MELHIOR Prantsuse leidurite Maillet ja Chorier i järgi on Melhior oma nime saanud. Melhior on vase ja nikli sulam, mis on hõbedaga sarnanev korrosoonikindel sulam. Melhior võib veel sisaldada ka rauda ja mangaani( need suurendavad sulami tugevust ja korrosiooni kindlust ) Melhior on väga plastne ja korrosiooni kindel hõbevalge sulam. Melhior sisaldab umbes 30% nikklit, 0,6-1% rauda ja 0,8-1,3% mangaani. Melhiorist valmistatakse paljusid lauatarbeid ( toole, laude, jms. ) Samuti on valmistatud erinevad sendid ja mündid melhiorist, erinevad ehted, mida me kannavad on ka valmistatud melhiorist. Minnes arsti juurde võime näha ka enda ümber palju melhiorit, sest nimelt valmistatakse melhiorist ka arstiriistu. Melhiorist valmistatakse ka lauanõusid ( nuge, kahvleid, jms ). Suurema nikkli sisaldusega
Lõunapiiril asetsevad Alpid on suurimad mäestikud, kuid Saksamaa pindalal asetseb neist vaid väike osa. Kliima Saksamaa asub parasvöötmelises kliimas ning seega on seal mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega. Vihma sajab aastaläbi. Talve keskmine temperatuur on 0 kraadi. Sademeid on mõõdukalt,500mm. Loodusvarad Loodusavardest leidub Saksamaal rauamaaki, kivisüsi, potasit, puitu, ligniiti, uraan, vaske, maagaasi, soola, nikklit. Jõed Saksamaa suurim ja tähtsaim jõgi on Rein, suured jõed on ka Elbe, piirijõgi Oder, Ems, Weser ja lõunaosas Doonau.Suurimad jõed on laevatatavate kanalitega omavahel ühendatud. Riigi arengutaseme iseloomustus 1.Iseloomusta riigi arengutaset,kautades selleks erinevaid arengutaseme näitajaid. Saksamaal on SKT ühe inimese kohta on 31900 USD ja üldine SKT on 2498 miljardit USA dollarit. Kõige väikesem hõivatus on põllumajanduses -0,9% ,järneb sellele tööstus
aastaringselt, kuid kõige kuumem on aprillist juulini. Aeg-ajalt leiavad aset tolmutormid. Lõuna pool sajab aastaringselt. PINNAMOOD Sudaan on üldiselt suur tasane ala, kuid seal on ka paar mäge. Läänes on suurim mägi Jebel Marra, lõunas on suurim Kinyeti Imatong (3187m) MAAVARAD Sudaan on väga rikkalik oma loodusvarade poolest. Sealt võib leida näiteks: kromiiti, koobaltit, vaske, kulda, rauda, nikklit, maagaasi, hõbedat, uraaniumi jne. KÕRBESTUMINE Kõrbestumine on väga suur probleem Sudaanis. Samuti on suur erosiooni oht. Põllumajandusele on see suureks löögiks kuna tänu sellele langeb maa viljakus ja veevarud. VEEKOGUD Niiluse jõgi - Sinine Niilus - Valge Niilus - Atbarahi Jõgi Nubia järv Wadi El Ghalla Wadi Howar LOOMAD Sudaani kõrbest on leitud ainult 4 erinevat liiki
Pinnamoe mõju majandustegevusele Tänu Kuuba ilusatele randadele ning loodusparkidele, käib Kuubas puhkamas palju turiste. Kuuba suurim sissetuleku allikas pärast 1996. aastat ongi olnud turism. Kohe turismi järel, saab Kuuba raha suhkruroo kasvatamise ja sellest suhkru tegemise eest. Suhkruroo kasvatamiseks on vajalikud eeldused olemas tänu tasasele maale, kus on hea kasvatada roogu ning ka kliimal. Maavarad Kuubas leidub erinevaid metalle: koobaltit, nikklit, rauda, vaske ja magneesiumi. Tänapäeval on metsade suurus saarel vähenenud, sest metsade asemel kasvatatakse suhkruroogu, aga kunagi oli terve saar kaetud metsaga ning seal leidus väärtuslikku puitu, nagu näiteks: mahagon ja seeder. Kuuba maavarade hulka kuuluvad veel sool, kvarts liiv ning petrooleum. Kuuba tähtsaim maavara on nikkel, mille varude järgi asub ta maailmas 2. kohal. Litosfääri protsessidega seotud loodusõnnetused Kuubas esinevad maavärinad, hiljutisem leidis aset 20
.............................8 2 1. Sissejuhatus Koobalt (Co) on looduslikult esinev keemiline element aatomnumbriga 27, mille avastas Rootsis Georg Brandt aastal 1742. Koobalti nimi tuleb saksa sõnast Kobold, maa-alune mütoloogiline paharet, nimi mille andsid kivimile ebausklikud kaevandajad. Algsed püüded kivimit sulatada, et saada vaske ja nikklit ebaõnnestusid, andes tulemuseks vaid koobaltoksiidi pulbrit. Lisaks oksüdeerus ka kivimis olev arseen mürgiseks arseenikuks, juurutades kivimi kurikuulsat mainet kaevurite seas. Koobaltil on üks stabiilne isotoop massiarvuga 59 ning 26 tuntud radioaktiivset isotoopi. Perioodilisustabelis asub koobalt VIIIB rühmas 4. perioodis. Koobaltil on põhiliselt 3 oksüdatsiooniastet: 0, +2 ja +3. Oksüdatsiooniaste +4 on harva esinev ning ebapüsiv.
Peamised import kaubad on tööstusseadmed, transpordivahendid, tarbekaubad, kemikaalid, paberikaubad, kütused, elekter. 9 5. ISEÄRASUSED 5.1. Mäetööstus ja energia Colombia on hästi varustatud mineraalidest ja energiaallikatest. Colombial on Ladina-Ameerika suurim kivisöe reserv ja teiseks kõige rohkem hüdroenergia potentsiaali Brasiilia järel. Samuti omab märkimisväärset kogust nikklit, kulda, hõbedat, plaatinat ja smaragde. 5.2. Colombia kohvi kasvandused Colombia on teatavasti maailmas suuruselt teine Araabika kohvisordi kasvataja. Colombias on 500 000 farmi, keskmise farmi suurus kolm hektarit ning keskmine saak hektarilt 2500 kilo. Colombia on Ladina-Ameerika suuruselt neljas ning rahvastiku arvult teine riik. Looduse kirevuse poolest on Colombia koos Indoneesia ja Brasiiliaga esikolmikus. Kohv kasvab seal mägistel aladel Vaikse ja Atlandi ookeani vahel
RESSURSIRIKKAD, KUID VAESED RIIGID SAMBIA, TSIILI, MEHHIKO, INDONEESIA, ALZEERIA 1.ÜLDISELOOMUSTUS Saime ressursirikkad, kuid vaesed riigid. Need riigid asuvad kõik lõunapoolkeral. Riigid on rikkad erinevate rauamaakide poolest. Näiteks Sambias leidub kulda, hõbedat ja vaske, Alzeerias leidub aga uraani. Mehhikos leidub Sambiale sarnaselt hõbedat. Idoneesias aga kulda, nikklit, ja vaske. 2.ARENGUTASEME NÄITAJAD Arengu taseme näitajaid on erinevaid. Meie uurisime inimeste keskmist eluiga, SKT, suremusi, sündimusi, inimikusuremusi ja laste arvu naise kohta. Samuti uurisime erinevaid põllumajandus, tööstus ja teenindussektorite kaalu ühiskonna majanduses. Lisaks otsisime nende riikide inimarengu, õnne ja Gini indekseid. 2.1.KESKMINE OODATAV ELUIGA Joonis 1 Keskmine oodatav eluiga on kõigis viies riigis kolmekümne aasta jooksul tõusnud. 1980.
Levikulaadi järgi eristatakse: · Pindkorrosioon - Ei nõrgesta metalli, paistab välja. · Kohalik korrosioon - Esineb üksikute laikudena ja tungib sügavale metalli. Ohtlik kuna pole väliselt nii nähtav. · Kristallidevaheline korrosioon - Väga ohtlik kuna toimub metalli sisemuses kristallide pinnal ja avastamine väga raske. Korrosioonikaitse · Legeerimine - metalli koostisesse lisatakse korrosioonikindlust suurendavaid aineid (nt nikklit, kroomi, vaske) · Oksüdeerimine - metalli pinnale tekitatakse sama metalli oksüüdi kiht · Fosfaatimine - metalli pinnale tekitatakse fosforhappesoolade kiht (must kiht) · Kuumkatmine - metall kaetakse mõne teise sulametalliga · Galvaniseerimine - metalli pinnale sadestatakse galvaaniliselt mõne teise korrosioonikindlama metalli kiht · Plakeerimine - kuumale metallile valtsitakse õhuke kaitsemetalli leht
Lõuna pool on rohkem vihmasadu kui põhjas. Põhjas on ka väga kuiv Nuubia kõrb ja lõunas on sood ja vihmamets. Sudaani vihma periood põhjas kestab umbes kolm kuud (juulist kuni septembrini) ja lõunas kuni kuus kuud (juunist novembrini). Kuivades kohtades on väga palju liivatorme (haboob), mis võib täielikult blokeerida päikese. Maavarad Sudaan on väga rikkalik oma loodusvarade poolest. Sealt võib leida näiteks: kromiiti, koobaltit, vaske, kulda, rauda, nikklit, maagaasi, hõbedat, uraaniumi jne. Kõrbestumine Kõrbestumine on väga suur probleem sudaanis. Samuti on suur erosiooni oht. Põllumajandusele on see suureks löögiks kuna täna sellele ja paarile põhjusele veel langeb maa viljakus ja veevarad. Riigist üldiselt Sudaani pindalaks on 2 505 810 km2. Riigi keelteks on araabia ja inglise keel. Rahvaarv on 42 272 000 (2009 aasta). Rahvastiku tiheduseks on 16.9 inimest/km2.
kommunikatsioon põhjustab segamist. Kui mingi akt on toimepandud väljaspool riigi territooriumi kellel puudub igasugune lojaalsus selle riigi suhtes, siis jääb üle kas universaalne jurisdiktsioon või riigikaitse põhimõte. See ei ole jõudnud veel ius cogens kuritegude hulka. *Kaevandus, mis võib aset leida merepõhjas, kus pole varem riikidele suveräänseid õiguseid antud. 1982 aasta konventsioonis esimest korda.-leiti raua, nikklit jne merepõhjast ja arenenud riigid arvasid et võõivad vabalt võtta kõike aga vähem arenenud riigid polnud selleks võimelised. Kõik loodusvarad kuuluvad võrdselt inimkonnale. Reziim kujunes siis välja, et vähem arenenud riikidega pidi jagama tehnoloogiat, panema neile varasid reservi jne. 1994 võeti vastu lisaleppe mille alusel tühistati kõik need sätted mis häirisid arenenud riike. Need
annaabi.ee 
