Prao laiuse mõõtmiseks võib kasutada voolimissavi. Kui tihend on liiga paks, on akent raske sulgeda ja võivad tekkida raami ja klaasi kahjustavad pinged.3 Kokkuvõtlikult saab öelda, et halb tihendusviis võis küll elaniku elutingimusi parandada, kuid asja pikas perspektiivis võttes on tegu rumalusega. Kevade tulekul on aeg alustada vigade parandusega. Silikooni eemaldamise järel on vaja kontrollida eelkõige välimiste aknaraamide alumised osad, sest need on olnud suurema niiskuskoormuse all teadmata aja. Parandustöödesse tuleb suhtuda sooviga teha seda kvaliteetselt ja asjatundlikult, eriti kui teemaks on algupärase säilitamine. 3 Rootsi Riigi Muinsuskaitseamet, „AKNAD Ajalugu ja nõuanded parandamiseks“, lk 33
vajadust täiendavale aurutõkele. Soojustusmaterjal perimeetrisoojustuses peav täitma oma funktsiooni. See on pidevas kontaktis niiske maapinnaga, kohati isegi surveveega. Plaatide kleepimiseks kasutatakse bituumenliimi. Plaadi tagumisele pinnale pannakse 6 taldrikusuurust pätsi, ning seejärel surutakse plaat vastu isolatsiooni, ning surutakse kinni. Soojustusmaterjalidest kasutatakse EPS, XPS ja vahtklaasi. (http://www.scieroofing.com/tanking.htm)Probleemne osa sokkel Niiskuskoormuse seisukohalt jaguneb vertikaalne hooneosa kolmeks: fasaadid, sokkel ja keldrisein. Fasaadile mõjub vihmavesi ja mööda pinda alla jooksev vesi. Allpool läheb fasaad üle sokkliks, kus mõjuvad lisaks eelnevale veel pinnasevesi, pritsvesi, lumevesi, lisaks veel mustus ja soolad. Soklile mõjuvad veel mehaanilised löögid. Niiskustehniliselt peab sokli joon olema min 50 cm üle maapinna. Soklikrohvid tuleks valida selliselt, et nad oleksid püsivad:
kivivillas tuleks teha katseid temperatuuridega (+20°C ; -5°C ) ja (+20°C ; 0°C ). Edasised uuringud on tähtsad selgitamaks miks on niiskuskindlustegur µ nendel tingimustel suhteliselt suur. 6. Järeldused Konstrueeritud testimise seade nagu ka valitud uurimismeetod on üsna effektiivne niiskuse protsesside uurimiseks kivivilla baasil toodetud isolatsioonimaterjalide puhul. Samuti tõestas see meetod, et jäätunud kondensaat võib kivivillas esineda teatud temperatuuride ja niiskuskoormuse tingimustes. Jäätunud kondensaat tekkis kõikidel juhtudel kui temperatuur jäi vahemikku -20 ja +20, -15 ja +20, -10 ja +20 ning soojem pool oli küllastunud niiskusega. Katsekeha sooja õhu poolsele küljele tekkis kondensaat. Katsekehad olid erineva tihedusega, suurema tihedusega proovikehad (A ja B) olid jaotunud nähtavalt jäätunud niiskuse ja vedela kondensaadi piirkondadeks. Katsekehal C, mis oli
● Seetõttu tuleb ülevärvimisel kasutada alusvärvile sobivat värvitehnoloogiat. ● Tihti on sellest nõudest mööda mindud, mis on ka üks fassaadide lagunemise põhjusteks. Sokli veelaud Etteulatuv sokkel ● Seina alumise osa, sokli ja vundamendi ülemise osa kestvusel on oluline roll soklipealsel veelaual. ● Veelaua ülesanne on kaitsta seinatasapinnast etteulatuvat vundamenti niiskuskoormuse eest ja juhtida seinalt allavalguv vesi üle vundamendi ääre. ● Plekiga kaitsmata või amortiseerunud katteplekiga veelaud laguneb aja jooksul ja tema kaitsev mõju kaob. ● Ka terve veelauaga võib sein ja vundament märguda, eriti, kui veelaud on aja jooksul ära vajunud, nii et selle kalle on muutunud ebapiisavaks või sootuks valeks, st. mitte seinas eemale aga seina poole.
vett vundamendile. Taimede juured hoiavad pinnase niiske. Niiskust otsides võivad juured tungida vundamendi sisse. Vihmavesi jookseb maapinnal vastavalt kaldele. Tugeva saju korral on vett nii palju, eriti kuival pinnasel või asfalteeritud pindadel. Kapillaarset imendumist saab takistada tihedate kihtide või suureteraliste materjalidega nagu kruus või killustik. Vee ärajuhtimiseks tuleb ehitada drenaaz. Drenaazi ehitamine on suur töö. Enne tuleks kontrollida, kas vundamendi niiskuskoormuse vähendamiseks on teisi võimalusi. Eelkõige peab maapinna kalle olema õige ning vihmaveerennid ja torud olema korras ja suunama vee hoonest eemale. EHITUSNIISKUS Ehitusniiskuse all mõeldakse lisaniiskust, mis satub materjalisse selle valmistamisel või paigaldamisel. Betoon ja mört sisaldavad palju vett, sest see on vajalik kivistumiseks. Lisaks niisutatakse neid kivistumise ajal kuivamispragude vältimiseks. Toores puidus on samuti palju vett. Niiskus
ja abinõusid, sh pinnase tugevdamine spetsiaalsete segude sissesurumise injekteerimise teel (ka keemiline tugevdamine tehisvaikudega, vaiad jne), vt käesoleva konspekti ptk 8. Vundamentide remondil ja tugevdamisel kasutatakse viimasel ajal sageli mikrovaiade tehnoloogiat. Skeemid vundamentide tugevdamiseks: 25. Kirjelda erinevaid vundamendi toestamise viise. Tugiseina valamine, tugivaiad, vundamendi alla ehitamine, aluspinnase tugevdamine 26. Kirjelda vundamendile mõjuvaid niiskuskoormuse liike. Ekspluatatsioonist tulenev niiskus, sadeveed, maaniiskus, ehitusniiskus, põhjavee koormuse tase, maa aluste torustike lekked, 27. Kuidas on võimalik taastada vundamentidel vertikaalset ja horisontaalset hüdroisolatsiooni? Hoone renoveerimisel-rekonstrueerimisel tugevdatakse ka tavaliselt vundamenti, kaevatakse vundament äär lahti, see annab ka võimaluse vertikaalse hüdroisolatsiooni paigaldamiseks.
energiasäästu uurimisele. Uuring on maaelamute uuringu I etapp ja keskendub peamiselt perioodiliselt köetavatele ja kütmata palkeramutele, moodustades samas tervikliku uuringu, mida saab hiljem siduda ka teiste uuringutega. Uurimistöö eesmärgid olid järgmised: uurida aastaringselt kasutatavate, perioodiliselt kasutatavate/köetavate ja kütmata maaelamute sisekliimat ning temperatuuri- ja niiskuskoormusi; hinnata perioodilise niiskuskoormuse ja kütmise mõju siseõhu temperatuurile, hoonepiirete sisepinna temperatuurile ja suhtelisele niiskusele; analüüsida veeauru kondenseerumise ja hallituse tekke riski; analüüsida erinevaid strateegiaid perioodiliselt kasutatavate hoonete energiasäästlikuks kütmiseks; uurimistulemuste alusel pakkuda välja põhimõttelisi renoveerimislahendusi, mis oleksid energiasäästlikud, pikendaksid hoone kasutusiga, tagaksid parema sisekliima, kuid
7 Soojuslik ja niiskuslik olukord korterites 135 7.1 Meetodid 137 7.1.1 Mõõtmised 137 7.1.2 Väliskliima 137 7.1.3 Siseõhu temperatuuri hindamiskriteeriumid 139 7.1.4 Siseruumide niiskuskoormuse hindamiskriteeriumid 140 7.2 Tulemused 141 7.2.1 Sisekliima sõltuvus välistemperatuurist 141 7.2.2 Siseõhu suhtelise niiskuse sõltuvus välistemperatuurist 143 7.2.3 Sisetemperatuur ja suhteline niiskus talvel 144 7.2.4 Sisetemperatuur ja suhteline niiskus suvel 145 7
annaabi.ee 
