Märja kasvupinnasega alustaimestikule on iseloomulikud varsakabjad, soovõhad, mitmed tarnaliigid, konnaosi ja angervaks. 11 July 22, 2012 Footer text here 12 July 22, 2012 Footer text here Niidud Need erikooslused on tekkinud antropoloogilise teguri toimel. Seda liigitatakse vastavalt mullastikule ja niiskusreziimile erinevatesse tüüpidesse. Suhteliselt liigirikkad on endiste salumetsade asemele kujunenud aruniidud. Traditsioonilise põllumajanduse taandumisega on haruldasteks jäänud looniidud. Huumusrikastel lammimuldadel levivad luhaniidud, rannaniidud ning puisniidud -- hõredad poollooduslikud puistud, mida regulaarselt
muldade viljakuse madaluse tõttu ei sobi see põllumaaks, levib Põhja-Eesti lavamaadel, Saaremaal ja Muhus. 2. Ränkmuld Kujunenud lubjakivil olevale õhukesele moreenkihile, mullad on kivised ja huumusrikkad, põukartlikud, kõige paremad ränkmullad on seal, kus mullahorisondid on tüsedamad, levib Põhja- ja Lääne-Eestis. 3. Leostunud pruunmuld kujunenud paksule moreenkihile ja soodsale niiskusreziimile, kõige vanimad ja parimad põllumaad, levib Pandivere ja Sakala kõrgustikul, Kesk-Eesti tasandikul ja Vooremaal. 4. Leedemuld lähtekivimiks on liiv, profiilis mullahorisont puudub, põukartlikud, huumus ja toitaineterikkad, kasvavad männikud, vajavad lupjamist, levib Lahemaal, Kesk- Eestis ja väiksematel liivastel aladel. 5. Näivleetunud muld lähtekivim on punakaspruun moreen, keskmise viljakuse ja
Relatiivse niiskuse all mõistetakse õhus oleva ja õhu temperatuurile vastava küllastava veeauru rõhu suhet, mis on väljendatud protsentides. Kuiva õhu relatiivne niiskus on 0% ja küllastunud õhul 100%. Mõnikord võib relatiivne niiskus ületada 100%. Sellist olukorda nimetatakse üleküllastuseks. Temperatuur mängib relatiivse niiskuse puhul tähtsat rolli. Kui temperatuur tõuseb, siis relatiivne niiskus langeb. Enamik organisme on kohandunud mingile niiskusreziimile. Inimesele, paljudele loomadele ja ka suurele hulgale kultuurtaimedele on hästi talutav relatiivne niiskus 50 - 70 protsenti. Liiga kõrge või liiga madal relatiivne niiskus võivad neile kahjulikud olla. Eesti ilmastik on üldiselt niiske ja väga harva langeb õhuniiskus alla 30%. Keskmine õhuniiskus Eestis on 80-83%. Kõige madalam on see keskmiselt mais (70 %) ja kõige kõrgem hilissügisel ja talve esimesel poolel, keskmiselt kuni 90 protsenti.
vähenemisele, magevee allikate reostumisele ja inimeste ümberasustamisele võimalikest üleujutuse piirkondadest. 22. Kuidas mõjutavad metsakaitseribad õhu liikumist? Neil on tuulekaitseline toime, mis põhjustab tuule keskmise kiiruse vähenemist ribadevahelistel põldudel ja turbulentse vahetuse intensiivuse vähenemist lõige alumises õhukihis, maa pinnalähedal. 23. Milline on metsakaitseribade mõju niiskusreziimile? Oluline tähtsus on niiskusvarude säilitamise jaoks mullas soojal aastaajal. Vähendab võimalikku auramist; soodustavad lumevarude suurenemist põldudes ja sademete mõningast suurenemist. Põldudel väheneb lumevete äravool. 24. Kuidas mõjutavad metsakaitseribad põllukultuuride saagikust? Mulla vaba vee hulga tunduv suurenemine ja üldise auramise mõningane suurenemine võivad oluliselt tõsta põllukultuuride saaki keskmistes kliimatingimustes. Saakide kõrgenemine
41Mereline ja mandriline kliima Mandriline kliima on hästi välja kujunenud mere mõjust vabadel, kaugel asuvatel suurtel mandri osadel. Saartel ja rannikul on rohkem mereline kliima, mis on seda paremini välja kujunenud, mida rohkem on vastav ala veega piiratud. Merelise kliima väljakujunemist soodustavad eriti merepoolsed, Euroopas näiteks läänepoolsed õhuvoolud. Merelise kliimaga aladel esineb palju pilviseid päevi ja sageli udu. 42.Veekogude mõju maismaa niiskusreziimile. Auramine on ookeani pinnalt üldiselt väga suur, eriti ekvaatoriaalsetel ja troopilistel aladel. Mandril on auramine piiratud ja sõltub sademete hulgast vastavas piirkonnas, pinnase niiskusest, jõgede süsteemist ja meteoroloogilistest teguritest. Ookeanidel ja meredel tekkinud veeauru hulgad kanduvad õhuvooluga mandrile, kus nad põhjustavad sademeid. - seega on tavaliselt ookeanide ja merede läheduses õhuniiskus suurem ja sademeid rohkem kui kaugemal mandri sees. 43
kliimat mõjutav tegur. Veel mõjutavad kliimat: aluspinna erinevad liigid nagu lumikate ja jääkate, erinev pinnase koostis ja taimkate jms. Taim ja lumikate on omapärase temperatuuri- ja niiskusreziimiga, see omakorda mõjutab õhu temperatuuri- ja niiskusreziimi. Suurtel taim v lumikattega kaetud pindadel kujuneb kliima, mis omakorda mõjutab naaberalade klimaatilisi tingimusi. · Veekogude mõju maismaa niiskusreziimile: Aurumise intensiivsus sõltub järgmistest teguritest: veehulgast, mis võib auruda , aurumiseks vajalikust soojushulgast ning aurumist soodustavatest teguritest nagu nt tuul, küllastusvajak jt. Ookeanil on maismaa esimene tingimus alati täidetud. Ka tuul on ookeanidel küllalt tugev , soojust mida on vaja aurumiseks saab ookean päikesekiirguse näol ja soojade hoovuste arvelt. Aurumine on seetõttu ookeani pinnalt üldiselt väga
Keskmiselt ja tugevasti erodeeritud muldade kasutamisel tuleb seada eesmärgiks, et muld oleks võimalikult vähe ilma taimkatteta st. sobivad ainult eelkõige heintaimede kasvatamiseks või kergema lõimise korral eelistada metsastamist. 4. Deluviaalmullad D. Esinevad künklike alade nõgusatel pinnavormidel või kallakute osadel, kus materjali pealeuhe ületab ärauhtumise. Iseloomulik on tüse üle 30 cm A-horisont. Jaotamine toimub vastavalt niiskusreziimile ja nendes tingimustes kujunenud tunnuste alusel: a) D deluviaalmuld. Parasniiske, paikneb nõlva alumisel kolmandikul ärauhtevööndi lõpul ja pealeuhtevööndi alguses, kus põhjavesi on sügaval. b) Dg gleistunud deluviaalmuld. Paikneb nõlva alumisel kolmandikul pealeuhtevööndi keskosas või kühmudevahelistes nõgudes, kuhu valguvad pinnaveed ja kus põhjavesi on ajutiselt kõrge. c) DG deluviaal-gleimuld. Paiknevad kallaku jalamil või nõgudes ja lohkudes, kus
oleks võimalikult vähe ilma taimkatteta st. sobivad ainult eelkõige heintaimede kasvatamiseks 28 või kergema lõimise korral eelistada metsastamist. 4. Deluviaalmullad D. Esinevad künklike alade nõgusatel pinnavormidel või kallakute osadel, kus materjali pealeuhe ületab ärauhtumise. Iseloomulik on tüse üle 30 cm A-horisont. Jaotamine toimub vastavalt niiskusreziimile ja nendes tingimustes kujunenud tunnuste alusel: a) D deluviaalmuld. Parasniiske, paikneb nõlva alumisel kolmandikul ärauhtevööndi lõpul ja pealeuhtevööndi alguses, kus põhjavesi on sügaval. b) Dg gleistunud deluviaalmuld. Paikneb nõlva alumisel kolmandikul pealeuhtevööndi keskosas või kühmudevahelistes nõgudes, kuhu valguvad pinnaveed ja kus põhjavesi on ajutiselt kõrge. c) DG deluviaal-gleimuld. Paiknevad kallaku jalamil või nõgudes ja lohkudes, kus
Keskmiselt ja tugevasti erodeeritud muldade kasutamisel tuleb seada eesmärgiks, et muld oleks võimalikult vähe ilma taimkatteta st. sobivad ainult eelkõige heintaimede kasvatamiseks või kergema lõimise korral eelistada metsastamist. 4. Deluviaalmullad D. Esinevad künklike alade nõgusatel pinnavormidel või kallakute osadel, kus materjali pealeuhe ületab ärauhtumise. Iseloomulik on tüse üle 30 cm A-horisont. Jaotamine toimub vastavalt niiskusreziimile ja nendes tingimustes kujunenud tunnuste alusel: a) D deluviaalmuld. Parasniiske, paikneb nõlva alumisel kolmandikul ärauhtevööndi lõpul ja pealeuhtevööndi alguses, kus põhjavesi on sügaval. b) Dg gleistunud deluviaalmuld. Paikneb nõlva alumisel kolmandikul pealeuhtevööndi keskosas või kühmudevahelistes nõgudes, kuhu valguvad pinnaveed ja kus põhjavesi on ajutiselt kõrge. c) DG deluviaal-gleimuld. Paiknevad kallaku jalamil või nõgudes ja lohkudes, kus
Mereline ja mandriline kliima Mandriline kliima on hästi välja kujunenud mere mõjust vabadel, kaugel asuvatel suurtel mandri osadel. Saartel ja rannikul on rohkem mereline kliima, mis on seda paremini välja kujunenud, mida rohkem on vastav ala veega piiratud. Merelise kliima väljakujunemist soodustavad eriti merepoolsed, Euroopas näiteks läänepoolsed õhuvoolud. Merelise kliimaga aladel esineb palju pilviseid päevi ja sageli udu. Veekogude mõju maismaa niiskusreziimile. Auramine on ookeani pinnalt üldiselt väga suur, eriti ekvaatoriaalsetel ja troopilistel aladel. Mandril on auramine piiratud ja sõltub sademete hulgast vastavas piirkonnas, pinnase niiskusest, jõgede süsteemist ja meteoroloogilistest teguritest. Ookeanidel ja meredel tekkinud veeauru hulgad kanduvad õhuvooluga mandrile, kus nad põhjustavad sademeid. seega on tavaliselt ookeanide ja merede läheduses õhuniiskus suurem ja sademeid rohkem kui kaugemal mandri sees.
annaabi.ee 
