paiknev ekspositisioon annab ülevaate Viljandi linna ajaloost. Varese sild. · 1925. aastal otsustas Viljandi Linnavolikogu ehitada esimese Kirsimäe ja Lossi tänava ühendamiseks silla. Projekti koostas tol ajal Danzigi ülikoolis õppiv tulevane kuulus arhitekt Johannes Fuks. Silda ehitati 1925. aasta 31. augustist kuni sama aasta 9. novembrini, mil komisjon selle vastu võttis. Sillale korraldati nimepanemise konkurss, ja kuigi poolehoiu võitis Lossi sild, hakati seda tollase linnapea Jaan Varese tõttu Varese sillaks kutsuma. Viljandi kohta üldiselt. · Tõenäoliselt mainiti Viljandit esimest korda 1154. aastal Araabia maadeuurija Al Idrisi Geograafias. Esimene täpsem Viljandi kirjeldus pärineb aga 1211. aasta kevadtalvest, kui saksa rüütlivägi koos liivlastest ja lätlastest abiväega esimest
...................lk 14 Sissejuhatus Valisin referaadi teemaks " Eesti perekonnanimed", kuna mu oma perekonnanimi on nii mind, mu lähikondseid, kui ka täiesti võõraid inimesi alati intrigeerinud. Töö eesmärgiks tutvustada, millal ja millistes tingimustes eestlased omale perekonnanimed said ja selleläbi ehk ka oma nime ajaloo kohta pisut selgust saada. Esimeses peatükis tutvustan põgusalt nimeuurimisega tegelevat teadusharu onomastikat ja selle andmebaase. Teine peatükk kirjeldab nimepanemise käiku 19. sajandil, mismoodi see aset leidis ja lühidalt ka unikaalsete nimede osakaalust perekonnanimede hulgas. Kolmas peatükk käsitleb muutusi, mis perekonnanimed 19. sajandil läbi tegid ning neljas peatükk tutvustab nimede eestistamise kampaaniat ja selle tulemusi. Referaat põhineb peamiselt prof. Aadu Musta raamatul " Eestlaste perekonnaloo allikad", Kristiine Kurro ja Karl Kurro artiklil " Perekonnanimede panekust Eestis" ja Kairit Henno
Igal sabatil loetakse ette üks osa ning aastaga loetakse läbi kogu Toora. Toora ettelugemist tuleb, aga hoolsalt harjutada, sest toorarullidele on kirjutatud ainult konsonandid . Judaismi põhitõed Elutsükkel Juutidele on tähtis pühitseda uue elu algust, andes lapsele heebreakeelne nimi lisaks tema teisele nimele. Tüdruku nimi kuulutatakse välja sünagoogis tema sündimisjärgsel sabatipäeval või spetsiaalsel nimepanemise tseremoonial. Poisi nimi antakse teada tema ümberlõikamisel, mis sooritatakse kaheksandal päeval pärast tema sündi. Ümberlõikamine on märk lepingust Jumala ja inimkonna vahel. Kui poiss saab 13. aastaseks, saab temast "käsu poeg". See tähendab, et tal on kohustus täita kõiki religioosseid käske ja riitusi. Juudid usuvad surnute ülestõusmisse ning surnukeha tuleb matta nii kiiresti kui võimalik - tavaliselt ööpäeva jooksul pärast surma juudi kombe järgi pühitsetud mulda.
Igal sabatil loetakse ette üks osa ning aastaga loetakse läbi kogu Toora. Toora ettelugemist tuleb, aga hoolsalt harjutada, sest toorarullidele on kirjutatud ainult konsonandid . Judaismi põhitõed Elutsükkel Juutidele on tähtis pühitseda uue elu algust, andes lapsele heebreakeelne nimi lisaks tema teisele nimele. Tüdruku nimi kuulutatakse välja sünagoogis tema sündimisjärgsel sabatipäeval või spetsiaalsel nimepanemise tseremoonial. Poisi nimi antakse teada tema ümberlõikamisel, mis sooritatakse kaheksandal päeval pärast tema sündi. Ümberlõikamine on märk lepingust Jumala ja inimkonna vahel. Kui poiss saab 13. aastaseks, saab temast "käsu poeg". See tähendab, et tal on kohustus täita kõiki religioosseid käske ja riitusi. Juudid usuvad surnute ülestõusmisse ning surnukeha tuleb matta nii kiiresti kui võimalik - tavaliselt ööpäeva jooksul pärast surma juudi kombe järgi pühitsetud mulda.
IV sajandi teisest poolest alates vallutasid roomlased vähem kui sajandi jooksul terve Itaalia. 280 e Kr langes nende võimu alla Tarentum – suurim kreeka linn Itaalias. 265 eKr oli kogu Itaalia Rooma võimu all. Ühiskond Rooma kodanikkond jagunes sugukondadeks (gens) ja need omakorda perekondadeks (familia). Pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Roomlaste jagunemine perekondadesse ja sugukondadesse kajastus ka nende nimepanemise traditsioonis. Nii oli igal roomlasel kolm nime: eesnimi, sugukonnanimi ja liignimi. Viimane võis märkida mõnda sugukonna haru, kuid võis olla hüüdnimena omistatud ka teatud iseärasuste või teenete eest. Iidsetest aegadest oli Roomas tuntud sõltuvusvahekord, kus vaene kodanik andis end kliendina rikka ja mõjuka kaaskodaniku ehk patrooni kaitse alla. Klient sai patroonilt kasutada maad ja pidi omalt poolt patrooni heaks koormisi kandma ning temaga koos sõjakäigule minema
Paraku ei eksisteeri selliseid objektiivseid ja universaalseid kriteeriume, mille puhul eristavad need teadust teistest inimeste tegevusvaldkondadest ning mille alusel võiks kujuneda täielik üksmeel. Teadus võib olla üldtunnustatud, kuid samas võivad esineda ka eriarvamused. Järelikult teadus on kokkuleppeline küsimus. Kui teadus ongi lihtsalt kokkuleppeline ,,kategooria", siis sellisel juhul ei ole mõtet nimepanemise üle pead murda. Kuid seda, mis ei ole teaduslik, ei tohiks nimetada ka teaduseks. Sellisel juhul on tegemist ideoloogilise aspektiga. Kuid just sellist erinevust püüavadki teadusfilosoofid meile selgemaks teha. Maailmas ei eksisteeri ühtainust teadust. Näiteks ei ole võimalik esitada füüsika, bioloogia ja sotsioloogia teooriatele ning hüpoteesidele ühesuguseid teaduslikke reegleid. Seda sellepärast, et
Paraku ei eksisteeri selliseid objektiivseid ja universaalseid kriteeriume, mille puhul eristavad need teadust teistest inimeste tegevusvaldkondadest ning mille alusel võiks kujuneda täielik üksmeel. Teadus võib olla üldtunnustatud, kuid samas võivad esineda ka eriarvamused. Järelikult teadus on kokkuleppeline küsimus. Kui teadus ongi lihtsalt kokkuleppeline ,,kategooria", siis sellisel juhul ei ole mõtet nimepanemise üle pead murda. Kuid seda, mis ei ole teaduslik, ei tohiks nimetada ka teaduseks. Sellisel juhul on tegemist ideoloogilise aspektiga. Kuid just sellist erinevust püüavadki teadusfilosoofid meile selgemaks teha. Maailmas ei eksisteeri ühtainust teadust. Näiteks ei ole võimalik esitada füüsika, bioloogia ja sotsioloogia teooriatele ning hüpoteesidele ühesuguseid teaduslikke reegleid. Seda sellepärast, et
Paraku ei eksisteeri selliseid objektiivseid ja universaalseid kriteeriume, mille puhul eristavad need teadust teistest inimeste tegevusvaldkondadest ning mille alusel võiks kujuneda täielik üksmeel. Teadus võib olla üldtunnustatud, kuid samas võivad esineda ka eriarvamused. Järelikult teadus on kokkuleppeline küsimus. Kui teadus ongi lihtsalt kokkuleppeline „kategooria“, siis sellisel juhul ei ole mõtet nimepanemise üle pead murda. Kuid seda, mis ei ole teaduslik, ei tohiks nimetada ka teaduseks. Sellisel juhul on tegemist ideoloogilise aspektiga. Kuid just sellist erinevust püüavadki teadusfilosoofid meile selgemaks teha. Maailmas ei eksisteeri ühtainust teadust. Näiteks ei ole võimalik esitada füüsika, bioloogia ja sotsioloogia teooriatele ning hüpoteesidele ühesuguseid teaduslikke reegleid. Seda sellepärast, et
annaabi.ee 
