.edu.ee - koolid, haridusasutused .gov.ee - riigiasutused (haldab Riigivõrgukeskus) .riik.ee - riigiasutused (haldab Riigivõrgukeskus) .lib.ee raamatukogud .med.ee meditsiiniasutused .com.ee äriettevõtted .pri.ee eraisikud .aip.ee - avatud Internetipunktid, teabetoad .org.ee - seltsingud, mittetulunduslikud organisatsioonid .fie.ee - füüsilisest isikust ettevõtjad Eesti domeeninimesid registreerib Eenet http://www.eenet.ee/EENet/ Domeeninimede lahendamine Nimeserverid moodustavad internetis hajusa, kooskõlaliselt toimiva andmebaasi Lisaks andmete säilitamisele saab sellesse andmebaasi teha päringuid Reeglina ei tegele rakendusprogrammid nimede lahendamisega vahetult ise, vaid kasutavad selleks spetsiaalset operatsioonisüsteemi koosseisu kuuluvat nimelahendajat ehk RESOLVERIT Resolver Iseseisev programm või selle osa, mis esitab nimeserverile päringu
UNIX, mis võimaldab seda pruukida mitmel kasutajal korraga, sisaldades samuti paroolkaitset. Võrku saab ühendada aga ka Windows opsüsteeme kasutavaid personaalarvuteid, kuid sel juhul on ühendus harilikult ühepoolne: personaalarvutist pääseb ligi küll Interneti ressurssidele, kuid võrgust endast personaalarvutisse ei pääse. · Et arvutite nimedele panna vastavusse nende IP-aadresse, on ellu kutsutud nimeserverite (nameserver) süsteem. Nimeserverid on arvutid, kus paikneb info, millisele nimele milline IP- aadress vastab. Nimeservereid on palju ning nad saavad üksteiselt infot nagu erineva taseme alamvõrgudki. Võrk opereerib oma tegevuses numbritest koosnevate IP-aadressidega, kasutaja aga tavaliselt ainult arvuti nimedega. · Seega pole kasutajal tarvis eriti teada, kuidas on Internet üles ehitatud. Piisab teada ainult arvuti nime, mille põhjal võrk ise soovitud masina "üles otsib" ning sellega ühendust võtab
Enamik servereid kasutab opsüsteemi UNIX, mis võimaldab seda pruukida mitmel kasutajal korraga, sisaldades samuti paroolkaitset. Võrku saab ühendada aga ka Windows opsüsteeme kasutavaid personaalarvuteid, kuid sel juhul on ühendus harilikult ühepoolne: personaalarvutist pääseb ligi küll Interneti ressurssidele, kuid võrgust endast personaalarvutisse ei pääse. Et arvutite nimedele panna vastavusse nende IP-aadresse, on ellu kutsutud nimeserverite (nameserver) süsteem. Nimeserverid on arvutid, kus paikneb info, millisele nimele milline IP-aadress vastab. Nimeservereid on palju ning nad saavad üksteiselt infot nagu erineva taseme alamvõrgudki. Võrk opereerib oma tegevuses numbritest koosnevate IP- aadressidega, kasutaja aga tavaliselt ainult arvuti nimedega. Seega pole kasutajal tarvis eriti teada, kuidas on Internet üles ehitatud. Piisab teada
Enamik servereid kasutab opsüsteemi UNIX, mis võimaldab seda pruukida mitmel kasutajal korraga, sisaldades samuti paroolkaitset. Võrku saab ühendada aga ka Windows opsüsteeme kasutavaid personaalarvuteid, kuid sel juhul on ühendus harilikult ühepoolne: personaalarvutist pääseb ligi küll Interneti ressurssidele, kuid võrgust endast personaalarvutisse ei pääse. Et arvutite nimedele panna vastavusse nende IP-aadresse, on ellu kut-sutud nimeserverite (nameserver) süsteem. Nimeserverid 7 on arvutid, kus paikneb info, millisele ni-mele milline IP-aadress vastab. Nimeservereid on palju ning nad saavad üksteiselt infot nagu erine-va taseme alamvõrgudki. Võrk opereerib oma tegevuses numbritest koosnevate IP-aadressidega, ka-sutaja aga tavaliselt ainult arvuti nimedega. Seega pole kasutajal tarvis eriti teada, kuidas on Internet üles ehitatud
Dubleerimise põhjused: Vähendada koormatust Vähendada tõenäousust, et nimelahendus ei tööta. Vahemaadest tingitud viivituste vähendamine. Lokaalne (puhverdav) nimeserver - puhverdab nimeinfot, et parandada päringute kiirust korduvate päringute puhul. Juurserverid - sisaldavad infot kõigi tippdomeenide (com, edu, ee jne.) kohta. 8 Autoritatiivne (authoritative) nimeserver on see server, mille andmebaasis on info domeeninime ja sellele vastava IP-aadressi kohta. Teised nimeserverid ainult puhverdavad antud andmeid (non-authoritative). Autoritatiivsest serverist saab alati vastuse nimepäringule. Rekursiivne päring - kui nimeserver ei oma infot antud domeeni kohta, küsib ta järgmise serveri käest edasi jne., kuni vastus on käes. (See koormab serverit, võtab aega). Vastus tuleb alati sama teed mööda tagasi. Iteratiivne (mitterekursiivne) päring - kui nimeserver ei tea antud domeeni IP- aadressi, siis saadetakse kliendile selle nimeserveri IP, kust edasi küsida.
Dubleerimise põhjused: Vähendada koormatust Vähendada tõenäousust, et nimelahendus ei tööta. Vahemaadest tingitud viivituste vähendamine. Lokaalne (puhverdav) nimeserver puhverdab nimeinfot, et parandada päringute kiirust korduvate päringute puhul. Juurserverid sisaldavad infot kõigi tippdomeenide (com, edu, ee jne.) kohta. Autoritatiivne (authoritative) nimeserver on see server, mille andmebaasis on info domeeninime ja sellele vastava IP-aadressi kohta. Teised nimeserverid ainult puhverdavad antud andmeid (non-authoritative). Autoritatiivsest serverist saab alati vastuse nimepäringule. Rekursiivne päring kui nimeserver ei oma infot antud domeeni kohta, küsib ta järgmise serveri käest edasi jne., kuni vastus on käes. (See koormab serverit, võtab aega). Vastus tuleb alati sama teed mööda tagasi. Iteratiivne (mitterekursiivne) päring kui nimeserver ei tea antud domeeni IP-aadressi, siis saadetakse kliendile selle nimeserveri IP, kust edasi küsida
maailma. Hajutamise põhjused: * Kui nimeserver maas oleks, siis oleks seda ka terve internet * Tihe liiklus * Kaugus teisel pool maakera olevatest kasutajatest näiteks, st et üks server ei saa olla kõigile kasutajatele lähedal. * Üks server peaks hoidma kogu infot, lisaks tuleb teda pidevalt uuendada, samuti ka autentimise ja autoriseerimise probleemid. Hajutamise korral on kolme tüüpi nimeservereid, mis omavad teatud osa andmebaasist: kohalikud nimeserverid, juurserverid ja autoritatiivsed nimeserverid. Igal ISP-l (internetiteenuse pakkujal) on oma nimeserver. Päringu tegemisel küsitaksegi kõigepealt kohaliku nimeserveri käest. Kui see vastust ei tea, edastatakse päring juurserverile, mis omakorda küsib autoritatiivse nimeserveri käest (teab autoritatiivse nimeserveri aadressi) ja siis edastab selle kohalikule nimeserverile. Autoritatiivne nimeserver säilitab hosti jaoks
Dubleerimise põhjused: Vähendada koormatust Vähendada tõenäousust, et nimelahendus ei tööta. Vahemaadest tingitud viivituste vähendamine. Lokaalne (puhverdav) nimeserver – puhverdab nimeinfot, et parandada päringute kiirust korduvate päringute puhul. Juurserverid – sisaldavad infot kõigi tippdomeenide (com, edu, ee jne.) kohta. Autoritatiivne (authoritative) nimeserver on see server, mille andmebaasis on info domeeninime ja sellele vastava IP-aadressi kohta. Teised nimeserverid ainult puhverdavad antud andmeid (non- authoritative). Autoritatiivsest serverist saab alati vastuse nimepäringule. Rekursiivne päring – kui nimeserver ei oma infot antud domeeni kohta, küsib ta järgmise serveri käest edasi jne., kuni vastus on käes. (See koormab serverit, võtab aega). Vastus tuleb alati sama teed mööda tagasi. Iteratiivne (mitterekursiivne) päring – kui nimeserver ei tea antud domeeni IP-aadressi, siis saadetakse
tooks kaasa liiga suure trafficu 3) Üks server ei saa olla lähedal kõigile hostidele ja sellepärast tooks kaasa suured delay'd 4) See server peaks olema hiiglaslik ja seda peaks koguaeg uuendama, sest hoste tuleb koguaeg juurde. Sellepärast on DNS jagunenud mitmeteks serveriteks üle maailma. Ühelgi DNS serveril pole kõiki hostide nimesid vaid need on jaotatud serverite vahel. Põhimõtteliselt on kolme tüüpi DNS servereid: juurserverid, nimeserverid ja autoratiivsed serverid. Igal ISP-l on oma kohalik DNS server. Kui host kasutab teenusepakkuja internetilahendust, siis ISP pakub enda poolt hostile ligipääsu ühele või rohkematele oma kohalikele DNS serveritele. Kui host soovib teada mingi teise hosti IP-aadressi, siis kõigepealt küsitakse vastust lokaalse DNS serveri käest. Kui see vastust ei tea, siis kohalik server küsib vastust juurserveri käest, mis tagastab
tooks kaasa liiga suure trafficu 3) Üks server ei saa olla lähedal kõigile hostidele ja sellepärast tooks kaasa suured delay'd 4) See server peaks olema hiiglaslik ja seda peaks koguaeg uuendama, sest hoste tuleb koguaeg juurde Sellepärast on DNS jagunenud mitmeteks serveriteks üle maailma. Ühelgi DNS serveril pole kõiki hostide nimesid vaid need on jaotatud serverite vahel. Põhimõtteliselt on kolme tüüpi DNS servereid: juurserverid, nimeserverid ja autoratiivsed serverid. Igal ISP-l on oma kohalik DNS server. Kui host kasutab teenusepakkuja internetilahendust, siis ISP pakub enda poolt hostile ligipääsu ühele või rohkematele oma kohalikele DNS serveritele. Kui host soovib teada mingi teise hosti IP-aadressi, siis kõigepealt küsitakse vastust lokaalse DNS serveri käest. Kui see vastust ei tea, siis kohalik server küsib vastust juurserveri käest, mis tagastab
Samuti oleks probleemiks liiga suur päringute arv sellesse serverisse, mis tooks kaasa ülekoormuse. Lisks server ei saa olla kõigi hostide lähedal, sest see tooks kaasa suured viiteajad ning severit peaks ka kogu aeg uuendama, sest hoste tuleb pidevalt juurde. Sellepärast ongi DNS jagunenud mitmeteks serveriteks üle maailma. Ühelgi DNS serveril pole kõikide maailma hostide nimesid, vaid need on jaotatud erinevate serverite vahel. Olemas on kolme tüüpi DNS servereid: juurserverid, nimeserverid ja autoratiivsed serverid. Igal ISP-l on oma kohalik DNS server. Kui kasutaja kasutab teenusepakkuja poolt antud lahendust, siis ISP pakub enda poolt hostile ligipääsu ühele või rohkematele oma kohalikele DNS serveritele. Kui host soovib teada mõne teise hosti IP-aadressi, siis kõigepealt küsitakse vastust lokaalse DNS serveri käest ja kui see vastust ei tea, siis kohalik server küsib vastust juurserveri käest, mis tagastab nimeserverite IP aadressid. Peale seda valib
annaabi.ee 
