Külmudes vee maht suureneb ca 10% võrra. väikesed praod, telliste murdumine Silikaattellisel 35-50 tsüklit SOOJUS- JA NIISKUSPAISUMINE Sõltub materjalist ja selle seisundist Kahanemisel võivad tekkida praod, tellis ei pruugi õigesse asendisse naasta Paisumine pikkades seintes põhjustab telliste väljaulatuvust ja nurkade pragunemist Savitellis paisub, silikaat ja tsement tellis kahanevad. Silikaattellisel niiskuskahanemine 0,3…0,4 mm/m SOOLADE KRISTALLISEERUMINE Savitelised sisaldavad lahustuvaid sooli mis kristalliseeruvad tellismüüritise pinnale kui välisõhk aurustub Tekivad koledad valged laigud Tugeva konsentratsiooniga soolad võivad põhjustada aga tellise pinna killustumise või pulbriks muutumise Ei ole võimalik ennetada KASUTATUD KIRJANDUS "BARRY´S INTRODUCTION TO CONSTRUCTION OF BUILDINGS" second edition, S. Emmitt, C
..15% (massi järgi) selline veeimavus tagab tellise hea nakke mördiga, mida pole võimalik saavutada madala veeimavuse puhul. Silikaattellisese survetugevus vett täisimanud olukorras moodustab umbes 80 % tema tugevusest väljakuivatatud olukorras Veeimavuse kiirus: Veeimavuse kiiruse järgi (SFS 5515 ,,Kalkkihiekkatiilet") kuulub Eestis toodetav silikaat-tellis madalaimasse veeimavuskiiruse 1. klassi ja moodustab keskmiselt alla 1,0 kg/m2·min. Niiskuskahanemine: Nagu kõik kapillaarpoorsed materjalid, paisub ja kahaneb ka silikaattellis niiskusesisalduse muutumisel. Hollandis kasutatava metoodika (NEN 2871 ,,Beproevingsmethoden voor vormvaste steenachtige bouwmaterialen. Mechanische en fysische eigenschappen") järgi on ,,Silikaadis" toodetava silikaattellise niiskuskahanemine piirides 0,3...0,4 mm/m. Külmakindlus: Praegusel ajal toodetava silikaattellise külmakindlus on mitte vähem kui 35..
silikaat-tellisel mitmeid veesisalduse ja tema muutumisega seotud omadusi. Veeimavus 10...15% Selline veeimavus tagab tellise hea nakke mördiga, mida pole võimalik saavutada madala veeimavuse puhul. Silikaattellisese survetugevus vett täisimanud olukorras moodustab umbes 80 % tema tugevusest väljakuivatatud olukorras. Veeimavuse kiirus 0,6...1,0 kg/m2min 4 Niiskuskahanemine = 0,2...0,4 mm/m Soojuserijuhtivus kuiv kivi = 0,7...0,8 W/mK niiske kivi (W = 5%) = 1,0 W/mK õõnestellis ja -plokk 0,56 W/mk Erisoojusmahtuvus silikaattellised ja -plokid c=0,9 kJ/kgK Paindetugevus 4...5 N/mm2 Külmakindlus vähemalt 50 tsüklit Praktika näitab, et ehitusjuhistest kinnipidamisel ei esine silikaattellisest müüritisel külma-kahjustusi meie kliimas ka pärast 60-aastast ekspluatatsiooni. Tulekindlus
Paindetugevus 0,3...0,58 MPa Tuntud ka kui Siporex, Ytong, Hebel jpt. nimetuste all Elastsusmoodul 1000...1400 MPa Saadakse peeneksjahvatatud liiva, tsemendi, kustutamata lubja ja vee termilisel töötlemisel autoklaavis auru Soojaerijuhtivus 0,1...0,12 W/mK keskkonnas kõrge rõhu all. Segule lisatakse ka jahvatatud Niiskuskahanemine 0,3 mm/m kipsi ja alumiiniumipulbrit Veeimavusvõime 25...35 mahu% Mass paigutatakse metallvormidesse, kus see paisub ja Tasakaaluniiskus < 6 mahu% tardub. Peale tardumist lõigatakse lõikemasinal plokkideks Poorsus 75...85% sõltuvalt tihedusest ja plaatideks ning seejärel autoklaavitakse. Joonpaisumiskoefitsient 8x10-6 /°C
Veeimavuse kiiruse järgi (SFS 5515 ,,Kalkkihiekkatiilet") kuulub Eestis toodetav silikaat-tellis madalaimasse veeimavuskiiruse 1. klassi ja moodustab keskmiselt alla 1,0 kg/m2·min. Nagu kõik kapillaarpoorsed materjalid, paisub ja kahaneb ka silikaattellis niiskuse- sisalduse muutumisel. Hollandis kasutatava metoodika (NEN 2871 ,,Beproeving- smethoden voor vormvaste steenachtige bouwmaterialen. Mechanische en fysische eigenschappen") järgi on ,,Silikaadis" toodetava silikaattellise niiskuskahanemine piirides 0,3...0,4 mm/m. Veepidavuse nõuet silikaattellisele ühegi maa standardites ei esitata. Spetsiaalselt korraldatud katsed näitasid, et 150 mm veekihi all hoides ilmusid esimesed märjad laigud tellise pinnale 88 tunni möödudes, esimesed veetilgad mitte varem kui 130 tunni möödudes. Võrdluseks katusekividega, millel veepidavus on kõige olulisem näitaja, jälgitakse veetilga ilmumist katsetatava toote pinnale 20 tunni möödudes
silikaat-tellis madalaimasse veeimavuskiiruse 1. klassi ja moodustab keskmiselt alla 1,0 kg/m2·min. - Nagu kõik kapillaarpoorsed materjalid, paisub ja kahaneb ka silikaattellis niiskusesisalduse muutumisel. Hollandis kasutatava metoodika (NEN 2871 ,,Beproevingsmethoden voor vormvaste steenachtige bouwmaterialen. Mechanische en fysische eigenschappen") järgi on ,,Silikaadis" toodetava silikaattellise niiskuskahanemine piirides 0,3...0,4 mm/m. - Veepidavuse nõuet silikaattellisele ühegi maa standardites ei esitata. Spetsiaalselt korraldatud katsed näitasid, et 150 mm veekihi all hoides ilmusid esimesed märjad laigud tellise pinnale 88 tunni möödudes, esimesed veetilgad mitte varem kui 130 tunni möödudes. Võrdluseks katusekividega, millel veepidavus on kõige olulisem näitaja, jälgitakse veetilga ilmumist katsetatava toote pinnale 20 tunni möödudes katsetamise
Külmakindlus: omadus taluda veega täisimbunult paljukordset vahelduvat külmumist ja ülessulamist ilma lagunemata. Kahjustusi hinnatakse elastsusmooduli muutusega. Kinnised poorid suurendavad külmakindlust, samuti pooride väike täitumusaste. ·Veekindlus omadus takistada vee läbitungimist. Kvantitatiivne: kui palju vett ajaühikus läbi laseb. Kvalitatiivne: vee mitteläbitavus kindla veesamba kõrguse juures. ·Niiskuskahanemine ja -paisumine niiskuse sisaldusega kaasas käiv mahu muutus. ·Gaasikindlus võime taksitada gaasi (õhu) läbi tungimist materjalist, see sõltub gaasiläbivusest (läbinud gaasi hulk = gaasiläbivustegur x rõhkude vahe x pind x aeg / materjali paksus). Gaasiläbivuse tegur gaasi hulk liitrites (m3), mis läbib vaadeldavast materjalist 1m paksusega seina 1m2 pinna 1h (s) jooksul, kui rõhkude vahe on 1mmHg (Pa=N/m2).
olukorras. Veeimavuse kiiruse järgi (SFS 5515 ,,Kalkkihiekkatiilet") kuulub Eestis toodetav silikaat-tellis madalaimasse veeimavuskiiruse 1. klassi ja moodustab keskmiselt alla 1,0 kg/m2·min. Nagu kõik kapillaarpoorsed materjalid, paisub ja kahaneb ka silikaattellis niiskusesisalduse muutumisel. Hollandis kasutatava metoodika (NEN 2871 ,,Beproevingsmethoden voor vormvaste steenachtige bouwmaterialen. Mechanische en fysische eigenschappen") järgi on ,,Silikaadis" toodetava silikaattellise niiskuskahanemine piirides 0,3...0,4 mm/m. Veepidavuse nõuet silikaattellisele ühegi maa standardites ei esitata. Spetsiaalselt korraldatud katsed näitasid, et 150 mm veekihi all hoides ilmusid esimesed märjad laigud tellise pinnale 88 tunni möödudes, esimesed veetilgad mitte varem kui 130 tunni möödudes. Võrdluseks katusekividega, millel veepidavus on kõige olulisem näitaja, jälgitakse veetilga ilmumist katsetatava toote pinnale 20
Veeimavuse kiiruse järgi (SFS 5515 ,,Kalkkihiekkatiilet") kuulub Eestis toodetav silikaat-tellis madalaimasse veeimavuskiiruse 1. klassi ja moodustab keskmiselt alla 1,0 kg/m2·min. Nagu kõik kapillaarpoorsed materjalid, paisub ja kahaneb ka silikaattellis niiskusesisalduse muutumisel. Hollandis kasutatava metoodika (NEN 2871 ,,Beproevingsmethoden voor vormvaste steenachtige bouwmaterialen. Mechanische en fysische eigenschappen") järgi on ,,Silikaadis" toodetava silikaattellise niiskuskahanemine piirides 0,3...0,4 mm/m. 19 Veepidavuse nõuet silikaattellisele ühegi maa standardites ei esitata. Spetsiaalselt korraldatud katsed näitasid, et 150 mm veekihi all hoides ilmusid esimesed märjad laigud tellise pinnale 88 tunni möödudes, esimesed veetilgad mitte varem kui 130 tunni möödudes. Võrdluseks katusekividega, millel veepidavus on kõige olulisem näitaja, jälgitakse veetilga ilmumist katsetatava toote pinnale 20
Külmakahjustused tekkivad, kuna jää maht on 10% suurem vee mahust. 1.5.3.9.Veekindlus Materjali veekindluseks nimetatakse materjali omadust takistada vee läbitungimist. Veekindluse nõue esitatakse nendele materjalidele, mis peavad töötama kokkupuutes veega (näiteks basseinid, mahutid, tammid jne.). Kvalitatiivne: näiteks vee mitteläbitavus kindla veesamba kõrguse juures Kvantitatiivsena määratud nõue näitab kui palju vett antud materjal ajaühikus läbi laseb. 1.5.3.10. Niiskuskahanemine ja -paisumine Eelpooltoodust selgub, et olenevalt poorsuse iseloomust materjalid, kas imavad vett või kuivavad, olenevalt ümbritsevast keskkonnast Sellise niiskusesisalduse muutusega käib koos mahumuutus, mida vastavalt nimetatakse niiskuspaisumiseks või kahanemiseks. 1.5.3.11.Gaasikindlus Gaasi (õhu) kindlus on materjali võime takistada gaasi (või õhu) läbi tungimist materjalist. Gaasitakistus sõltub materjali gaasiläbivusest.
Korruse kõrgus 2,8m Kasuskoormus 2,0 kN/m2 Hoone asub Narvas Aknade mõõdud 2,0x2,0 Tala T1 pikkus L=8,0m. Tala otsa laius 30cm. Tala otsa toetuspikkus lihttoetusel 25cm. Tala kõrguseks võtame h=480 mm Vahelae- ja katusepaneeliks valime HCE220, mille omakaal 340 kg/m2 => pk=3,4 kN/m2 Mõned andmed kivide kohta ressursist: http://www.silikaat.ee/ Tihedus 1850...1950 kg/m³ Veeimavus 10...15% Veeimavuse kiirus 0,6 ...1kg/m²min Niiskuskahanemine = 0,2....0,4mm/m Soojusjuhtivus kuiv kivi =0,7....0,8 W/mK niiske kivi (W=5% =1,0 W/mK Paindetugevus 4...5N/mm² Külmakindlus vähemalt 50 tsüklit Tulekindlus mittepõlev (klass A) Tulepüsivus 1 -kivisein - 120 min ½ -kivisein - 60 min ¼ -kivisein - 40 min Koostas N.N 2011 3
annaabi.ee 
