Nikolai Rimski-Korsakovi elulugu ja looming
sümfooniat.
Aastatel 1875 kuni 1876 tegi ta kaks rahvalaulukogumikku, mis mõjutas mitmeid järgneva
põlvkonna vene heliloojaid.
1880. aastaks oli Rimski-Korsakov välja õpetanud terve põlvkonna noori heliloojad nagu
näiteks Aleksandr Glazunov ja Anatoli Ljadov.
Aastatel 1883 kuni 1894 töötas Rimski-Korsakov õukonnakapelli dirigendina.
Rimski-Korsakov on kuigi palju mõjutanud ka eesti heliloomingut. Paljud eesti vanema
põlvkonna heliloojad nagu näiteks Rudolf Tobias, Artut Kapp jt on käinud Peterburi
konservatooriumis Rimski-Korsakovi juures õpingutel.
Helilooming
Rimski-Korsakovi teosed on enamjaolt rahulikult jutustavad. Tema looming on poeetiliselt
programmiline, olles nii realistlik kui ka rahvuslik. Helilooja meelisteemadeks olid
muinasjutud, eksootiliste maade kõlavärvid ja sümfoonlised meremaalingud.
Oma elu jooksul kirjutas ta vokaalsümfoonilisi teoseid, kammermuusikat, romansse,
sümfoonilise süidi, süite ning 15 ooperit.
Ooperid