Vältida tuleb tühja lüpsi. Udara tühjenemist on parem kontrollida kompamisega kui piimavoolu vaatlemisega kollektoris. Udara tõhus ettevalmistus, lüpsiaparaadi korralik allapanek ja selle asendi jälgimine lüpsi ajal tagavad enamiku lehmade tühjakslüpsi. Kui lehma ühte nisaveerandit ei ole võimalik teistega samaaegselt tühjaks lüpsta, tuleb seda veerandit eraldi masseerida. Vältida nisakummide libisemist. Kui üks nisaveerand tühjeneb palju aega enne teisi, on vajalik nisakann eemaldada ja kasutada nisakannu korki. Sellega ei tohi liialdada ja korgid peavad olema hoolikalt puhastatud. Korralikult kulgevat lüpsi ei tohi rikkuda ,,raskesti lüpstavate lehmadega". Need on tavaliselt lehmad, kellel on, või on olnud mastiit. Sellised lehmad on otstarbekas lüpsta lüpsi lõpus. 1. 6. Nisakannude eemaldamine 6 Kui lehm on tühjaks lüpstud, tuleb nisakannud hoolikalt eemaldada:
spetsiaalsel testialusel ja lüpsta piim eraldi kannu. - Haigestunud loom märgistada ja märkida ravivihikusse. Nisakannude allaasetamine - Nisakannud tuleb alla panna 1 minuti jooksul alates ettevalmistusest. - Lehm tuleb tühjaks lüpsta sõõrdumist mõjutava hormooni oksütotsiini toime ajal. Oksütotsiini toime avaldub 30..60 sekundi jooksul alates puhastamise algusest ja selle mõju kestab 5-8 minutit. - Vasaku käega hoitakse kollektorist ja paremaga asetatakse nisakannud alla. - Nisakann tuleb haarata kummimansetist, mitte hülsist ja vältimaks õhu sissetõmbamist nisakannu, tuleb nisakannu kollektoriga ühendavad lühikesed voolikud volti murda - susinaga sissetõmmatav õhk tekitab vaakumi kõikumise ning mõjutab halvasti nii udara tervisele kui piima kvaliteedile - nisakannude allaasetamise järjestus peab olema loogiline- alustada tuleks kaugemal asuvatest nisadest - voolikud ei tohi jääda keerdu. Piimavoolu jälgimine ja nisakannude eemaldamine
piimatorustikku. Lüpsiseadme üldskeem: konspektis! . Vaakumregulaatori ülesanne reguleerida vaakumi taset süsteemis välisõhu lisamisega. Vaakumi taset näitab vaakummeeter. Vaakumballoon on selleks, et koguda kokku juhuslikult vaakumtorustikku sattuvat prügi või vedelikku. Vedelik ei tohi sattuda vaakumpumpa! 36. LÜPSIMASINA EHITUS JA TALITLUS. Lüpsimasin koosneb neljast nisakannust, kollektorist, pikast piimavoolikust ja pikast vaakumvoolikust ja pulsaatorist. Nisakann koosneb hülsist, nisakummist ja lühikesest piima- ning vaakumvoolikust. Hülss on metallist või plastmassist silindrilise kujuga, mille otsad on kujundatud vastavalt nisakummi tüübile. Hülsi alumises osas on torujätk, mille külge kinnitub vaakumvoolik. Vaakumvooliku teine ots kinnitub kollektori jagaja otsiku külge. Nisakumm on painduv toru, mille ülaservas on mansett ja allosas lühike piimavoolik, mis on nisakummiga ühes tükis või ühendatud piimaklaasi abil. Nisakumm
piimatorustikku. Lüpsiseadme üldskeem: konspektis! . Vaakumregulaatori ülesanne reguleerida vaakumi taset süsteemis välisõhu lisamisega. Vaakumi taset näitab vaakummeeter. Vaakumballoon on selleks, et koguda kokku juhuslikult vaakumtorustikku sattuvat prügi või vedelikku. Vedelik ei tohi sattuda vaakumpumpa! 36. LÜPSIMASINA EHITUS JA TALITLUS. Lüpsimasin koosneb neljast nisakannust, kollektorist, pikast piimavoolikust ja pikast vaakumvoolikust ja pulsaatorist. Nisakann koosneb hülsist, nisakummist ja lühikesest piima- ning vaakumvoolikust. Hülss on metallist või plastmassist silindrilise kujuga, mille otsad on kujundatud vastavalt nisakummi tüübile. Hülsi alumises osas on torujätk, mille külge kinnitub vaakumvoolik. Vaakumvooliku teine ots kinnitub kollektori jagaja otsiku külge. Nisakumm on painduv toru, mille ülaservas on mansett ja allosas lühike piimavoolik, mis on nisakummiga ühes tükis või ühendatud piimaklaasi abil
sortidesse. Toorpiimale on kehtestatud kvaliteedi näitajad. 39. Lüpsiseadmete klassifikatsioon. Lüpsiseadmed liigitatakse: 1. kasutusalade järgi a) asemetel lüpsmiseks b) lüpsikojas ehk platsil c) väljas lüpsmiseks 2. piimakogumisviisi järgi a) kannulüps (ehk ämbrisselüps b) torusselüps 40. Lüpsiseadme üldehitus ja talitlus. Lüpsimasin koosneb neljast nisakannust, kollektorist, pikast piimavoolikust ja pikast vaakumvoolikust ja pulsaatorist. Nisakann koosneb hülsist, nisakummist ja lühikesest piima- ning vaakumvooikust. Kollektori sisse koguneb piimavoolikutega piim. Lüpsiaparaadid jagunevad töötamisviisilt kahe- või kolmetaktiliseks(imemisakt, massaaziakt, puhkeakt). 41. Lüpsimasina ehitus ja talitlus. 42. Kannulüpsi masin ja torusselüpsiseade. 43. Lüpsiplatsid. Lüpsiplatsid võib jagada paigalseisvateks ja pöörlevateks. Paigalseisvad lüpsplatsid. Kalasaba tüüpi lüpsiplats. Kalasaba platsil on kombineeritud
Lüpstav piim kogutakse kokku voolikutest, vahemahutitest (lüpsikannud või mõõteanumad) ja piimatorustikust koosneva süsteemiga ja suunatakse piimatanki, kusjuures piim läbib enamasti ka filtri, mõõteseadme koguse määramiseks jms. Eristatakse kannulüpsi, torusselüpsi, platsillüpsi ja robotlüpsi seadmeid, mis oma ehituselt erinevad olulisel määral. Kui robotlüps välja arvata, siis kasutatakse neis kõigis suhteliselt sarnast lüpsiaparaati. Lüpsiaparaadi kolm põhisõlme on nisakann, pulsaator ja kollektor. Üks aparaat sisaldab nelja nisakannu, ühte pulsaatorit ja ühte kollektorit. Nisakannu koos kollektori ja piimavoolikutega nimetatakse erialases kirjanduses ka lüpsiriistaks. Nisakannud töötavad vaheldumisi: kui kaks neist on imemisfaasis (toimub piima imemine nisadest), siis ülejäänud kaks on massaazifaasis (nisakanal ja imemiskamber on kokku surutud). Nisakannud on ühendatud muude lüpsiaparaadi osadega voolikute abil, mille kaudu juhitakse
Vaakumregulaatori ülesanne on reguleerida vaakumi taset süsteemis välisõhu lisamisega. Vaakumi taset näitab vaakummeeter. Vaakumballoon on selleks, et koguda kokku juhuslikult vaakumtorustikku sattuvat prügi või vedelikku. Vedelik ei tohi sattuda vaakumpumpa! 5.1.3. LÜPSIMASINA EHITUS JA TALITLUS. Lüpsimasin koosneb neljast nisakannust, kollektorist, pikast piimavoolikust ja pikast vaakumvoolikust ja pulsaatorist. Nisakann koosneb hülsist, nisakummist ja lühikesest piima- ning vaakumvoolikust. Hülss on metallist või plastmassist silindrilise kujuga, mille otsad on kujundatud vastavalt nisakummi tüübile. Hülsi alumises osas on torujätk, mille külge kinnitub vaakumvoolik. Vaakumvooliku teine ots kinnitub kollektori jagaja otsiku külge. Nisakumm on painduv toru, mille ülaservas on mansett ja allosas lühike piimavoolik, mis on nisakummiga ühes tükis või ühendatud piimaklaasi abil
Udar-lypsLypsimasina tööprintsiip.gif Udar-lypsLypsimasina tööprintsiip2.gif Veisekasvatusseadmeidlypsiseade1.gif Veisekasvatusseadmeidmilking machine t88 kontroll 2.gif Järellüps Järellüpsiga alustatakse siis, kui piima vool on märgatavalt aeglustunud. Piimavoolu katkemist ei tohi oodata, sest siis tekib tühjaltlüps, mis on levinuim udarapõletiku (mastiidi) põhjus. Kui piim lõpeb mõnes nisas enne kui teistes, siis võetakse nisakann selle nisa alt ära ja vaakumivoolik keeratakse kahekorra. Järellüpsil vajutatakse ühe käega lüpsimasina kollektorile, et tõmmata nisakannusid allapoole, ja teise käega masseeritakse udarat ülevalt alla. Järellüps viiakse läbi 0,5-1 minuti jooksul. Udara täiesti tühjaks lüpsmine stimuleerib piima sekretsiooni. Järellüpsil saadav piim on ~ 2 korda rammusam, kui piim keskmiselt. Lüpsi ajal ja tänu sõõrdumisele aktiveerub udara verevarustus. Kolmekordset lüpsi
annaabi.ee 
