kus Pmehon mehaaniline võimsus mootori võllil ja Pel mootori poolt tarbitav võimsus elektrivõrgust. Mida kõrgem on mootori kasutegur, seda rohkem tarbitud energiast läheb kasulikuks tööks. Elektrimootorite kasutegur jääb tavaliselt vahemikku 0,8...0,95. Asünkroonmootori pöördemomendi sõltuvust pöörlemissagedusest iseloomustab tema mehaaniline tunnusjoon, mis on näidatud Joonis 2.11, a. Mootori käivitamiseks on vaja tekitada mootoris käivitusmoment, mis on mootori nimimomendist 1...3 korda suurem. Suurimat momenti, mida mootor käivitamisel saavutab nimetatakse vääratusmomendiks. Nimipöörlemiskiiruse saavutamisel, mis on libistuse s korda väiksem kui sünkroonkiirus, töötab mootor oma nimireziimis (nimipöörlemiskiirusel ja nimimomendil). Asünkroonmootori tööpunkt võib sõltuvalt koormusest varieeruda lubatud libistuse piirides (2...8 %). a b Joonis 2.11. Asünkroonmootori tunnusjooned otsevõrku käivitamisel
..6 %) · Asünkroonmootori poolt arendatav nimipöördemoment võllil on avaldatav: kus 1 sünkroonnurkiirus, Pmeh mehaaniline võimsus mootori võllil (mootori sildiandmetest) · Momendi mõjumisel hakkab mootor seisvast asendist kiirenduma nurkkiirendusega =d/dt (rad/s2). Teades -t, saame arvutada mootori käivitusaja vastava pöörlemiskiiruseni Kasutegur: · Mootori lubatav ülekoormus momendi järgi on 1,6...1,8 korda suurem nimimomendist · Suurema koormusmomendi puhul tekib vääratusmoment. Sel juhul kiirus väheneb järsult ning mootori mähised hakkavad väga kiiresti kuumenema · Voolu sõltuvus pöörlemiskiirusest näitab, et asünkroonmootori otse võrku lülitamisel võib käivitusvool olla nimivoolust 4 ... 8 korda suurem Karakteristikud · Mehaaniline tunnusjoon iseloomustab asünkroonmootori pöördemomendi sõltuvust pöörlemiskiirusest
P = mootori kasutegur. P1 Lisaks pöörlemiskiirusele n ja voolule I sõltuvad koormusest ka kasutegur ja võimsustegur cos. Seda iseloomustavad tüüpilised tunnusjooned on näha joonisel. Asünkroonmootori lülitamisel võrgupingele (kiirus on siis null) tekib suur käivitusvool, mille algväärtus on tavaliselt 5...7 korda nimivoolust suurem, ja mis kiiruse kasvades väheneb esialgu üsna aeglaselt. Samal ajal käivituse algmoment TA on enamasti vaid veidi suurem nimimomendist TN ning algul enamasti langeb sadulväärtuseni TS, siis kasvab vääratusmomendini TK, misjärel saab väärtuse, mis sõltub koormusest mootori võllil. 118 Vääratusmoment ehk kriitiline moment TK on maksimaalne moment, mida mootor suudab arendada. Lülitamisel võrgupingele on ka mootori võimsustegur esialgu väike. Joonisel on näha, kuidas tüüpilisel mootoril moment T, vool I ja võimsustegur cos
P = mootori kasutegur. P1 Lisaks pöörlemiskiirusele n ja voolule I sõltuvad koormusest ka kasutegur ja võimsustegur cos. Seda iseloomustavad tüüpilised tunnusjooned on näha joonisel. Asünkroonmootori lülitamisel võrgupingele (kiirus on siis null) tekib suur käivitusvool, mille algväärtus on tavaliselt 5...7 korda nimivoolust suurem, ja mis kiiruse kasvades väheneb esialgu üsna aeglaselt. Samal ajal käivituse algmoment TA on enamasti vaid veidi suurem nimimomendist TN ning algul enamasti langeb sadulväärtuseni TS, siis kasvab vääratusmomendini TK, misjärel saab väärtuse, mis sõltub koormusest mootori võllil. 118 Vääratusmoment ehk kriitiline moment TK on maksimaalne moment, mida mootor suudab arendada. Lülitamisel võrgupingele on ka mootori võimsustegur esialgu väike. Joonisel on näha, kuidas tüüpilisel mootoril moment T, vool I ja võimsustegur cos
Järgnevalt toon välja elektriautode eelised ja puudused. Elektriauto eelised: · auto ise ei saasta keskkonda · müra on väiksem · auto kiirendus on parem · ei vajata käigukasti · energiakulu ja energia maksumus on väiksemad · elektrimootor on väga lihtne ja töökindel · mootori kasutegur ulatub 90 protsendini · mootor käivitub mis tahes välistemperatuuri juures · mootori kiirus ja moment on kergesti juhitavad · elektrimootori maksimaalne moment on kaks-kolm korda suurem nimimomendist, st vajaduse korral saame suure kiirenduse · enamiku auto kineetilisest energiast saab pidurdamisel tagastada akusse · liiklusummikus elektriauto ei vaja energiat ega saasta keskkonda · on loota uut tüüpi akude kasutusele võtmist (näiteks tsink-õhk- akud on kolm korda kergemad võrreldes liitiumioonakudega sama mahtuvuse juures) · elektrienergiat võib saada loodussõbralikest allikatest (päike, tuul, hüdro-, termaal- ja tuumaenergia) Akudega elektriauto puudused:
ajaks. Kondensaatoriga mootor töötab ringikujulise pöördväljaga. Kondensaatori mahtuvust I A sin A 6 arvutatakse C t = 10 µF . 2f 1U A ü 2 Kondensaatormootoritel on kõrge kasutegur 60-70%. Kuid mootori käivitusomadused ei ole rahuldavad. Käivitamisel ei ole magnetväli ringikujuline, sest mootoril on ringikujuline magnetväli ainult teatud koormusel. Käivitusmoment ei ületa 50% nimimomendist. Saab kasutada kergete käivitusomadustega ajamites. Käivitusmomendi suurendamiseks lülitatakse skeemi kaks kondensaatorit, kuid teine kondensaator Ck ehk käivituskondensaator lülitatakse sisse ainult käivitamise ajaks, sest muidu võib tekkida pinge, mis ületab võrgupinget 2-3 korda. 11.)Selsüün :Asünkroonmasin sünkroonse ülekande süsteemis. Mõnikord tekib vajadus, et mehenismide võllid pöörleksid ühesuguse sünkroonse kiirusega ka siis kui need võllid asuvad
kus Pmeh on mehaaniline võimsus mootori võllil ja Pel mootori poolt tarbitav võimsus elektrivõrgust. Mida kõrgem on mootori kasutegur, seda rohkem tarbitud energiast läheb kasulikuks tööks. Elektrimootorite kasutegur jääb tavaliselt vahemikku 0,8...0,95. Asünkroonmootori pöördemomendi sõltuvust pöörlemissagedusest iseloomustab tema mehaaniline tunnusjoon, mis on näidatud Joonis 5.4, a. Mootori käivitamiseks on vaja tekitada mootoris käivitusmoment, mis on mootori nimimomendist 1...3 korda suurem. Suurimat momenti, mida mootor käivitamisel saavutab nimetatakse vääratusmomendiks. Nimipöörlemiskiiruse saavutamisel, mis on libistuse s korda väiksem kui sünkroonkiirus, töötab mootor oma nimirežiimis (nimipöörlemiskiirusel ja nimimomendil). Asünkroonmootori tööpunkt võib sõltuvalt koormusest varieeruda lubatud libistuse piirides (2...8 %). 39
P = mootori kasutegur. P1 Lisaks pöörlemiskiirusele n ja voolule I sõltuvad koormusest ka kasutegur ja võimsustegur cos. Seda iseloomustavad tüüpilised tunnusjooned on näha joonisel. Asünkroonmootori lülitamisel võrgupingele (kiirus on siis null) tekib suur käivitusvool, mille algväärtus on tavaliselt 5...7 korda nimivoolust suurem, ja mis kiiruse kasvades väheneb esialgu üsna aeglaselt. Samal ajal käivituse algmoment TA on enamasti vaid veidi suurem nimimomendist TN ning algul enamasti langeb sadulväärtuseni TS, siis kasvab vääratusmomendini TK, misjärel saab väärtuse, mis sõltub koormusest mootori võllil. 118 Vääratusmoment ehk kriitiline moment TK on maksimaalne moment, mida mootor suudab arendada. Lülitamisel võrgupingele on ka mootori võimsustegur esialgu väike. Joonisel on näha, kuidas tüüpilisel mootoril moment T, vool I ja võimsustegur cos
Us Uk M Pidurdus - Pidurdus- Jõupooljuht- muundur transistor ja takisti muundur Joonis 2.14 82 protsessi alalisvoolupidurdusel. Suurte kiiruste ja võimsuste korral võivad kaasaegsed elektriajamid pidurdusel arendada nimimomendist suuremat momenti ning anda nimivõimsusest suuremat võimsust ja sel juhul tuleb vaid eeldada, et mootor koos muunduriga tuleksid toime sellise energiahulga hajutamisega. Elektrienergia rekuperatsioon. Elektrienergia rekuperatsiooni peamiseks eeliseks on asjaolu, et toitevõrku tagastatud elektrienergiat saavad kasutada teised samasse võrku lülitatud elektritarvitid. Selleks tuleb muunduriga ühendada täiendavad ahelad, mille mõõtmed ja mass
annaabi.ee 
