Leidsid 8 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Nimede käänamine". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
camus, bordeaux, võõrnimed, käändelõpp, lane, wilde, tuletis, ferdinand, kuusepuu, nõgu, vaher, perekonnanimed, saukas, käänamine, tüvevokaal, ülakoma, meursault, kirjutatakse, bonn, alaleütlev, raudne, kõigepealt........................................ 11 Eesti mured................................................................................................................................ 12 Keelkonnad................................................................................................................................ 12 Nimede käänamine.........................................................................................................................12 Nimede kasutamine ja võõrnimed............................................................................................. 13 Võõrnimede käänamine.............................................................................................................13 Võõrnimedest tuletamine ja võõrnimede käänamine.................................................................13 Lühendid ja nende reeglid..............................................................................................................14
numbritega, nt 14. kohal, 50. sünnipäev, Eesti Vabariigi 75. aastapäev, 1930. aastad, 1905. - 1907. aasta revolutsioon, Karl XII, XX sajandil, II osa, XXV olümpiamängud · Täpsustav täht järgneb ilma sõnavaheta: Olevi 26a, näide 32c, 6.a klass ehk VIa klass · Tavalises tekstis on kombeks kirjutada arvsõnad 1 -10 sõnadega ja suuremad numbriga, nt Minu 19. sajandil sündinud vanaisal oli seitse tütart. · Käändelõpp kirjutatakse numbri järele ainult siis, kui ei järgne käändelõppu sisaldavat sõna. · Numbri ja sõna ühendis numbri järele käändelõppu ei kirjutata, nt 210 inimesest, 28. kuupäeval · Liitsõna esiosaks oleva numbri võib järelosaga liita sidekriipsu abil või kirjutada kokku, nt 40-vatine ~ 40vatine lamp · Käändetunnuse võib lisada sidekriipsuga või kokkukirjutatuna ilma sidekriipsuta.
juba ,,omapäraliselt välja arenenud". 30ndatel oli stabiilsus saavutatud. Piir reeglipäraste ja kokkuleppeliste vahel entsüklopeedia vahendusel. Andis võimaluse tugevale kirjaviisile. Uued muudatused 1940. Ja 50ndatel - 40ndatel püstitati tees, et keelekasutus peab olema rahvalik ja erisusi ei tohi olla. oskusterminoloogia pidi olema samadel reeglitel nagu üldkeel. Karl Aben esitas 1951 ettepaneku: kõik võõrnimed häälduspäraselt. Argumendiks see, et eestlane, kes satub võõrkeelset nime lugema, ei oska seda hääldada ja läheb kohmetult sellest üle. Ülekohtune on nõuda eestlaselt võõrkeele oskust. Aben oli läti ja eesti kontaktide edendaja. Koostas Läti-Eesti sõnaraamatu. Kasutas läti eeskuju oma ideedes. Abeni ideed avalikult heaks ei kiitnud. Tekitas eesti keeles segaduse: polnud selge, kuidas nimesid kirjutada. Kord tehti nii ja kord naa
KORDAMINE EESTI KEELE EKSAMIKS Silp koosneb ühest või mitmest häälikust. Eesti sõnade silbitamisel kehtivad järgmised reeglid: 1. üksik kaashäälik täishäälikute vahel kuulub järgmisse silpi: ka-la, lu-ge-mi-ne, e-la- gu; 2. kui täishäälikute vahel on mitu kaashäälikut kõrvuti, siis kuulub ainult viimane neist järgmisse silpi: tul-la, kur-vad, kind-lam, mars-si-ma, mürts-ti; 3. (üli)pikk täishäälik või diftong kuulub tavaliselt ühte silpi: pii-lub, suu-bu-ma, lau- lud, toa, lui-tu-nud; kui kahe vokaali vahelt läheb morfeemipiir, siis kuuluvad nad ka eri silpidesse: ava-us ava on tüvi, us on tuletusliide; 4. kolme täishääliku järjendist kuulub viimane teise silpi: põu-a-ne, luu-ad, lai-ad, rii- u, hoi-us-te; 5. liitsõnades silbitatakse iga koostisosa eraldi: tä-he-tea-dus, va-na-e-ma, las-te-ai- a-laps; 6. võõrsõnu silbitat
kutsenimed (Tiiu Tasane ehk Eduard Vilde). Osa pseudonüüme on krüptonüümid = krüpteeritud nimed (nt Osnap ehk Panso; onu Thal ehk Uno Laht). - Hellitusnimed on igapäevased hellitavad nimed, nt Juku või Juss. Eesti k vähe, vene k aga palju: Vladimir ehk Dima, Mihhail ehk Miša; ka inglise keeles: William ehk Will/Bill, Ronald ehk Ron(nie). - Omanimed, nagu Meelis ja Lembitu. - Laennimed, nagu Anne ja Jaan. - Võõrnimed, nagu Charles, John. - Piiblinimed, nagu Johannes, Taavet, Matteus. Need on oma päritolult heebreakeelsed. - Kanoonilised nimed ehk kalendri- ja pühakute nimed. Kanoonilistel nimedel on sama kuju eri keeltes – rahvusvahelised nimed oma rahvusvaheliste teisenditega (Johannes, Jaan, Jaanis, Juhan, Juan, Juho, John) - Kirjandustegelaste kaudu saadud nimed, st paljud kirjanikud on saanud nimede loojaks. Päritavad- ehk rühmanimed, mida kannab rohkem inimesi kui üks
Eve Alender, Kairit Henno, Annika Hussar, Peeter Päll, Evar Saar NIMEKORRALDUSE ANALÜÜS Haridusministeeriumi ja Eesti Keele Instituudi koostööleping 10-10/346 (2002) Eesti Keele Instituut Tallinn 2002 SISUKORD 1 Sissejuhatus ............................................................................................... 3 2 Nimekorraldusest üldiselt ......................................................................... 4 3 Isikunimed ................................................................................................. 6 3.1 Isikunimede kujunemine ........................................................................... 6 3.2 Isikunimekorralduse areng ........................................................................ 7 3.2.1 Isikunimekorraldus 1917. aastani ..................................................
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Keel kui süsteem on olemas enne meid ja selle kohta on võimalik omada teadmisi. Iga pädev emakeelekõneleja ju teab intuitiivselt, millised ütlused on grammatilised ja millised mitte, või millised sõnad on keeles olemas ja millised mitte. Suheldes järgivad inimesed seda süsteemi, st väljenduvad nii, et nende kõne oleks keelega kooskõlas. 3.4 Sõna ja mõtte seos Pühakirja väidet, et alguses oli sõna, saab fikseeritud koodi mudelis võtta täiesti tõsiselt. Ferdinand de Saussure, mõjuka semiootikateooria looja, kelle tähendusemudelil põhineb varjatult kogu meie kooliharidus, on öelnud, et tähistatav (mõte) ei saa eksisteerida ilma tähistajata (sõnata) ja mõtlemine ilma keeleta on vaid amorfne mass (1960: 145, 155). Sõnu käsitletakse selle lähenemise puhul primaarsena igas mõel- davas valdkonnas. Igapäevases tekstide lugemise olukorras kohtub lugeja (või tõlkija) tõepoolest esimesena just (lähtekeelse) tekstiga,
annaabi.ee 
