19ndal detsembril käisime klassiga Tallinna Arhitektuurimuuseumis, mis asub Rotermanni keskuse taga olevas vanas restaureeritud soolalao hoones. Muuseumis näitamiseks välja toodud eksemplarid kuulusid 20.-21. sajandi ajavahemikku, kuulsamad neist olid näiteks Lauluväljaku, Pärnu rannahoone, Pirita jahisadama, Olümpia hotelli ja Tallinna Draamateatri mudelkavandid. Mulle endale jäi kõige enam silma professor Tammekannu villa, mis asub Tartus Kreutzwaldi 6 ja mis on ehitatud aastal 1932 Soome tipparhitekt Alvar Aalto poolt. Teada on, et maja ehitati noore geograafiaprofessori August Tammekannu pere soovide kohaselt nii, et see oleks nn. ,,uusajalikus" ehk funktsionalistlikus stiilis, lameda katusega, avatud rõdu ja majaesise terrassiga. Arhitekt Aaltoga kohtus Tammekann oma õpetaja professor J.G. Granõ kodus Turus. Soome arhitektilt maja tellimist võis mõjutada ka see, et Tammekannu abikaasa oli soomlanna. Moodne ehitustehnoloogia olev...
Kunstinäituse arvustus. Mina käisin 12. oktoobril Tallinna Arhitektuurimuuseumis, Rotermanni soolalaos, külastamas näitust "Türgi Rahvalik arhitektuur Musta mere piirkonnas" Istanbulis asuva Milli Reasürani Kunstigalerii koostatud näitus Türgi rahvalikust arhitektuurist tutvustab Mustamere idakalda vähetuntud ja ohustatud ehituspärandit. Mitmekultuurilise ajalooga Musta mere piirkonna kohalikud elanikud räägivad lisaks türgi keelele veel ka lazi, vana-kreeka, armeenia ja gruusia keelt. Aastasadade jooksul on seal välja kujunenud kohalik ainulaadne ehitustraditsioon, mida iseloomustavad vanad talumajad, armeenia ja gruusia kirikud ning vanad puidust moseed. Näituse eesmärgiks on pöörata tähelepanu Türgi Musta mere piirkonna hävimisohus rahvaliku arhitektuuripärandi kaitsele ja professionaalsele restaureerimisele. Näitusel kasutatud fotode autor on türgi fotograaf Ali Konyali. Näitusega ...
Taga olev on õhus oleva niiskuse tõttu valge kihi taha varjunud. Ka päikesevalgus langeb tagapool olevatele mägedele, aga mitte esiplaanile. Eerik Haamer Selle pildi juures meeldib mulle see perspektiiv. Majade vahelt on näha, et seal taamal asub meri, mis peegeldub taevasse, mõlemad, nii meri kui taevas, on kujutatud veidi süngetes rohekates toonides. Eesti Arhitektuurimuuseum Rotermanni kvartal/Uus jahulaud Uus jahulaud on hoone, mis mulle on alati meeldinud. Üleüldiselt meeldib mulle Rotermanni kvartali stiilipuhtus. Miski väga ei häiri, kui mitte arvestada CocaCola Plaza vastu kerkinud kummalisi tornikesi.
Arhitektuurimuuseumi külastus 1) Arhitekti elamu, arhitekt Raine Karp, makett Peet Veimer. Mulle jäi see makett silma, sest nägi välja väga moderne ent on teostatud 1968datel. Mulle meeldisid hoone suured aknad, mille vaade on hoovipoolne. Hoov on väga huvitavate astangute ja treppidega. Tekitab koduse tunde ja meenutab minu enda vanavanemate kodu. 2) Mängu maja(2014), arhitekt Must Makett on erilise ehitusega, mõlemalt poolt läbi vaadeldav ja huvitavate vormidega. Maketil on palju erinevad mänguruume, kus on erinevad katsumused ja mõistatused. Silma jäid väikesed värvilised inimesed, mis mõjusid valgel taustal efektselt. Tekitas tahtmise olla jälle väike ja sellistes ruumides ise seigelda. 3) Ingeri sild(teostamata), arhitekt Martin Melioranski Makett on väga eriline, kuldset värvi metallist, voolujooneline ja tekstuuridega. Arvan, et sellise silla idee on väga omapärane, kuid reaalsuses oleks ...
Eesti Arhitektuurimuuseum Eesti Arhitektuurimuuseum asutati 1.jaanuaril 1991.aastal dokumenteerimaks,säilitamaks ja teadvustamaks Eesti arhitektuuri ajalugu ja arengut tänapäeval.Nagu enamik arhitektuurimuuseume maailmas tegeleb Eesti Arhitektuurimuuseum eeskätt 20.sajandi arhitektuuriga.Eesti arhitektuurimuuseum on Rahvusvahelise Arhitektuurimuuseumide Konföderatsiooni ICAM liige. Muuseum alustas tegevust ajutistes ruumides Tallinna vanalinnas Kooli 7,kogud asusid keskaegses Loewenschede tornis.1996. aastal kolis muuseum Rotermanni soolalattu.Hoone avati publikule 7.juunil 1996. Eesti Arhitektuurimuuseumi põhiülesanne on Eesti arhitektuuriga seotud materjalide kogumine, säilitamine, uurimine, vahendamine ning eksponeerimine hariduslikel, teaduslikel ja meelelahutuslikel eesmärkidel
väljendades ahjueelset sõõrikut või lihtsalt savist voolitud kingitust. Teisel puhul näitab see jälle mõnda kingitust ning kellegi meeles pidamist. Sõrmus on tehtud rutates, kuid ta on endiselt olemas. Eesti arhitektuurimuuseum Eesti Arhitektuurimuuseum asutati 1. jaanuaril 1991. aastal dokumenteerimaks, säilitamaks ja teadvustamaks Eesti arhitektuuri ajalugu ja arengut tänapäeval. Hoone avati publikule 7. juunil 1996. Rotermanni soolaladu on Tallinna nn Rotermanni kvartali suurejoonelisemaid paeehitisi, mis valmis 1908. aastal baltisaksa inseneri Ernst Boustedti projekti järgi. 2004. aastal külastati Arhitektuurmuuseumi näitusi 22 276 korral Kusjuures Arhitektuurimuuseumi näitused olid
1.Pirital asub rand on ideaalne suplemiseks, samuti võib jälgida Pirita jõe ürgorgu. 2.Linnas on palju vaatamisväärsusi, neist eteimad Vanalinn, mis samuti kuulub Unesco maailmapärandi nimekirjas, samuti on see üks kõige parem säilinud vanalinnadest põhjamaades ulatudes 11. sajandisse. Kadrioru külastades saab aga näha hilisema, tsaariaegse arhitektuuri ja uhkuse. 3. Kultuuriliste vaatamisväärtuse hulka kuuluvad Kumu kunstimuuseum, Tallinna sünagoog, Vabaduse väljak ning Eesti Arhitektuurimuuseum. 4. Tallinnas on peaaegu üle kogu kesk- ja vanalinna tasuta Wi-Fi, igalepoole saab liikuda bussidega ning trammide, trollidega. Samuti on palju kohvikuid, resrorane ja ka kõiksuguste esemete poed ja laenutused, lisaks sellele on linnas piisavalt odavat majutust pikemaks külastuskäiguks. II TURISMI ARENGUT TAKISTAVAD TEGURID - Miks turist loobub külastusest? Mõnede jaoks kauge asukoht Euroopa juveelidest nagu Saksamaa ja Prantsusmaa. Igalpool
Olev Prints ja Tartu Jaani kiriku kadunud värvid Eesti Arhitektuurimuuseum Olev Prints(1915-1996)oli kunstiajaloolane, kes tegeles Jaani kiriku uurimisega 1950-1960. aastatel. Ta oli oskuslik fotograaf ning joonistaja. Näitusel oli eksponeeritud tema joonised, akvarellid ja fotod kiriku seinamaalingutest ning terrakotaskulptuuridest. Kahjuks ei õnnestunud Printsil kogutud materjali avaldada. Enne puhastamist märkis ta skulptuuridel leidunud värvitoonid väga täpselt üles ja kinnitas oma joonistele originaalvärvi killukesi, mida on kokku ligi 400
Saj II poolest kuni tänapäevani. 2. Kadrioru Loss Väliskunsti muuseum 2.1. Endises lossi köögimajas asub Johannes Mikkeli erakogu tutvustav muuseum. 3. Niguliste Muuseum-Kontsertsaal Endine Niguliste kirik; Vana kunst ja vana hõbe. 4. Adamson-Ericu Muuseum - Eesti ühe mitmekülgsema kunstniku Adamson-Ericu (1902 1968) kujutav kunst ja tarbekunst. 9) Eestis olevaid kunstimuuseume: 1.Tartu Kunstimuuseum 2.Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum 3. Eesti Arhitektuurimuuseum 4. Ants Laikmaa Majamuuseum Taeblas 5. Amandus Adamsoni Ateljeemuuseum Paldiskis 6. Tartu Ülikooli Kunstimuuseum 7. Uue Kunsti Muuseum Pärnus 8. Eesti Rahva Muuseum 10) Näiteid maalikunstist: 1. Salvador Dali ,,Mälu Püsivus" õli, lõuend, Moodsa Kunsti Muuseum, New York. 2. Ivan Aivazovski ,,Üheksas Laine" õli, lõuend, Ermitaaz, Venemaa.
hoonete ja nende ajalooga nagu näiteks Taagepera mõis või Eesti Panga Tartu hoone, mis on detailideni korda tehtud ja säilitatud nende hoonete originaalne ilme, nagu ka näiteks Aalto Tammekannu villa. Küll aga on kahju lugeda, kui mõnel hoonel, laeva katsesovhoosi keskusel, lastakse võssa kasvada ja inimestel kaob huvi nende hoonete vastu, mis omal ajal olid väga märkimisväärsed. Kasutatud kirjandus Aalto, A. (2000). Villa Tammekann. Tartu: Turu ülikooli sihtasutus . arhitektuurimuuseum, E. (kuupäev puudub). 100 sammu läbi 20. sajandi eesti arhitektuuri. Tallinn: Eesti arhitektuurimuuseum. Eesti arhitektuur. (2006). Tallinn. Eesti arhitektuur. (2010). Tallinn. Hallas-Murula, K. (2012). 101 EESTI ARHITEKTUURITEOST. Tallinn. Hein, A. (2009). Eesti mõisad. Tallinn: TÄNAPÄEV. Karu, M. (2012). Laeva katsesovhoosi keskus DOKUMENTEERIMINE. Tallinn. Kivi, R.-L. (2005). Tartu planeerimisest ja arhitektuurist - artikleid ja mälestusi. Tallinn:
puitrestiga. Rõdupiirded on tsingitud terasest. (Hallas-Murula, 2012) Joonis 22 Kasutatud kirjandus Hallas, K. (1996). Arhitekt August Volberg. Tallinn: Pakett. Hallas-Murula, K. (2009). Arhitekt ja tema aeg Voldemar Herkel. Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum. Hallas-Murula, K. (2012). 101 Eesti arhitektuuriteost. Tallinn: Varrak. Hansar, L., Huimerind, J., Jagodin, K., Jänes, L., Kalm, M., Lankots, E., et al. (2013). 100 samu läbi 20.sajandi Eesti arhitektuuri. Tallinn: Eesti arhitektuurimuuseum. Kalm, M. (2001). Eesti 20.sajandi arhitektuur. Tallinn: Prisma Prindi Kirjastus. Kimmel, T. (kuupäev puudub). Allikas: www.tartu.ee: http://www.tartu.ee/index.php? page_id=3868&lang_id=1&menu_id=2 Kimmel, T. (8. Oktoober 2006. a.)
annaabi.ee 
