NINA – NASUS/RHINOS VÄLISNINA – NASUS EXTERNUS Ninaselja toes: - ülaosas luuline – os nasale - alaosas kõhreline – cartilago septi nasi ja cartilago nasi lateralis - ninatiiva ja ninaotsa aluseks on cartilago alaris major NINAÕÕS - CAVITAS NASI - vahesein – septum nasi sõõrmete piirkonnas kileline eesosas kõhreline – cartilago septi nasi tagaosas luuline – sõelluu lamina perpendicularis + sahkluu NINAESIK – VESTIBULUM NASI - pärisninaõõnest eraldab limen nasi - ninaesikusse avaneb allapoole sunnatud sõõre – naris PÄRISNINAÕÕS – CAVITAS NASI PROPRIA - Concha nasaalis superior, media et inferior
Võib lõppeda tervistumisega ning organismi ei jää muutusi x Võib lõppeda tervistumisega ning võimalikud jäänud muutused organismis ei ole aluseks sama haiguse taastekkeks Võib lõppeda tervistumisega ning võimalikud jäänud muutused organismis on aluseks sama haiguse taastekkeks Hingamispuudulikkuse tunnuseks muuhulgas on... Valige üks või mitu lk 12 x Jugulumi ehk kägimulgu sissetõmme x Roietevaheline sissetõmme Paradoksaalne rahutus x Ninatiiva hingamine Anamneesi kogumisel tuleb välja selgitada... Valige üks Vaevuste asukoht, iseloom, tugevus, ägedus, ajaline areng, soodustavad ja mõjutavad tegurid x Vaevuste asukoht, iseloom, tugevus, ägedus, ajaline areng, soodustavad ja mõjutavad tegurid ning kaasnevad nähud Vaevuste asukoht, iseloom, tugevus, ägedus, soodustavad ja mõjutavad tegurid ning kaasnevad nähud
Siiski, alati võib proovida haigustunnuste kadumisel ravi lõpetada ja jälgida seisundi edasist kulgu. Kõõmavastaseid sampoone on mitmeid. Sobivaima sampooni leidmiseks tuleb neid lihtsalt katsetada. Samuti on tõhusam kasutada erinevaid sampoone vaheldumisi, roteerivalt. Seborrroline dermatiit Seborroilist dermatiiti iseloomustavad roosakad, paiguti ketendavad laigud rasusemates nahapiirkondades peanahal ja/või näol (ninatiiva voltides, kulmude sees, laugude servadel, kõrvade taga, kuulmekäigus), kuid mõnikord ka rinnakul, kaenla-alustes või kubemevoltides. Sageli kaasub sügelus. Haigus võib alguse saada igas eas peale puberteeti, mil rasueritus hakkab intensiivistuma. Lööbed tekivad periooditi, tavaliselt ootamatult. Probleem võib kesta aastaid. Seborroiline dermatiit imikutel tekib kuni 6.elukuuni ja esineb harilikult nn.titekõõma kujul, kuid võib haarata ka nahavoldid, eeskätt kaenla-aukude ja
f: surub kokku eeskätt eesmisi hambaid Musculus masster o: arcus zygomaticus i: tuberositas masseterica mandibulae f: suleb suud, surub kokku tagumisi hambaid MIIMILISED LIHASED Suu ümbrus Musculus orbicularis oris ringi ümber suu suudlemislihas f: ahendab suuava Musculus buccinator o: mandibula ja maxilla külgpinnad suunurga piirkond Nina lihased Musculus nacalis o: maxilla eesmine pind i: nina tipu ja ninatiiva piirkond f: ahendab ninasõõrmeid Muscuius orbicularis occuli o: pars lacrimalis silmakoopa mediaalses osas ümber pisarakoti + pars palpebralis (silmalaud) + pars orbitalis (ümber silmakoopa ) f: tõmbab kulme alla ja põski üles Väliskõrva lihased Musculus auricularis superior o: fascia teporalis i: kõrvalest f: tõmbab kõrvalesta üles Koljulae lihased Musculus occipitofrontalis o: kuklaluu tagapind
NINA NASUS/RHINOS VÄLISNINA NASUS EXTERNUS HINGETORU TRACHEA Ninaselja toes: - 10-12 cm pikkune - ülaosas luuline os nasale - kõhrelise toesega elastne toru - alaosas kõhreline cartilago septi nasi ja cartilago nasi lateralis - algab: kõri alumine serv - ninatiiva ja ninaotsa aluseks on cartilago alaris major - lõpp: trahhea kahendhargus bifurcatio tracheae NINAÕÕS - CAVITAS NASI Skeletotoopia - vahesein septum nasi - jagunemine paremaks ja vasakuks peabronhiks angulus sterni + IV- sõõrmete piirkonnas kileline V rinnalüli kõrgusel
) Veel kuuluvad siia rühma: m. zygomaticus major et minor, m. risorius, m. levator anguli oris, m. depressor anguli oris, m. depressor labii inferioris, m. mentalis, m. levator labii superioris alaque nasi ja platysma (viimane - vt. kaelalihased!). Enamik neist lihastest on laiendajad e. dilataatorid üksinda töötades tõmbavad (suu-)ava vastavas suunas laiemaks. b) Nina lihased: Näiteks: m. nasalis: o. - maxilla eesmine pind (2. ja 3. hamba kohal); i. - nina tipu ja ninatiiva piirkond; f.- ahendab ninasõõrmeid. Veel kuulub siia rühma: m. depressor septi. c) Silma ümbruse lihased: Näiteks: m. orbicularis oculi: koosneb 3-st osast: pars lacrimalis silmakoopa mediaalses osas ümber pisarakoti - soodustab pisaravedeliku äravoolu; pars palpebralis - silmalaugudes, suleb lauge; pars orbitalis - ümber silmakoopa, tõmbab kulme alla ja põske üles (tekitab kortse silma ümber!). Veel kuuluvad siia rühma: m. depressor supercilii, m. corrugator supercilii ja m
Leetritele iseloomulik tunnus on silmade valguskartus. Läbipõdemisel annavad leetrid püsiva immuunsuse. Teisel päeval peal haigustunnuste ilmnemist ilmuvad suuõõnde põse limaskestale eespurihammaste kohal sinkjaspunased erkpunase äärisega laigud (Kopliki laigud). Sarlakid Sarlakid on lööbelistest laste nakkushaigustest ainus bakterite poolt tekitatud infektsioon; tekitajaks Streptococcus pyogenes. Lööve on erepunane ja oleks nagu mannateradega üle puistatud. Lööve puudub ninatiiva-suunurga kolmnurgas. Keele papillid on punakaslillad ja suurenenud, meenutades vaarika- või maasikamarja. Haige keel õhetab. Herpes viirus (Herpes simplex) Herpes viirus ei kuulu küll laste nakkushaiguste hulka, kuid oma laialdase leviku tõttu on ta hästi tuntud. Esmane nakatumine toimub sagedamini lapseeas ja võib ilmneda ägeda stomatiidina ehk suulimaskesta põletikuna, millega kaasneb kõrge palavik. Mida väiksem on laps, seda raskem on haiguse kulg
annaabi.ee 
