paratamatu ega kindel. Järelikult peab empirist tegelema loogika ja matemaatika tõdedega ühel viisil kahest: ta peab kas ütlema, et need ei ole paratamatud tõed, ning sel juhul peab ta leidma ka seletuse üldisele veendumusele, et on küll; või ta peab ütlema, et neil puudub faktiline sisu, ning siis peab ta seletama, kuidas saab propositsioon, millel puudub igasugune faktiline sisu, olla tõene ja kasulik ja üllatav. Kui kumbki neist suundadest ei osutu rahuldavaks, oleme sun- nitud järele andma ratsionalismile. Oleme sunnitud möönma, et maailma kohta on olemas tõdesid, mida me saame teada kogemu- sest sõltumatult; et on olemas omadusi, mida me võime omistada kõigile objektidele, isegi kui me ei saa adutavalt täheldada, et need on olemas kõigil objektidel. Ja meil tuleb mõistatusliku, seletama- tu faktina aktsepteerida seda, et meie mõttel on võime autoriteet- selt meie ees paljastada selliste objektide loomust, mida me ei ole kunagi vaadelnud
nii kordub see miljoneid kor- rib jahutuse. di. Aga tulemuseks ei ole veel Kolmandaks piduriks käärimisel on protsessis tekkiv alkohol ise. Pär- vein, vaid hoopiski see eelmai- miseene seisukohalt vaadates võiks nentida, et kaua sa siis ikka jaksad nitud vahutav hägune ollus, oma väljaheites ujuda. See on piir, mida isegi õppinud veinimeister kuhugi mille pinnale hakkavad ker- nihutada ei saa. Nii ongi see veini valmimise selgeks märgiks. kima marjakestad. Lõpuks te- Õhus ringihõljuv metsik pärm on kontrollimatu ja äkiline. Metsikult
mata, läheb see üle juba raskesti ravitavaks krooniliseks põletikuks. Achilleuse kõõluse põletik võib haarata kogu Äge põletik tekib kõõluse, kuid enamasti esineb see 45 cm kõrgusel kand- enamasti vähetree- luust. Selles piirkonnas on verevarustus kõige halvem. nitud sportlastel Enam tekib ägedat kõõlusepõletikku vähetreenitud sportlastel, kes alustavad harjutamisega suure intensiiv- susega, jättes eelnevalt ka tegemata vajalikud venitus- harjutused. Seevastu kogenud sportlastel on kõõlusepõ- letiku põhjusteks enamasti: Välja ravimata - maapind liiv, asfalt jm,
m~o~oga- ja k~oplakujulisi ra- £7 ¢gadega s¨ o¨ogin~oud . hasid . Luu- ja seletab kui liha s¨ o¨omise pronkskirja teokarp on mai- anumat. Tseremooniates ka- nitud kujuline, mi- sutati isegi k¨ umneid kor- da kasutati eelk~o ige ehtena raga. S¨ailinud on rohkeid ja rituaaln~ouna . Kuna leide. Kasutus `oa' teokarbid toodi kaugelt me- t¨ahenduses on hilisem. re¨a¨arsetelt aladelt, olid need v¨aga k~orgelt hinnatud. Paa- / ¡ M¨ argi vana ku-
polüseemiat rohkem. Kuna kõigi alade kõigi mõistete tähistamiseks ei jätku üheski loomulikus keeles vastuvõetavaid häälikukombinatsioone, siis möönab klassikaline teooria siiski homonüümiat üksteisest piisavalt kaugel asuvatel aladel. Nagu polüseemia, on ka sünonüümia täiesti ebasoovitatav kui väljendustäpsust ja -ökonoomsust tarbetult vähendav nähtus. Tau- Terminoloogiateooriatest 59 nitud on isegi täpsed sünonüümid (nimetatud ka dublettideks), sest kasutajatel on kalduvus lähtuvalt vormierinevusest püüda neilegi ajapikku omistada erinevat sisu, tehes neist tavalised segadusttekitavad osasünonüümid. Eestis on viitega Wüsterist selles küsimuses tolerantsema Lotte töödele ja „omadest kogemustest seljatagusega” (Saari 1980: 660) peetud sünonüümiat lubatavaks ja isegi soovitatavaks järgmistel juhtudel (vt ka Kull ja Saari 1975): • oma- ja võõrsõna,
«Uraal», «Dnepr» ja K-750. Need sidurid on ühesuguse ehi- tusega, ainult «Dnepr» MT-9 siduri lahutusmehhanisrn on blokeeritud käiguvahetusmehhanisrniga (joon. 70). Siduri vedava osa aluseks on hooratas 2. Sellesse pressi- tud kuuele sõrmele on asetatud kaks vedavat terasketast: surveketas 3 ja vaheketas 6, mis saavad sõrmedel nihkuda. Tugiketas 5 on kruvidega liikumatult kinnitatud sõrmede otstele. Lahtikeerdümise vältimiseks on kruvipead kär- nitud. Vedavate rataste vahel on kaks veetavat ketast 4. Viima- Lahntnsmehhanismi peamised osad on lahutusvarras sed on valmistatud õhukesest terasplekist ja nende mõle- koos oma tõukuriga 12, survelaager ja lahutushoob, mis male küljele on needitud hõõrdkatted (bakeliitvaiguga trossi kaudu on ühendatud roolikangil asuva lingiga. immutatud asbestmassist). Veetavad kettad on needitud Lahutusvarras 7 paikneb käigukasti vedava võlli õõn-
elab ja tegutseb Los Angeleses. Eugen Juštšuk Stockholmis Eesti džässmuusikute jälgi otsides sattusin veel ühele huvitavale leiule – Aino Tamjärv meenutas, et koos nendega oli põgenikelaagris ka hea džässpianist Eugen Juštšuk, kes juba põgenikelaagri päevil leidis tööd pianistina Söderhamni esinduslikus Central Hotellis. Kuna ka seda nime pole ei A. Mutsu uurimuses ega ka V. Ojakääru raamatutes mai- nitud, toogem siinkohal mõningad andmed tema kohta. 296 I. Laaban valdas peale emakeele rootsi, prantsuse, itaalia, hispaania, saksa, inglise, vähemal määral ka taani, norra, hollandi ja vene keelt (ibid). 297 Visarkiv’i teaduri Roger Bergneri intervjuu siinkirjutajale 16.05.2006 Stockholmis. 298 Nii meenutas Aino Tamjärv, et gümnaasiumipäevil, kui reaalgümnaasiumi muusikaring organiseeris kohtu-