Miks eesti keelt säilitada? Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1 miljon inimest, kellest enamik elab Eestis, kus see on riigikeel. Eesti keelt nimeteti algselt ka maakeeleks. Eesti keel on väga vana keel, eesti keele kujunemine läänemere-soome hõimumurretest algas 2000-2500 aastat tagasi. Eelmise aastatuhande esipoolel kujunes välja eesti keel. Sellest ajast peale on eesti keel väga palju muutunud, keele arengut suunavad nii sisemised kui välised, sotsiaalsed tegurid. Eesti keel on
sinu laululehkav kannel helises siin põhja peal! Siin, kus, Kalev, sinu lapsed, kanged eesti kännu võsud käisid, kostis tema hääl. (,,Mõtted Toomemäel") Ärkamisajal levis C. R. Jakobsoni isamaakõnest pärit Eesti ajalookäsitlus, kus nimeteti muistset iseseisvuse aega Eesti õnneajaks, millele järgnes 700-aastane orjaöö, mis lõppes siis, kui koos priiusega saabus koiduaeg. Selle ajalookäsitluse mõju on tunda Koidula luules: Mu isamaa nad olid matnud sind raske, musta kattega. (,,Mu isamaa nad olid matnud") Isamaalaulik pöördub lillekese poole:
Säilinud on ka freskosid. Romaani ajastul sai alguse ka vitraazikunst. · Lähedal maalikunstile on ka nn Bayeux' vaip, millele on tikitud William Vallutaja Inglismaa- retke lugu. Lincolni katedraal Inglismaal Bütsantsi kunst Ida-Rooma riigi kunst (330.a-st, mil Byzantione linn nimeteti ümber Konststantinoopoliks kuni selle vallutamiseni türklaste poolt 1453.a.). Bütsantsi kunst on osa varakristlikust kunstist. Bütsantsi kunstis ühendatakse kreeka ja rooma hilisantiigi ideed orientalistlike vormidega. Tsimene õtseaeg on Büsantsis keisar Justinianuse valitsusajal (526-565). Peamiseks ehitisteks on Hagia Sophia kuppelbasiilika Konstsntinoopolis ja oktogonaalne San Vitale tsentraalehtis Ravennas. Just Ravennas on säilinud varaseid mosaiike.
Sotsiaaldemokraadid, föderalistid (Speek, Ast, Ed. Vilde) – marksistliku programmiga Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Ühisus. See ei olnud ametlikult partei. Ajaleht „Uudised“. Peeter Speek – Vene riigi föderaliseerimine, Eesti autonoomne osariik. Sotsiaaldemokraatlik, kuid rahvusküsimust esile tõstev. Rahvaste üheõiguslikkus, keelte võrdõiguslikkus, emakeelne asjaajamine, õpetus emakeeles. Baltisakslaste partei – Balti Konstitutsiooniline Partei (Eestimaa kubermangus nimeteti seda parteid Eestimaa Konstitutsiooniliseks Parteiks) – Balti autonoomia,baltisakslaste juhtiv osa, konst. monarhia, valimisõigus, kodanikuvabadused, tugev tsaarivõim, talumaade väljaostu suurendamine, õppekeele valiku vabadus, kohalike elanike maapäevadele lubamine. Mõisnikel oli tugev majanduslik positsioon, tihedad sidemed riigivõimu organitega, õukonna ning tsaari endaga. 1905 – kultuuruuenduslik rühmitus Noor-Eesti. Radikaalid (G. Suits, Fr. Tuglas, Joh. Aavik,
Nad osalesid pidusöökidel ning külastasid koos abikaasaga teisi perekondasid. Haridus oli minimaalne, enamasti öpetati söjakunsti. Möne kreekalembelised perekonnad andsid öpetuse läbi kreeklastest orjade. Kalender Aasta algus oli märtsikuu. Alates 2. saj eKr sai aasta alguseks jaanuar, sest siis vahetati magistraate. Caesari korraldusel vahetati kuukalender päikesekanlendriga, mis sarnaneb tänapäevaga: 365 päeva aastas, igal neljandal aastal üks lisapäev. Seda nimeteti juuliuse kalendriks. Röivastus ja toit Meestel tuunika ja tooga. Naistel valge tuunika vöi kleit. Roomlased söid enamasti leiba ja jahuputru. Vahel ka kala, juur- ja puuvilju. Rikkamad söid ka liha. Joodi lahjendatud veini. Söödi näppudega. Elamud ja Rooma linn Traditsiooniline elamu oli ühekorruseline, neljanurkse pöhiplaaniga kivimaja, mille keskmes oli ristkülikukujuline aatrium, mida piirasid igast küljest magamistoad. Aatriumi kohalt puudus katus,
Pidi säilima Luteri usk ja kõik ametikohad pidi täidetama sakslastega. Sõdade ajal näitasid siinsed aadlikud aga ennast väheusaldatavatena ning siinne provints otsustati riigiga tihedamalt liita. 1582. kehtestati Liivimaa konstitutsioonid. Kõrgeimaks ametiisikuks jäi asehaldur. Maa jagati kolmeks presidentkonnaks (Tartu, Võnnu ja Pärnu), igaühe etteotsa seati president, kelle võim jäi siiski väikeseks. 1598. nimeteti presidentkonnad vojevoodkondadeks, presidendid vojevoodideks. Vojevoodkonnad jagunesid staarostkondadeks, mida juhtisid staarostid. Staarostid ei allunud vojevoodidele. Kohaliku aadliku esindusorganiks jäi Võnnus peetav maapäev, milles osalesid ka suuremate linnade esindajad. Maapäevalt valiti esindajad- 2-poolakat, 2-leedulast ja 2-sakslast- Poola riigi seimi. Mõisnike hulgas tõusis poola ja leedu feodaalide osakaal.
täitma sõjaministri kohuseid. Kaks nädalat hiljem, 26. novembril vabastati A. Larka seoses uue Ajutise Valitsuse moodustamisega ministriametist ja määrati Peastaabi ülemaks. Sisuliselt tähendas see tollal Eesti sõjaväe ülemjuhataja ametikoha ja sellena tuli A. Larkal juhatada vägesid 29. novembril alanud Vabadussõja kõige raskemal taandumisperioodil. Ja liskas sellele luua sõjavägi, mida Vabadussõja algul peaaegu ei olnudki. 1. veebruaril 1919 nimeteti A. Larka sõjaministri abiks ja tagavaravägede ülemaks. 1919. aastal abiellus A. Larka teistkordselt. Ta oli korra juba olnud abielus kellegi leedulasest polkovniku tütrega, kellest lahutas 1917 .aastal. nüüd abiellus ta Marianne Leonite Ostroviga ja juba samal aastal sündis neil poeg Georg. Vabadussõja teenete eest sai A. Larka Eestist Vabadusristi I/1; 50 000 marka ja talumaa Harjumaal Voore mõisast; lätlastelt Karutapja ordeni II klassi, Soomest
annaabi.ee 
