Nikotiin ahendab veersooni, selle järgnevalt suureneb südamelöökide arv ja see omakorda toob kaasa kõrge vererõhu. Kui veresooned ahenevad, siis nahk ja käed-jalad ei saa enam piisavalt verd. See toob kaasa näiteks talvel külmumisohu. Kui mõni organ suitsetamise tõttu ei saa enam piisavalt verd, siis selle organi osa sureb. Näiteks tuleb amputeerida jalg, kuna suitsetamise tõttu ei jõudnud sinna enam piisaval hulgal verd ja jalakoed surevad ära. Lisaks nikotiinile on tubakas ja sigarettides vingugaas, mis satub kopsudest verre. Selliselt mürgitatud veri ei suuda enam toita hapnikku transportimise ülesannet ja selline inimene ei suuda vastupidavust nõudvaid töid enam endise hooga teha. See on kindlasti üks põhjuseid, miks sportlased reeglina ei suitseta. Nad ei jaksaks muidu koormustele vastu panna. Lisaks nikotiinile ja vingugaasile satub suitsetaja hingamisteedesse ka tõrv. Tõrvas sisaldub
Samuti on risoomi ära vahetatud selleri omaga, millel on samasugune lõhn. Täpiline surmaputk (Conium maculatum) 0,5 - 2 m kõrgune kaheaastane taim. Õõnsa varre alumine osa on kaetud punakaspruunide täppidega. Taimel on rotihais. Kasvab metsaservadel, kaldajärsakutel, teeäärtes, asulate läheduses. Täpiline surmaputk Mürgiks on mitmed alkaloidid, eelkõige koniin (toimelt nikotiinile ja kuraarele lähedane aine, mis põhjustab KNS-s ülenevat paralüüs) ja atropiin. Koniin läbib kergesti naha ja on täiskavanule toksiline annuses >0,1g. Kõige rohkem sisaldavad koniini valmimata viljad (kuni 2%). Taimed, mis kasvad varjulistes ja pimedates kohtades on mürgisemad kui päikese käes kasvanud. Muud mürgid Paljudes teistes taimedes võib leida ka: rakumürki - alkaloid kolhitsiini(harilik sügislill) sinihapet (HCN)(luuviljad)
omakorda kinnistab suitsetamisharjumust. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam nikotiin, vingugaas ja tõrv. Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. SIGARET Eestis on levinud sigaretisuitsetamine millest saadakse vastav annus nikotiini. Mõeldes sigaretimahvile peaksime mõtlema kui nikotiini transpordivahendile või nikotiini doosijagajale. Tänapäeva sigarett on kõrgtehnoloogiline transpordivahend nikotiinile, mitte lihtsalt paberisse keeratud kuivatatud ja peenestatud tubakas. Sigareti põlemist on sihipäraselt reguleeritud, et suitsetamisel vabaneks tubakast maksimaalselt organismi sõltuvust tekitavat puhast nikotiini. NIKOTIIN Nikotiin on alkaloid, mis on leitav maavitsa perekonna taimedest, eriti tubakas, vähesel määral ka tomatis, kartulis, baklazaanis ja rohelises pipras. Nikotiini levitavad ka kokapõõsa lehed. Nikotiin on potentne närvimürk ja on
Kõrgus 80-150 cm. Lehed suured, leherootsud on seest õõnsad. Õied valged, koondunud 10-15 kiirelisse liitsarikasse. Taim on vastiku hiirekuse lõhnaga. Kasvukoht: prahipaigad, teeservad, tarade ääred, salumetsade servad jt. Õitsemise aeg: juuli-august Esinemine: Eestis suhteliselt harva Kasutatav taimeosa: kõrge mürgisuse tõttu ei kasutata. Keemiline koostis: mitmesugused mürgised alkaloidid, kõige mürgisem on koniin, mis on toimelt sarnane kuraarele ja nikotiinile. Teised alkaloidid on vähem mürgised. Kasutamine: ravimtaimena ei kasutata. Siinkohal leiab käsitlemist kui kõrge mürgisusega taim õnnetuste ärahoidmiseks. Rahvapärased nimetused: kooljaputk, kooljapütsk, mürkhain, hullud peetersilid . Surmaputk toob surma, kui kariloomad teda kevadel karjamaal söövad või mõni laps teda imeb. Saatuslikuks võib saada ärasegamine mõne teise taimega. Täpiline
hingamise efektiivsust. · Tõrv- ladestub sigareti tõmbamise järel kopsudesse. Sigaretisuitsu sisse hingamisel suits kondenseerub ja umbes 70% tõrvast ladestub kopsudesse. Kondenseerunud tõrv on kleepuv pruun aine, mis määrib näpud ning hambad suitsetajaile omast pruuni värvi. · Nikotiin- tugevatoimeline ja kiiresti sõltuvust tekitav aine. Tubakasuitsu sissehingamisel imendub nikotiin vereringesse. Organism reageerib nikotiinile kiiresti - südame töö kiireneb ja vererõhk tõuseb. · Tsüaniid tuntud mürk, mida on kasutatud ka gaasikambrites · Formaldehüüd- kasutatakse näiteks surnukehade konserveerimisel · Arseen tuntud mürk (2). 3. Suitsetamise mõju inimorgansmile. Sageli ei teata ka suitsetamise tegelikku mõju organismile. Lühemaajalisel suitsetamisel pole sageli suitsetamise kahjulikku toimet tunda, see ilmneb pikema aja jooksul. Siis on aga
· Tõrv ladestub sigareti tõmbamise järel kopsudesse. Sigaretisuitsu sisse hingamisel suits kondenseerub ja umbes 70% tõrvast ladestub kopsudesse. Kondenseerunud tõrv on kleepuv pruun aine, mis määrib näpud ning hambad suitsetajaile omast pruuni värvi. · Nikotiin tugevatoimeline ja kiiresti sõltuvust tekitav aine. Tubakasuitsu sissehingamisel imendub nikotiin vereringesse. Organis reageerib nikotiinile kiiresti südame töö kiireneb ja vererõhk tõuseb. · Tsüaniid tuntud mürk, mida on kasutatud ka gaasikambrites · Formaldehüüd kasutatakse näiteks surnukehade konserveerimisel · Arseen tuntud mürk http://www.terviseinfo.ee/web/?id=1885
või närimiskummid. Üks nendest ravimitest suudab hoida organismis suitsetamise tulemusena tekkinud dopamiini taset nii, et inimesel kaob ära kihk haarata kohe järgmist sigaretti. Et suitsunälja- ja toidunäljakeskus asuvad ajus kõrvuti ning on üksteist rahuldavad, siis selle ravimi puhul ei teki suitsetamisest loobujal ka näljatunnet. Teine ravim vahetab ära «lukuaugud», seega modifitseerib retseptoreid. See tähendab, et ravim avab «lukuaugud» ise, blokeerides need nikotiinile ehk muutes nikotiini valevõtmeks. Ravimi enda toime on aga rahulik ja dopamiini tootmine samamoodi, varasemad kõrged sakid kaovad ära. (Jõgi, 2011) 14 Tablettravi bupropiooniga (antidepressant, mis seoses pikendatud toimeajaga ei oma antidepressantidele iseloomulikku rahustavat efekti). Ravim ei sisalda nikotiini, tagab nikotiinist sõltuval suitsetajal närvisüsteemi vajaliku aktiivsuse ilma lisa nikotiinita.
annaabi.ee 
