TALLINNA ÜLIKOOL Nitraadid toidus ja keskkonnas Referaat Koostaja: Tallinn 2014 Sisukord Sisukord.............................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................... 3 1.Nitraadid ja nitritid.......................................................................................... 4 2.Nitraatide teke................................................................................................. 5 3.Nitraadid põllumajanduses.............................................................................. 6 4.Nitraadid toidus............................................................................................... 7 5.Nitraatide muundumise mõju kehas.....................................................
ribonukleiinhape (RNA). 4. Hüdroksüülrühm asendis 2 on piisavalt suur, et takistada ahela keerdumist. Ja ega RNA ei peagi sellist kuju võtma. 5. Kantserogeenid- ained mis tekitavad kindla toimeaja ning toimetugevuse korral vähki ja teisi pahaloomulisi kasvajaid .Polütsüklilised aromaatsed süsivesinikud on enamjaolt kõik kantserogeenid. 6. Mao kõrge happeses juures tekivad nendest ja nitrititest nitrosoamiinid, mis on ohtlikumaid kantserogeene üldse Valgud Selgita mõisted: Kodeeritav aminohape-Kodeeritavad aminohapped on eluks vajalikud 20 aminohapet, millest loodus on ehitanud valgud. Valgud on tekkinud aminohapete polükondensatsioonil. Asendamatu aminohape- on aminohapped, mida inimese organism ise kas üldse ei tooda või toodab vähesel määral, nii et nende omastamine toidust on möödapääsmatult vajalik.
2. Mitmete signaalmolekulide ehk virgatsainete sünteesiks (näiteks serotoniin, noradrenaliin, adrenaliin jt), sapphapete sünteesiks kolesteroolist ja steroidhormoonide sünteesiks neerupealistes; 3. Keskse vesilahustuva antioksüdandina veres ja rakkudes osaleb C-vitamiin E- vitamiini aktiivvormi taastamises, kaitseb A-vitamiini, B-rühma vitamiine ja hemoglobiini oksüdatsiooni eest; 4. Seedekulglas nitraadist ja nitrititest moodustuvate kahjuliku toimega nitrosoamiinide tekke pärssimiseks; 5. Ravimite omastamiseks; 6. Immuunsüsteemi tugevdamiseks; 7. Mitmesugusteks paranemisprotsessideks. C-vitamiini puudus Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside puhul C-vitamiini defitsiiti väga kergesti ei teki, kuna tema levik on väga lai. Siinkohal tuleb rõhutada, et oma osa on nii looduslikul C-vitamiinil taimse päritoluga toiduainetes kui ka toiduainete
ammoniaagiks (NH3). Kõik denitrifitseerivad bakterid on võimelised aeroobseks hingamiseks. Juhul, kui hapnikku pole, kantakse elektronid üle nitraadile (NO3-) või nitritile (NO2-). 3. Mis on nitrifikatsioon? on NH3 bioloogiline kahe-etapiline oksüdeerumine hapniku osalusel nitraatideks. Protsessi viivad läbi nitrifitseerijad bakterid. Nitrifikatsiooni kiirus sõltub eelkõige ammoniaagi oksüdeerumisest nitrititeni, milleks vajatakse võrreldes nitrititest nitraatideks muundumisega rohkem energiat. Nitrifikatsioon on oluline lüli lämmastikuringel mullas. 4. Miks vajab orgaanilise süsiniku kasutamine biosünteesis vähem energiat kui CO2 kasutamine? C orgaanilisest ühenditest, energia valgusest; fotoautotroofid - süsinik CO fikseerimisest, energia valgusest. 2 Ühel juhul on tegemist lihtaine oksüdatsiooniga. 5. Kust saavad elutegevuseks vajalikku energiat need organismid, kel pole
talitluseks; eriti kollageeni ja elastiini normaalseks sünteesiks, samuti haavade kiireks paranemiseks; mitmete signaalmolekulide ehk virgatsainete sünteesiks (näiteks serotoniin, noradrenaliin, adrenaliin jt), sapphapete sünteesiks kolesteroolist ja steroidhormoonide sünteesiks neerupealistes; osaleb E-vitamiini aktiivvormi taastamises, kaitseb A-vitamiini, B-rühma vitamiine ja hemoglobiini oksüdatsiooni eest; seedekulglas nitraadist ja nitrititest moodustuvate kahjuliku toimega nitrosoamiinide tekke pärssimiseks; ravimite omastamiseks; immuunsüsteemi tugevdamiseks; mitmesugusteks paranemisprotsessideks. Saab tsitruselistest puuviljadest nt sidrun jne. Skorbuut on C-vitamiini vaegusest põhjustatud haigus. Nähud: igemete, seedeelundite, naha ja lihaste verdumine, igemepõletik, hammaste väljalangemine.
Nitraatide ohtlikkus seisneb selles, et nendest võivad kergesti moodustuda nitritid, mis on nitraatidest ligi 10 korda mürgisemad Nitritid võivad tekkida taimedesse neid korduvalt soojendades. Nitritid kahjustavad vere punaliblesid, mille tulemusena viimased ei seo enam hapnikku ning inimesel tekib väsimus, hapnikupuudus, peavalu, halb enesetunne.Nitriteid lisatakse lihale ja kalale teadlikult selleks, et vältida sinna sisse nitrititest veelgi mürgisema surmavalt mürgise aine teket. Nimelt peale lihale roosaka värvuse andmist, takistavad nitritid veel mikroorganismide tegevust, mille tulemusena võiks lihatoodete riknemisel moodustuda sinna surmav mürkaine .Et nitraadid lahustuvad vees hästi ja kõrgemal temperatuuril lahustuvus suureneb, siis läheb suurem osa nitraatidest toidu keeduvette. Lämmastiku seos elusorganismiga ja lämmastikuringe.Lämmastik on bioloogiliselt aktiivsete ühendite koostises
manuseid, et kaitsta süsteemi korrosioonikahjustuste eest. Autotööstuse tormili- se arenguga on jahutussüsteemid muutunud väiksemaks, õhemaks, vedelike ringlemise kiirus tõusnud mitu korda, töötemperatuur kerkinud ning kasutusele on võetud uusi kergmetalle (alumiinium, magneesium jt sulamid). Sellepärast on avardunud ka jahutusvedelike valik. Manused on üle elanud mitu põlvkonnavahetust. Loobutud on keskkonna- ja ter- viseohtlikest nitrititest, nitraatidest, amiinidest ja fosfaatidest, mis on endiselt kasutusel Venemaa päritolu jahutusvedelikes. Ka GOST-standard on üle-eelmise põlvkonna retseptuuriga. Kui jahutussüsteemides hakati kasutama alumiiniumi sulameid, tulid manustena kasutusele silikaadid: 1980. aastatest kuni 2000. aastani. Sellepärast nimetatakse neid jahutusvedelikke silikaadibaasilisteks.
NDMA tekkis siis kui kuumutati üle 120°C. NPYR tekkis siis kui kuumutati üle 200°C. Nitrosoamiinid esinevad ka kuumtöötlemata lihas, peamiselt nad on tekkinud mikroorganismide tegevuse tagjärjel, mis võib olla kutsutud esile liha saastumisest. Sellel juhul NDMA oli leitud nendes proovides mis olid kuumutatud 85°C ning nitriti polnud lisatud. Soolaga või ilma Nitrosoamiinid on tervisele kahjuliku kantserogeense toimega. Kuna need tekkivad nitrititest ja nitraatidest, siis paljud tarbijad eelistavad ostma ,,orgaanilist" või ,,naturaalset" toidu. ,,Orgaanilises" jan"naturaalses" toidus on nitriti ja nitraati kaustamine keelatud, nagu ka teiste lisaainete kasutamine. Seega kasutatakse meresoola, kontsentreeritud suhkruroo mahla, rafineerimata suhkru, piimahppebakterite kultuure, looduslikke vürtse ja naturaalseid maitseaineid, selleri mahla. Nende toodete kuhu nitriti või nitraati pole lisatud etikettile
Viimased hakkavad taimedesse tekkima alles pärast saagi koristamist ja eriti siis, kui taimi hoida soojas, niiskes ja umbses ruumis või toas. Samaaegselt võivad nitritid tekkida taimedesse neid korduvalt soojendades. Nitritid kahjustavad vere punaliblesid, mille tulemusena viimased ei seo enam hapnikku ning inimesel tekib väsimus, hapnikupuudus, peavalu, halb enesetunne jm. Bioprotsesside tulemusena või toiduainete tehnoloogilisel töötlusel moodustuvad nitrititest ja amiinidest nitrosoamiinid, mis on vähkitekitava toimega. Nitrosoamiine on leitud paljudes toiduainetes, nagu suitsukalas, suitsuvorstis, lihakonservides. Lisaks leidub nitrosoühendeid ka tubakas ja tubakasuitsus. Konservliha praadimisel nitrosoühendite hulk kasvab järsult kõrgema temperatuuri tõttu. Nitriteid lisatakse lihale ja kalale teadlikult selleks, et vältida sinna sisse nitrititest veelgi mürgisema surmavalt mürgise aine teket
aja vältel. Standardtemperatuur on 20oC ja - aeg 7 ööpäeva. BHT analüüsi puuduste tõttu on orgaaniliste ainete hulga määramisel hakatud kasutama keemilist hapnikutarvet (KHT). Veekaitse seisukohalt on olulisemateks toitaineteks lämmastik (N) ja fosfor (P), mis vette sattudes põhjustavad veekogu eutrofeerumist LÄMMASTIK: Reovees olev kogulämmastik moodustub: orgaanilistest lämmastikühenditest ammooniumisoolade lämmastikust nitrititest nitraatidest Lämmastik esineb reovees orgaaniliselt seotuna ja anorgaanilisel kujul NH4 +, NO2 - ja NO3 - ioonina. FOSFOR: Peamine osa reovees olevast fosforist on ortofosfaatide ehk fosforhappe (H3PO4) soolade kujul. Osa fosforit on polüfosfaatidena, mis kergesti hüdrolüüsuvad ortofosfaatideks. Fosfor esineb reovees orgaaniliselt seotud- ja anorgaanilise lahustunud fosforina polü- ja ortofosfaatidena.
aja vältel. Standardtemperatuur on 20oC ja - aeg 7 ööpäeva. BHT analüüsi puuduste tõttu on orgaaniliste ainete hulga määramisel hakatud kasutama keemilist hapnikutarvet (KHT). Veekaitse seisukohalt on olulisemateks toitaineteks lämmastik (N) ja fosfor (P), mis vette sattudes põhjustavad veekogu eutrofeerumist LÄMMASTIK: Reovees olev kogulämmastik moodustub: orgaanilistest lämmastikühenditest ammooniumisoolade lämmastikust nitrititest nitraatidest Lämmastik esineb reovees orgaaniliselt seotuna ja anorgaanilisel kujul NH4 +, NO2 - ja NO3 - ioonina. FOSFOR: Peamine osa reovees olevast fosforist on ortofosfaatide ehk fosforhappe (H3PO4) soolade kujul. Osa fosforit on polüfosfaatidena, mis kergesti hüdrolüüsuvad ortofosfaatideks. Fosfor esineb reovees orgaaniliselt seotud- ja anorgaanilise lahustunud fosforina polü- ja ortofosfaatidena.
Veekaitse seisukohalt on olulisemateks toitaineteks lämmastik (N) ja fosfor (P), mis vette sattudes põhjustavad taimede ja vetikate vohamist ning veekogu eutrofeerumist. Olenevalt veekogu liigist võib üks nimetatud toitainest osutuda limiteerivaks. Siseveekogudes on selleks tavaliselt fosfor, meres võib aga määravaks muutuda lämmastik. Reovees olev kogulämmastik moodustub orgaanilistest lämmastikühenditest, ammooniumisoolade lämmastikust, nitrititest ja nitraatidest. Värskes reovees on palju orgaanilisi lämmastikühendeid (valgud, aminohapped), mis lagunevad kergesti ammooniumi- lämmastikuks (NH4-N). Olenevalt vee pH-st on lämmastik kas ammoniaagi või ammooniumiooni kujul. Ammooniumlämmastik hapendub nitrititeks ja seejärel nitraatideks. Lämmastik esineb reovees orgaaniliselt seotuna ja anorgaanilisel kujul NH4+, NO2- ja NO3- ioonina. Lämmastik on planktoni toitaine ning
Standardtemperatuur on 20oC ja - aeg 7 ööpäeva. BHT analüüsi puuduste tõttu on orgaaniliste ainete hulga määramisel hakatud kasutama keemilist hapnikutarvet (KHT). Veekaitse seisukohalt on olulisemateks toitaineteks lämmastik (N) ja fosfor (P), mis vette sattudes põhjustavad veekogu eutrofeerumist. LÄMMASTIK: Reovees olev kogulämmastik moodustub: orgaanilistest lämmastikühenditest ammooniumisoolade lämmastikust nitrititest nitraatidest Lämmastik esineb reovees orgaaniliselt seotuna ja anorgaanilisel kujul NH4 +, NO2 - ja NO3 - ioonina. FOSFOR: Peamine osa reovees olevast fosforist on ortofosfaatide ehk fosforhappe (H3PO4) soolade kujul. Osa fosforit on polüfosfaatidena, mis kergesti hüdrolüüsuvad ortofosfaatideks. Fosfor esineb reovees orgaaniliselt seotud- ja anorgaanilise lahustunud fosforina polü- ja ortofosfaatidena.
tingimustes kindlal temperatuuril teatud aja vältel. Standardtemperatuur on 20oC ja - aeg 7 ööpäeva. - BHT analüüsi puuduste tõttu on orgaaniliste ainete hulga määramisel hakatud kasutama keemilist hapnikutarvet (KHT). Veekaitse seisukohalt on olulisemateks toitaineteks lämmastik (N) ja fosfor (P), mis vette sattudes põhjustavad veekogu eutrofeerumist LÄMMASTIK: Reovees olev kogulämmastik moodustub: orgaanilistest lämmastikühenditest ammooniumisoolade lämmastikust nitrititest nitraatidest Lämmastik esineb reovees orgaaniliselt seotuna ja anorgaanilisel kujul NH4 +, NO2 - ja NO3 - ioonina. FOSFOR: Peamine osa reovees olevast fosforist on ortofosfaatide ehk fosforhappe (H3PO4) soolade kujul. Osa fosforit on polüfosfaatidena, mis kergesti hüdrolüüsuvad ortofosfaatideks. Fosfor esineb reovees orgaaniliselt seotud- ja anorgaanilise lahustunud fosforina polü- ja ortofosfaatidena. Reovee raskmetallide sisaldus oleneb reovee tekkeallikast, peamine allikas on
· steroidhormoonide sünteesi mõjutamiseks ja sapphappe tekkimiseks kolesteroolist ning vere kolesteroolitaseme tasakaalustamiseks, · luude vastupidavuse, tervete hammaste ja igemete tagamiseks, · raua omastumise suurendamiseks teraviljatoodetest. naha, igemete, kapillaaride, hammaste, luude ja sidekoe talitluseks; virgatsainete sünteesiks, sapphappe sünteesiks kolesteroolist, steroidhormoonide sünteesiks, peamine antioksüdant veres, pärsib nitrititest nitrosoamiinide teket, immuunsõsteemi tugevdav, kiirendab paranemisprotsesse; Vajatakse naha, igemete, kapillaaride, hammaste, sidemete ja luude normaalseks funktsioneerimiseks. Kollageeni ja elastiini sünteesi ensüümide kofaktorina on vajalik sidekoe normaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks ning haavade paranemiseks. On oluline mitmetes hüdroksüülimistes: nt. neuromediaatorite, karnitiini, sapphapete ja steroidide sünteesis.
· aju normaalseks funktsioneerimiseks, · steroidhormoonide sünteesi mõjutamiseks ja sapphappe tekkimiseks kolesteroolist ning vere kolesteroolitaseme tasakaalustamiseks, · luude vastupidavuse, tervete hammaste ja igemete tagamiseks, · raua omastumise suurendamiseks teraviljatoodetest. naha, igemete, kapillaaride, hammaste, luude ja sidekoe talitluseks; virgatsainete sünteesiks, sapphappe sünteesiks kolesteroolist, steroidhormoonide sünteesiks, peamine antioksüdant veres, pärsib nitrititest nitrosoamiinide teket, immuunsõsteemi tugevdav, kiirendab paranemisprotsesse; Vajatakse naha, igemete, kapillaaride, hammaste, sidemete ja luude normaalseks funktsioneerimiseks. Kollageeni ja elastiini sünteesi ensüümide kofaktorina on vajalik sidekoe normaalseks arenguks ja funktsioneerimiseks ning haavade paranemiseks. On oluline mitmetes hüdroksüülimistes: nt. neuromediaatorite, karnitiini, sapphapete ja steroidide sünteesis.
Veekaitse seisukohalt on olulisemateks toitaineteks lämmastik (N) ja fosfor (P), mis vette sattudes põhjustavad taimede ja vetikate vohamist ning veekogu eutrofeerumist. Olenevalt veekogu liigist võib üks nimetatud toitainest osutuda limiteerivaks. Siseveekogudes on selleks tavaliselt fosfor, meres võib aga määravaks muutuda lämmastik. Reovees olev kogulämmastik moodustub orgaanilistest lämmastikühenditest, ammooniumisoolade lämmastikust, nitrititest ja nitraatidest. Värskes reovees on palju orgaanilisi lämmastikühendeid (valgud, aminohapped), mis lagunevad kergesti ammooniumi- lämmastikuks (NH4-N). Olenevalt vee pH-st on lämmastik kas ammoniaagi või ammooniumiooni kujul. Ammooniumlämmastik hapendub nitrititeks ja seejärel nitraatideks. Lämmastik esineb reovees orgaaniliselt seotuna ja anorgaanilisel kujul NH4+, NO2- ja NO3- ioonina. Lämmastik on planktoni toitaine ning
annaabi.ee 
