..................................................................................5 VIIMISTLUSMATERJALID...............................................................................................................6 LAKKIMISTINGIMUSED..................................................................................................................7 KAITSVAD PEITSID......................................................................................................................7 NITROLAKK..................................................................................................................................8 ŠELLAK..........................................................................................................................................8 STANDARD ŠELLAK....................................................................................................................8 VALGE ŠELLAK.................................................................
Referaat Juhendaja: Tauris Vijar Tartu 2010 Poleerimine MIDA KUJUTAB ENDAST TÖÖ NAGU POLEERIMINE, KUIDAS SEE KÄIB? TEHNOLOOGIAST Poleerimine, ehk auto lakipinna 3 etapiline lõikamine, tuhmi ja kriimustatud lakikihi eemaldamine. Kui Teie auto on kriimuline ja tuhm, siis reeglina ei ole kahjustatud mitte autot kattev nitrovärv (va lakivabad värvid) vaid värvi kattev läbipaistev nitrolakk! Auto (atv, mootorratta etc...) kulunud-matti, kriimustatud ja nö "ämblikuvõrguga" kaetud välispinda on võimalik muuta peegelsiledaks, säravaks ja läikivaks ainult kahel viisil. Esimene võimalus saada auto läikivaks "nagu uueks" on töömahukas ja kulukas auto ülevärvimine orienteeruva maksumusega hinnavahemikus 25 000-50 000 krooni ja teine võimalus poleerimine + vaha, maksumusega alates 3000 krooni. Kumba neist kahest võimalusest valida sõltub maj
kuumuse ja niiskuse eest. Tugevama efekti saavutate kui kasutate kruntlaki või õli peal. Õlid Kui tavapärase linaseemneõliga viimistlemine on aeglane protsess, siis uuemad kuivavad kiiremini. Kaitseb puitu, kandke peale vähemalt 5 korda ja hiljem 1kord iga kuue aasta tagant. Lakid Lakk on läbipaistvate sünteetiliste kattevahendite üldnimetus.Need on vastupidavad viimistlusained. Mõned lakkid: Akrüüllakk,Nitrolakk,Melamiinlakk,Õlilakk,Välislakk jne. Kasutatud kirjandus: Puidutööraamat, Pihl Davy.
Enamik on poolläbipaistvad puiduvärvi või pastelsed viimistlusmaterjalid, kuid on ka täiesti läbipaistmatuid. Sellised lakid ei sarnane puidu sügavusse tungivate peitsidega, vaid on mõeldud peamiselt välisuste ja aknaraamide toonimiseks ja kaitseks. Toonitud lakid Lahustipõhised ja akrüüllakid. Saadaval paljudes poolläbipaistvates toonides, mis üldiselt imiteerivad erinevate puiduliikide värvusi. 14 Külmkõvenevad lakid Nitrolakk kuivab üksnes lahusti aurustumise teel. Pinnale moodustub kile, mis lahustub uuesti, kui seda mikrolahustiga töödelda. Seetõttu lahustub iga uuesti lisatud lakikiht osalt ka eelmise kihi, kõik lakikihid sulavad kokku ja moodustavad ühtse tugeva kile. Nitrolakk moodustab täiesti läbipaistva viimistluskihi, mis puidu värvust praktiliselt ei muuda. Lakk kuivab väga kiiresti ja juba poole tunni pärast võib uue kihi peale panna. Nitrolakk jääb
Valgetina+tsink, punanerauamaak, roh. kroom+tsink, kollanekroom+liiv, sinineultramariin. Pruunraud,mangaan,must.koobalt. NB! Peavad olema valguskindlad. Looduslikud kõige paremad. · MEtallipigmendid hõbealumiinium, kuldvask,pronks. LAKID kihitekitaja+ lahusti Matt, poolmatt, poolläikiv,läikiv Enamik lake värvitudm va. bituumenlakk(must) Õlilakk, nitrolakk, bituumenlakk, polüesterlakk, katalüütlakk, polüetüünlakid,alküüdlakk PAHTLID seina pindade alustöötlemiseks Õlipahtel, liimpahtel VÄRVID Õlivärvid soviv märgadesse ruumidesse Lubivärv lubi+vesi+pigment, sobivad kandmiseks krohvile, kivile, betoonpindadele. Hingavad, puidul ei püsi. Tsementvärv tsement on sideaine Silikaatvärv vesiklaas sideaine, kividel Vesivärvid e
Kokkusegatult see kaua ei säili. Kahekomponendiline lakk tuleb kiirelt ära kasutada. Õlilakid. Õlilakid on ehitusel kõige enam kasutatav lakkide rühm. Neid kasutatakse peamiselt puitpindade katmiseks. 222 Omaette rühma moodustavad põrandalakid. Need peavad andma mehaaniliselt tugeva kile. Samuti peavad põrandalakid olema küllalt veekindlad. Paljud põrandalakid turustatakse kahekomponendilisena. Nitrolakk. Nitrolakk: kuivab väga kiirelt, on võrdlemisi tuleohtlik. Nitrolakki kasutatakse peamiselt mööbli ja teiste puitpindade katmisel. Piirituslakk. See kujutab endast piirituses lahustunud vaiku. Piirituslakki kasutatakse: mööbli katmiseks, õlilaki aluseks kruntkihiks. Väikese vaigu sisaldusega piirituslakke nimetatakse polituurideks. Nendega poleeritakse lakitud pindasid. Bituumenlakk ehk asfaltlakk. See kujutab endast lahustiga vedeldatud
Kihitekitajaks on looduslikud- või tehisvaigud, taimeõlid, bituumenid jne Lahustajaks on lakibensiin, piiritus, atsetoon, nitrolahusti jne. Lakke turustatakse ühe- või kahekomponendilisena. Kahekomponendilise laki puhul on lakk ja kõvendaja eraldi taaras. Kokkusegatult ta kaua ei säili ja tuleb kiirelt ära kasutada. Lakid omakorda jaotatakse: · Õlilakid- saadakse loodusliku- või tehisvaigu taimeõliga keetmisel ja lahustiga vedeldamisel. · Nitrolakk- on lahustis vedeldatud nitrotselluloos. Kuivab väga kiiresti ja on tuleohtlik. · Piirituslakk- kujutab endast piirituses lahustatud vaiku ja seda kasut. Samuti mööbli katmiseks nagu nitrolakkigi. · Bituumenlakk- on lahustiga vedeldatud bituumen või pigi; värvuselt must. On veekindel ja hea korrosioonikaitsevõimega. · Polüesterlakk- annab väga tugeva, veekindla ja suhteliselt kuumakindla kihi.
jääkidest. Igas lülis on 3 alkohoolset OH rühma. Lülide arv tselluloosis on märksa väiksem kui puuvilla või lina puhul. Reaktsioonid tselluloosiga alagavad alati amorfsetes piirkondades, sest need hõredamad ja reagendid pääsevad paremini ligi. Tselluloosi ja leeliste reatsioonil tekivad tselluloosi alkoholaadid, pundub. Puuvilla materjal omadab siidja läike, muutub vastupidavamaks ja värvub paremini. Lahustub näiteks [Cu(NH3)4](OH)2 lahuses tehiskiud, esterdamine tehissiid, nitrolakk, püssirohi jne, hüdrolüüsub tugevate hapete toimel, termiline destruktsioon üle 200 kraadi, oksüdeerub kergesti oh rühmad karbonüüliks, c-c side katkemisega happeks. Hemitselluloos moodustab 20-25% puidu massist. On võrreldes tselluloosiga lühemad, kuid võivad olla hargnenud, koosnevad erinevates 5 ja 6 süsiniku aatomida monosahhariidide jääkidest, tsüklilised. Kovalentse sidemega seotud ligniiniga. Erineva struktuuriga tugevas- ja pehmespuidus. Ligniin on puidu
annaabi.ee 
