Sugukond Otariidae Sugukond Phocidae Sugukond Ursidae kõrvukhülglased hülglased karulased Sugukond Felidae kaslased Sugukond Hyaenidae hüäänlased Selts=Ordo: Perissodactyla (kabjalised) Sugukond Equidae Sugukond Rhinocerotidae Sugukond Tapiridae hobuslased ninasarviklased taapirlased Selts=Ordo: Cetartiodactyla Alamselts= subordo Alamselts=subordo Artiodactyla sõralised Cetacea vaalalised Sugukond Bovidae veislased Sugukond Camelidae kaamellased Sugukond Cervidae hirvlased Sugukond Giraffidae kaelkirjaklased Sk
F koerlased F punapandad F pesukarulased F kärplased F karulased F morsklased F kaslased F kõrvukhülglased F hüäänlased F hülglased O kabjalised perissodactyla F hobuslased F ninasarviklased F taapirlased O sõralised (+ vaalalised) SubO mõhnjalalised - tylopoda F kaamellased SubO mäletsejalised ruminantia F harksarviklased F veislased F hirvlased
Sgk Loivalised - jäsemed on taandarenenud ja muundunud loibadeks. N. merielevant, morsk, hallhüljes, viiger. 21 S. KABJALISED Suured taimtoidulised loomad. Jäsemetel paaritu arv varbaid, mis on muundunud kapjadeks. Hammastik redutseerunud, lõike ja silmahambad võivad täielikult kaduda. Kolm sgk: hobuslased (N. eesel, hobune, sebra), taapirlased (N. aasia taapir, mägitaapir) ja ninasarviklased (N. jaava ninasarvik, india ninasarvik). S. SÕRALISED Jäsemetel on paarisarv varbaid, mis moodustavad sõrad. Taimtoidulised loomad, kes elavad enamasti karjadena rohtlates, metsades või mägedes. Alamselts: mõhnjalalised – keharaskus toetub keskmise varba alaküljel olevatele rasvapadjanditele ehk mõhnadele N. kaamel, gunaako, vikunja, laama Alamselts: mäletsejalised - Iseloomulikuks liitmagu, mis koosneb neljast osast: vatsast, võrkmikust, kiidekast ja libedikust
millal see sugukond saavutas oma suurima mitmekesisuse või millal nad ilmusid. Imetajad Oligotseeni ajastikus Oligotseeni vältel imetajate kaasajastumine jätkus. Mitmed Eotseeni sugukonnad surid välja, aga mitmed grupid evolutsioneerusid. Hobuslaste sugukond kadus Eotseeni vältel Euraasiast, aga säilus Põhja-Ameerikas väheste liikidena kelle hulgas oli ka kolme varbaga liik Mesohippus. Teisteks liigvarbalisteks, kes olid edukad Oligotseeni ajastikul, olid ninasarviklased (perekond Indrichotherium) ja tolle ajastu suurimad maismaa imetajad ninasarviku sarnased titanotheresed Oligotseenis oli tunduvalt rohkem suuri imetajaid kui Eotseenis. Oligotseenis liigvarbalised kabjalised ületasid arvult esimest korda lamevarbalisi kabjalisi. Eriti mitmekesistusid hirvelased ja sealised. Eotseenis ilmunud kiskjalised (koera, kassi ja nirgi sugukonnad) evolutsioneerusid Oligotseenis. Ilmusid saabelhambulised kassid, karutaolised koerad ja loomad, kes sarnanesid
Säilitada ökosüsteemide liigitikkust. 28. Miks ohustab ühe isendi loodusest eemaldamine CITES-i liiki? (CITES rahvusvaheline ohustatud liikidega kauplemise konventsioon). See vähendab liigi isendite arvukust, mida on niigi vähe alles jäänud. 29. Millised elustiku rühmade kõik liigid on CITES-i nimestikes ja miks? Esikloomalised, soomusloomad, vaalalised, karulased, saarlased, kaslased, taapirlased, ninasarviklased, muskushirvlased, kullilased. Nende liikide isendite arv on aastate jooksul märgatavalt vähenenud ja neid tuleb väljasuremise eest kaitsta. Suures osas on selles aga süüdi inimene, kes nendele loomadele jahti on pidanud. 30. Kuhu peaks pöörduma, et üle piiri viia CITES-i nimestikes loetletud liike ja jahitrofeesid? Pöörduda tuleb vastava riigi CITES i korraldusasutuse poole, et hankida luba trofeede väljaveoks
Säilitada ökosüsteemide liigitikkust. 27. Miks ohustab ühe isendi loodusest eemaldamine CITES-i liiki? (CITES rahvusvaheline ohustatud liikidega kauplemise konventsioon). See vähendab liigi isendite arvukust, mida on niigi vähe alles jäänud. 28. Millised elustiku rühmade kõik liigid on CITES-i nimestikes ja miks? Esikloomalised, soomusloomad, vaalalised, karulased, saarlased, kaslased, taapirlased, ninasarviklased, muskushirvlased, kullilased. Nende liikide isendite arv on aastate jooksul märgatavalt vähenenud ja neid tuleb väljasuremise eest kaitsta. Suures osas on selles aga süüdi inimene, kes nendele loomadele jahti on pidanud. 29. Kuhu peaks pöörduma, et üle piiri viia CITES-i nimestikes loetletud liike ja jahitrofeesid? Pöörduda tuleb vastava riigi CITES i korraldusasutuse poole, et hankida luba trofeede väljaveoks
Kasutatakse säästva kasutamise ja säilitamise meetodeid. Säilitada ökosüsteemide liigitikkust. 28. Miks ohustab ühe isendi loodusest eemaldamine CITES-i liiki? (CITES rahvusvaheline ohustatud liikidega kauplemise konventsioon). See vähendab liigi isendite arvukust, mida on niigi vähe alles jäänud. 29. Millised elustiku rühmade kõik liigid on CITES-i nimestikes ja miks? Esikloomalised, soomusloomad, vaalalised, karulased, saarlased, kaslased, taapirlased, ninasarviklased, muskushirvlased, kullilased. Nende liikide isendite arv on aastate jooksul märgatavalt vähenenud ja neid tuleb väljasuremise eest kaitsta. Suures osas on selles aga süüdi inimene, kes nendele loomadele jahti on pidanud. 30. Kuhu peaks pöörduma, et üle piiri viia CITES-i nimestikes loetletud liike ja jahitrofeesid? Pöörduda tuleb vastava riigi CITES i korraldusasutuse poole, et hankida luba trofeede väljaveoks. Eestis tuleb luba küsida
marmorkass), ilves, otselot, tiiger, puuma, leopard, gepard, lõvi. Sgk Loivalised - jäsemed on taandarenenud ja muundunud loibadeks. N. merielevant, morsk, hallhüljes, viiger. 16.3.9.2.2.17. Selts: Kabjalised (Perissodactyla) Suured taimtoidulised loomad. Jäsemetel paaritu arv varbaid, mis on muundunud kapjadeks. Hammastik redutseerunud, lõike ja silmahambad võivad täielikult kaduda. Kolm sgk: hobuslased (N. eesel, hobune, sebra), taapirlased (N. aasia taapir, mägitaapir) ja ninasarviklased (N. jaava ninasarvik, india ninasarvik). 16.3.9.2.2.18. Selts: Sõralised (Artiodactyla) Jäsemetel on paarisarv varbaid, mis moodustavad sõrad. Taimtoidulised loomad, kes elavad enamasti karjadena rohtlates, metsades või mägedes. Alamselts: mõhnjalalised keharaskus toetub keskmise varba alaküljel olevatele rasvapadjanditele ehk mõhnadele N. kaamel, gunaako, vikunja, laama
annaabi.ee 
