parandada akustilist kvaliteeti.
Valgus – tagada hoone siseruumide piisav valgustatus sh. piisav loomulik- ehk päevavalgus.
2. Ehitusfüüsikaga seotud ülesanded piirdetarindite projekteerimisel:
Ülesanne 1
Teha materjalide valik. Teostada valitud materjalidele vastav piirdetarindite soojusläbivuse
arvutus: Soojustakistus: R=d/, m2·K/W; Soojusläbivus: U=1/R, W/(m2·K); Külmasilla
soojusläbivus: , W/(m·K)
Hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse kontroll RH
Õhk - tagada hoonepiirete õhupidavus, tagada sisekliima kvaliteet, Heli/ akustika - tagada honepiirete helipidavus_ parandada akustilist kvaliteeti, Valgus tagada siseruumide piisav loomulik ehk päevavalgus 2. Ehitusfüüsikaga seotud projekteerija ülesanded. · materjalide valik · piirdetarindite soojusläbivuse arvutused · piirdetarindite sõlmede ja liidete kontroll · hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse kontroll: · niiskunud materjali väljakuivamise kontroll · hoone tööea tagamine. · õhupidavuse tagamine; 3. Arvutuslikud analüüsid tarindi ehitusfüüsikalise toimivuse kontrollimiseks (loetleda erinevaid). · niiskustehnilise toimivuse kontroll; · kondenseerumise ja hallituse tekke vältimise kontroll; · niiskuse liikumine ja mõju materjalide kestvusele; · sise- ja väliskliima muutuse mõju tarindi toimivusele;
- konstruktsiooni avamisi ja vundamentide lahtikaevamisi; - proovide võtmisi materjalide mehaaniliste omaduste määramiseks või keemiliste ja füüsikaliste analüüside (selle hulgas ka niiskusesisaldus jne) ja mikrobioloogiliste uurimuste tegemiseks, et selgitada materjalide lagunemise põhjusi; - proovikoormamisi; - soojapidavuse, heliisolatsiooni mõõtmisi; - läbipuhutavuse määramist; - kontrollarvutusi nii kandevõime kui sooja-niiskustehnilise seisukorra, sanitaartehniliste süsteemide jne kohta. Uurimistulemused tuleb fikseerida raportis (aruandes), kus kui tellitud antakse ka vajalikud ettepanekud renoveerimiseks (väga hea kui uurimistööde peaettevõtja on võimeline seda tegema, s.o kui sellised firmad eksisteerivad). Mujal maailmas maksab selline töö pisutki tõsisema objekti puhul palju, s.o umbes 6 –16 % taastusremondi maksumusest. 11
- konstruktsiooni avamisi ja vundamentide lahtikaevamisi; - proovide võtmisi materjalide mehaaniliste omaduste määramiseks või keemiliste ja füüsikaliste analüüside (selle hulgas ka niiskusesisaldus jne) ja mikrobioloogiliste uurimuste tegemiseks, et selgitada materjalide lagunemise põhjusi; - proovikoormamisi; - soojapidavuse, heliisolatsiooni mõõtmisi; - läbipuhutavuse määramist; - kontrollarvutusi nii kandevõime kui sooja-niiskustehnilise seisukorra, sanitaartehniliste süsteemide jne kohta. Uurimistulemused tuleb fikseerida raportis (aruandes), kus kui tellitud antakse ka vajalikud ettepanekud renoveerimiseks (väga hea kui uurimistööde peaettevõtja on võimeline seda tegema, s.o kui sellised firmad eksisteerivad). Mujal maailmas maksab selline töö pisutki tõsisema objekti puhul palju, s.o umbes 6 16 % taastusremondi maksumusest. 9
Taotluslik maksimaalne välispiirete summaarne soojuserikadu H / Aköetav W/(m2·K) 25 2018 Hoone ehitusfüüsikalise projekteerimise klassid (Lehtinen 2001 alusel) Mõjutegur Hoone soojus- ja niiskustehnilise projekteerimise keerukusklass EF1 EF2 EF3 Hoone sisene Suure sisemise Keskmise sisemise Väikese või väga niiskuskoormus niiskuskoormusega niiskuskoormusega väikese sisemise hooned. Niiskusklass 4, 5 hooned. Niiskusklass 3 niiskuskoormusega (EVS_EN_15026, (EVS_EN_15026, hooned
vaatamata valmistamise moodusele. Katus katab hoonet, hoiab ära ilmastiku mõjud ning ei lase sooja välja. 70. Milliseid funktsioone täidavad avatäited kui konstruktiivne element Avatäidete ülesandeks on tagada nõutav valgustatus ja insolatsioon, nähtavus (vaade); nad on samuti oluliseks osaks fassaadilahenduse juures; avatäidetest sõltub hoone energiatõhususe nõuete täitmine, samuti helipidavuse nõuete täitmine. Avatäited mängivad olulist rolli niiskustehnilise toimivuse tagamisel. Vanade majade puhul on avatäited osa ventilatsioonisüsteemist. Avatäited peavad konstruktsioonis täitma evakuatsiooni tagamise rolli ja tuletõket. 71. Kuidas arvestatakse platsikulud, kindlustus- ja ettenägemata kulud eelarves Neid kulusid saab arvestada eraldi kui tinglikult iseseisvat konstruktiivelementi, kuid neid võib jaotada ka proportsionaalselt teistele elementidele. See põhimõtteline käsitlus vajab alati kindlat otsust.
Seetõttu arvutatakse niiskuslisa nädala keskmise suurusena. Nädal on elamu kasutuse suhtes väga selge tsükkel: viiele tööpäevale järgneb kaks puhkepäeva ning nädal esindab niiskuskoormust täpsemalt kui näiteks kuu pikkune periood. Kuu keskmiste niiskuslisa suuruste korral sisaldub nendes ka perioode, kui elamut ei ole kasutatud. Kui kasutada niiskuslisa keskmise suuruse arvutusel nädalast lühemat perioodi, siis on niiskustootluse ja hoonepiirete niiskustehnilise toimivuse dünaamika mõju niiskuslisale liiga suur. Sisekliima ja niiskuskoormuse hindamise erinevuseks on, et kui sisekliima puhul kasutatakse peamiselt keskmisi suurusi, siis niiskuskoormusi hinnatakse teatud tõenäosusega esinevatena. Ehitusfüüsikaliste arvutuste tegemise jaoks on rahvusvaheliselt kokku lepitud 90% tõenäosuse tase (Sanders 1996). See tähendab, et valitud koormuse normatiivsest suurusest on 90% väiksema koormusega ja 10 % suurema koormusega.
Tabel 3.2) ning materjalide soojuserijuhtivused (vt. Tabel 3.3). Liitekohta genereeritud võrgustiku abil arvutati soojusvool läbi tarindite liitekohtade, arvestades erinevate materjalide omadusi ning materjalide paiknemist nendes liitekohtades. Külmasilla soojusjuhtivus arvutustes ja külmasilla temperatuuriindeksi arvutustes on kasutatud erinevaid sisepinnatakistuste suurusi, sest energiaarvutus (külmasilla soojusjuhtivus) tehakse keskmiste suuruste järgi, niiskustehnilise toimivuse arvutus (külmasilla temperatuuriindeks) tehakse kriitiliste suuruste alusel (üldiselt kasutatakse kriitilisuse taset, kus 90% olukordadest ei ületa määratud taset ja 10% olukordadest ületab määratud taset). EVS-EN ISO 10211-1:2000 standard soovitab külmasilla kriitilisuse arvutustes kasutada järgmisi sisepinna soojustakistusi: aknaklaas Rsi = 0,13 m2K/W; ruumi ülemine osa Rsi = 0,25 m2K/W;
annaabi.ee 
