13-28 cm, sabapikkus kuni 9 cm, mass 40- 100 gr. Nirk seisab tihti tagajalgadel püsti. Kärbist eristab nirki lühem saba ja musta sabaotsa puudumine.(Loomade elu 7. köide imetajad). Leviala
kestab 10-13 kuud. Emased saavad suguküpseks enne 5. elunädalat, isased alles aastaselt. Piimast võõrduvad ja silmad avanevad ca 1 kuu vanuselt, iseseisvumine www.jahindusinfo.ee umbes kolmandal elukuul. Keskmine eluiga ei ületa 2 aastat neid söövad kõik suuremad kiskjad ja röövlinnud. Võrdluseks niipalju, et kärp kaalub 150-200 g ja nirk 50-100 g (nirk on maailma väikseim kiskjaline) Nirk (Mustela nivalis) Ahm (ahmi) e kaljukassi on kohatud Eestis eksikülalisena - 20. sajandi jooksul ca 5 korda, ning kahel korral ka kütitud. Ahm elab meist põhja pool ning satub siia tavaliselt talviste toidurännakute ajal. Toitub enamasti raibetest, kuid võimalusel murrab metskitsi, põtru ja rebaseid. Kärplaste sugukonnas suurim maismaal elav liik, kes kehahoiaku, liikumisviisi ja värvuse poolest sarnaneb karule, kuid ahma jalad on kehaga võrreldes võimsamad kui karul ning saba on pikk ja kohev
europaeus) veelendlane (Myotis lendlane (Myotis) nahkhiirlased (Vespertilionidae) daubentonii) hunt (hallhunt) (Canis lupus) koer (Canis) koerlased (Canidae) rebane (Vulpes vulpes) rebane (Vulpes) koerlased (Canidae) kährik (Nyctereutes kährikkoer koerlased (Canidae) procyonoides) (Nyctereutes) kärp (Mustela erminea) kärp (Mustela) kärplased (Mustelidae) nirk (Mustela nivalis) kärp (Mustela) kärplased (Mustelidae) mäger (Meles meles) mäger (Meles) kärplased (Mustelidae) karu, pruunkaru (Ursus arctos) karu (Ursus) karulased (Ursidae) harilik saarmas (Lutra lutra) saarmas (Lutra) kärplased (Mustelidae) harilik ilves (Lynx lynx, Felis ilves (Lynx) kaslased (Felidae) lynx) hallhüljes (Haliochoerus hallhüljes hülglased (Phocidae)
Second level Third level juuni Fourth level Fifth level Kuldlauk ALLIUM moly 15-40cm Juunist juulini Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level H.Lumikelluke GALANTHUS nivalis Click to edit Master text styles Second level 8-14cm Third level aprill Fourth level Fifth level Kevadine märtsikelluke LEUCOJUM vernum Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 8-12cm H
Esineb vivipaariat (sigipungade teket emataimel). Samblad suudavad maapinnalähedast soojust ja niiskust eriti hästi ära kasutada. Samblad loovad soodsa mikrokeskkonna ka kõrgematele taimedele ja põõsassamblikele. Sügavama lumikattega aladel on samblikest iseloomulikumad põdrasamblikud (Cladonia), mis õigustavad oma nime põhjapõtrade talvesöödana, õhemat lumevaipa vajavad käokõrvad, nii pruunid (Cetraria islandica, C. delisei) kui ka kreemikasvalged (C. nivalis, C. cucullata), ja narmassamblikud (Alectoria). Kõige tuulisematel kohtadel suudavad vastu panna vaid kooriksamblikud ja usjad tamnooliad (Thamnolia) LOOMASTIK: Arktilistes tundrates 48 imetajaliiki karibuu/põhjapõder, muskusveis, jänesed, polaarrebane, lemmingud; rannikul jääkaru, hülged, morsk. Linnud enamasti rändlinnud, talvitujatest lumekakk, lumepüü, kaaren. Kohastumused: talvel elu lume all, talveuinak, pruun rasvkude, karvastiku tihedus ja värvivahetus, suured labajalad,
Võimalusel kogub varusid. Tiinus 240- 390 päeva, imetamine 6-7 nädalat, 8-12 järglast. Jooksuaeg on kevadest sügiseni. Üksikeluviisiga loomad, enamjaolt aktiivsed öösiti, vahel ka päeval. Head ronijad, vahel kodustatakse neid hiirte tõrjeks. Väga uudishimulik loom. Vaenlasteks on suuremad kiskjad, põhiliselt rebane. Lindudest kullid, kakud. 13 NIRK (Mustela nivalis) - suvekarv seljapool punakaspruun, kõhupool valge , talvel üleni valge. Nagu kärp, aga väiksem. Toitub peamiselt hiirtest, keda püüab nende urgudest. Sööb ka linde, nende mune, putukaid ja vihmausse. Võimalusel murrab suuremaid loomi. Toiduküllusel kogub tagavara. Kindlat jooksuaega ei saa eristada, tiinus kestab umbes 5 nädalat , poegi 3-7. Nirk on aktiivne nii päeval kui öösel. Maailma väikseim
hingamisteede haiguste vastu. Huvitavad on paiselehe rahvapärased nimed. Ühed levinumad on vaeselapseleht ja ämmakuleht. Need on tegelikult samatähenduslikud. Ämmak tähendab murdes võõrasema. Seletus nimede kohta käib aga nii: lapsed panevad paiselehe suuri lehti vastu nägu, pealmine pool tundub külm, see on võõrasema, alumine pool on soe, see on oma ema. (lisa 8. pilt paiselehest). Harilik lumikelluke (Galanthus nivalis) Lumikelluke on üks esimesi kevadlilli, keda võib aedades õitsemas näha juba märtsis. See vapper lill ajab oma varsi ja õisi isegi läbi lume valguse poole sellest on tulnud ka tema nimi. 15 Looduslikult lumikelluke Eestis ei kasva. Selleks, et nii vara kevadel õitsema hakata, peab ta juba suvel koguma varuaineid ja sibul ongi see koht, kuhu tagavarad hoiule pannakse.
annaabi.ee 
