saadakse palmitüül-ACP, mis edasi hüdrolüüsitakse palmithappeks. Võimalik on ka palmitüül-ACP edasine pikendamine teisteks rasvhapeteks ning rasvhapete edasine modifitseerimine. Kloroplastides leidub ensüüme enamiku valkudes leiduvate aminohapete sünteesiks. Aminohapete sünteesis on väga oluline roll lämmastiku assimilatsioonil. Taimed seovad lämmastikku peamiselt NO3- kujul. Seejärel taandatakse nitraatioon nitritiooniks ning ammoniaagiks: NO3- + 2 e- + 2H+ → NO2- + H2O NO2- + 6 e- + 7 H+ → NH3 + 2 H2O Seejärel seotakse NH3 2-oksoglutaraadiga või glutamaadiga: 2-oksoglutaraat + NH3 + NAD(P)H + H+ → glutamaat + NAD(P) + + H2O Glutamaat + NH3 + ATP → ADP + Pi + H2O Edasises aminohapete sünteesis kasutatakse peamiselt glutamaati ning PCR tsükli produkte. Näiteks sünteesitakse 3PGA-st fosfoenoolpüruvaat (PEP), seejärel konverteeritakse PEP
Protsessis moodustub biomass, süsinikdioksiid ja metaan. Fosfori ja lämmastiku äratus: Tänapäeval üks reovee puhastuse peamisi eesmärke , kuna eutrofeerumine on globaalne probleem. Peamine probleem fosfori ärastamine olmereoveest- kasutatakse peamiselt keemilist sadestamist ja bioloogilist sidumist. Lämmastik eraldatakse nitrifikatsiooni-denitrifikatsiooni protsessis. Kõrge NH4 sisaldus > hapendumisel tarbitakse, vees lahustnud hapnik > hapenduvad, nitritiooniks(NO2)> nitraatiooniks- nitrifikatsioon. Nitraadid taandatatkse denitrifitseerivate bakterite abil gaasiliseks lämmastikuks(N2), mis haihtub atmosfääri- denitrifikatsioon. Reostuskoormus: keskkonna reostskoormus ja selle vähendamise võimalused: orgaaniline reostus satub veekogudesse ka looduslike elutsüklite käigus, kuid oluliseid on reovete mõju veekogudele. Veekogude reostuskoormus:- orgaaniline aine hakkab veekogus lagunema biokeemiliste protsesside käigus
· Vähetoiteline oligotroofne O2 : Lahustunud O2 sisaldus vertikaalses lõikes ühtlaselt kõrge n-ühendid: NO3 ühtlaselt vertikaalses lõikes madal, NH3 pinnakihtides väga madal, allpool termokliini pisut tõuseb Nitrifikatsioon, etapid - (ammoniaagi oksüdeerumine bakterite toimel nitritini ja nitraadini) Denitrifikatsioon ei ole pöördprotsessiks Esmalt: nitrifitseerijatebakteritest toimub vees lahustunud ammooniumühendite muundumine vees lahustunud nitritiooniks. NH4 -> NO2(-) Teiseks: Vees lahustunud Nitritioonid muundatakse seejärel bakterite abil vees lahustunud nitraatiooniks. NO2(-) -> NO3(-) Denitrifikatsioon, etapid - Dentrifikatsioon on lämmastiku üleminek gaasilisteks vormideks (denitrifitseerijabakterite abil) Vees lahustunud Nitraatlämmastik muundub atomsfääri molekulaarlämmastikuks (N2) või lämmastikoksiidideks (NO, N2O) NO3(-) -> N2 NO3(-) -> NO/N2O Lämmastiku sidumine
See on valkude hüdrolüüsimine ja aminorühmast ammoniaagi tootmine (NH3) Lisaks sellele on protsessile keskendunud ka mikroobid. Ammonifitseerijad bakterid on selle ala spetsialistid. Vee keskkonnas esineb amooniumioonina. NH3 ammoniaak kergelt lenduv. NH4+- ammooniumioon söövad meelsasti taimed. Vist läheb kuidagi edasi mikroobsesse tsüklisse. Kui mikroobes tsüklis hakkab toimuma protsess, mida nim nitrifikatsiooniks (ammooniumiooni kaheastmeline oksüdeerimine) kõigepealt nitritiooniks, edasi nitraatiooniks. Sellega tegelevad nitrifitseerijad bakterid, kes seda keemilist protsessi energiaallikana kasutavad. Nitraat ja nitritioon on taimedele kättesaadavad, ülesvõtmiskiirused on aga erinevad. Taimed suudavad kõige kiiremini tarbida ammooniumina ja järgmisena nitraadina. Kui keskkonnas hapnikku piisavalt, siis nitraatiooni tarbivad ainult taimed. O2 vaesete tingimuste ehk anoksia puhul. Nitraatioon läheb käiku ja käivitub protsess denitrifikatsioon. Seda toimetavad
bioloogilisse ringesse läbi eelmainitud bakterite, 1/8 tuleb välgu mõjul. Toiduahelas liigub N aminohapetes (valkudes). Ära surres hakatakse aminorühmas olevat N mineraliseerima ammonifikatsioon (valkude hüdrolüüsimine, aminorühmast ammoniaagi (NH 3) tootmine). Sellele protsessile on spetsialiseerunud osa mikroobe ammonifitseerijad bakterid. VeeKK- s leidub ammooniumiooni (NH4+). Läheb üle mikroobsesse tsüklisse nitrifikatsioon kaheastmeline oksüdeerumine. Kõigepealt nitritiooniks ja siis nitraatiooniks. Sellega tegelevad nitrifitseerijad bakterid. Anoktsia hapniku vaegus siis läheb nitratsioon käiku ja käivitub protsess, mille nimeks on denitrifikatsioon. Seda toimetavad denitrifitseerivad bakterid. Kui hapniku süsteemis ei ole, siis nitraadid hakkavad keemiliselt käituma kui oksüdeerijad. Lämmastik on väga liikuv: N soolad on väga hästi dissotseeruvad ja lahustuvad seetõttu on N-ringe väga kiire. Ökosüsteemi N-ringe on lahtine pidevalt tuleb
bakterid. Ammonifikatsioon on aminorühma (-NH2) sisaldavate orgaaniliste ainete bakteriaalne lagundamine (aminohapete desamiinimine). Ammonifikatsiooni lõpp-produkt on ammoniaak (NH3, vesilahuses esineb ammooniumioonina – NH4+). Aeroobses keskkonnas ammoniaak ei kogune vaid assimileeritakse koheselt nitrifitseerijate bakterite poolt. Nitrifikatsioon on ammooniumiooni kaheastmeline oksüdeerimine, algul nitritiooniks (NH4+ ® NO2-, seda teevad näiteks bakterid perekonnast Nitrosomonas), pärast nitraatiooniks (NO2- ® NO3-, seda toimetavad näiteks perekonna Nitrobacter esindajad). Nii ammooniumioonid kui nitrit- ja nitraatioonid on taimedele kättesaadavad. Anaeroobsetes (e. anoksilistes) tingimustes, mida peamiselt kohtab maismaal liigniisketes tingimustes ja veekogudes, leiab aset protsess, mille käigus orgaanilisest ainest pärit lämmastik uuesti atmosfäärifondi naaseb – denitrifikatsioon
biomass, süsinikdioksiid ja metaan Anaeroobse lagunemise protsess FOSFORI JA LÄMMASTIKU ÄRASTUS · Tänapäeval üks reovee puhastuse peamisi eesmärke, kuna eutrofeerumine on globaalne probleem · Peamine probleem fosfori ärastamine olmereoveest - kasutatakse peamiselt keemilist sadestamist ja bioloogilist sidumist · Lämmastik eraldatakse nitrifikatsioonidenitrifikatsiooni protsessis. · kõrge NH4 + sisaldus _ hapendumisel tarbitakse vees lahustunud hapnik _ hapenduvad nitritiooniks (NO2 -) _ nitraatiooniks nitrifikatsioon. · nitraadid taandatakse denitrifitseerivate bakterite abil gaasiliseks lämmastikuks (N2), mis haihtub atmosfääri denitrifikatsioon Puhastusjaamad kombinatsioon erinevatest puhastusmeetodites KESKKONNA REOSTUSKOORMUS JA SELLE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED · Orgaaniline reostus satub veekogudesse ka looduslike elutsüklite käigus, kuid olulisim on reovete mõju veekogudele Veekogude reostuskoormus
annaabi.ee 
