· kuulub sugukonda õlipuulised, perekonda saar · mitmeaastane heitlehine lehtpuu · ühekojaline · kõrgus 25...35 (40) m · saab 150...200 (300) a vanaks · viljad on söögiks mõningatele lindudele · puit väga väärtuslik HARILIK MÄND Pinus sylvestris L. · kuulub sugukonda männilised, perekonda mänd · on kuni 40 (50) m kõrgune igihaljas okaspuu · vanus võib olla 300...400 (kuni 600) aastat · ühekojaline · leplik liigniiskuse ja ka niiskusepuuduse suhtes, kasvades nii kuivades nõmmemetsades kui rabades · mullaviljakuse ja temperatuuri suhtes samuti vähenõudlik · levikut piiravaks teguriks on vaid valgusnõudlikkus · puit on väga laia kasutusalaga KANARBIK Calluna vulgaris · kuulub sugukonda kanarbikulised, perekonda kanarbik · mitmeaastane igihaljas puittaim, kääbuspõõsas · kõrgus 10...60 cm · võib saada 20...22 a. vanaks · kasvab eelkõige kuivadel lagedatel kasvukohtadel: nõmme- ja
asemele õhku, mis on CO2-rikkam. Seetõttu tuule kiiruse suurenedes assimilatsioon intensiivistub. Tuul avaldab mõju ka transpiratsioonile: puhub lehtede pinnalt ära niiskusega küllastunud õhu ja toob asemele kuivemat, millega soodustab transpiratsiooni. Transpiratsiooni intensiivistudes suureneb ka mullast omastatava vee ja toitainete hulk, mis omakorda kiirendab assimilatsiooni. Tugev tuul suurendab aga liigset aurumist lehtedest ja võib niiskusepuuduse korral põhjustada taimede närbumist. Tuul etendab tähtsat osa puuliikide paljunemisel. Tuule abil tolmleb enamik metsapuid: mänd, kuusk, nulg, lehis, kask, tamm. Tuule abil levivad enamasti ka seemned (kask, kuusk, mänd, lehis, nulg jt.). Tormikahjustused metsades: Kui torm murrab puu tüve, nimetatakse seda tormimurruks. Tormiheite korral paisatakse puud ümber koos juurtega. Selle all kannatavad enam nõrgema ja pindmise juurestikuga
Pungad munajad, pruunid ja vaigused. 5. Õied ja viljad: Tolmleb kevad-suvel, aga seemnealgmed viljastuvad alles aasta pärast ning emaskäbid valmivad teise aasta sügisel. Emaskäbid on valminult 3-7 cm pikad, värvuselt pruunid või hallikad. Isaskäbid on 0,5-0,6 cm pikad ja kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist. Männi viljakandvus algab üksikult kasvades 10-15 aastaselt (puistus 25-35). Tuultolmleja. 6. Kasvunõuded: Leplik liigniiskuse ja ka niiskusepuuduse suhtes, kasvades nii kuivades nõmmemetsades kui rabades. Mullaviljakuse ja temperatuuri suhtes samuti vähenõudlik. Levikut piiravaks teguriks on vaid valgusnõudlikkus. 7. Kasutus: Puit on väga laia kasutusalaga: paberiks, ehitusmaterjaliks, vineeriks, mööbliks, kütteks. Temast valmistatakse veel tehissiidi, plastmasse, kunstnahka ja tsellofaani. Vaiku kasutatakse tärpentini tootmiseks, millest saab lakke, värve ning ravimeid. Ravimtaimena kasutatakse noori kasvusid
..700 mm aastas. Sellest langeb soojal aastaajal 350...500 mm ja külmal aastaajal 150...200 mm. Mitte kõik sademed ei tungi mulda; osa neist aurub tagasi atmosfääri ja osa voolab ära mööda maapinda. Aurunud sademete keskmine aasta summa on meil 300...350 mm. Kõige sademetevaesemad on mai ja juuni, kõige sademeterikkamad juuli ja oktoober. Niiskusega varustatus oleneb ka mulla lõimisest ja struktuurist. Kergetel liivmuldadel ja õhukestel rähkmuldadel kannatavad meil metsad niiskusepuuduse all, rasketel muldadel ja reljeefi madalamatel osadel kannatavad puistud seevastu liigniiskuse all. Olenevalt nõudlikkusest kasvukoha niiskustingimuste järele võib puittaimi jaotada: 1) hügrofüüdid - kasvavad märgadel kasvukohtadel. Nende lehed on harilikult õhukesed. Sellesse rühma kuuluvad sanglepp, hariliku saare lodumuldade ökotüüp nn. ,,luhasaar", madal kask, vaevakask, mitmed pajuliigid (lapi-, tuhkur-, kõrvpaju jt.);
aeglustub taas. Tuul avaldab mõju ka transpiratsioonile: puhub lehtede pinnalt ära niiskusega küllastunud õhu ja toob asemele kuivemat, millega soodustab transpiratsiooni. Tuule kiirus 0,2-0,3 m/s suurendab transpiratsiooni tuulevaikusega võrreldes ligikaudu 3 korda. Transpiratsiooni intensiivistudes suureneb ka mullast omastatava vee ja toitainete hulk, mis omakorda kiirendab assimilatsiooni. Tugev tuul suurendab aga liigset aurumist lehtedest ja võib niiskusepuuduse korral põhjustada taimede närbumist. Seda võib tähendada kuivade ilmade korral eeskätt tõusmete ja järelkasvu puhul raiestikel. Tuul etendab tähtsat osa puuliikide paljunemisel. Tuule abil tolmleb enamik metsapuid: mänd, kuusk, nulg, lehis, pappel, kask, tamm, pöök, valgepöök, saar, jalakalised, sarapuu. Tuule abil levivad enamasti ka seemned (kask, kuusk, mänd, lehis, nulg, saar, vaher jt.).
vahekultuure. Levinumad vahekultuurid on ristõielised (õlirõigas, valge sinep, raps), teravili (rukis, oder, kaer, tatar seovad toitaineid) ja heintaimed (ristik, raihein). Vahekultuurid külvatakse tavaliselt põhikultuuri koristamise järel. Kõrrelised ja ristiku võib külvata kevadel teraviljade allakülvina. Vahekultuurid küntakse sisse kas sügisel või kevadel vahetult enne maa külmumist või kevadel (juhul kui muld kannatab niiskusepuuduse all; sellisel juhul kobestame mulla liigselt ära). Näide 1. Külvikord taimekasvatustalus 1. oder allakülviga 2. ristik haljasväetisena (ei müüda maha) 3. nisu (peaks olema liblikõielise järgi, et saada head saia) + vahekultuur (näiteks õlirõigas) 4. hernes (liblikõieline kultuur) 5. rukis Näide 2. Külvikord loomakasvatustalus 1. suviteravili allakülviga 2. põldhein 3. põldhein + sõnnik 4
..4 aastat. Käbid: 0,5...1 cm läbimõõdus, ümarad, 1. aastal rohekad, 2. aastal sinaka kirmega sinakasmusta lihaka kestaga marikäbid, kõva kestaga, piklikke seemneid 1...3. Nagu näeme on tegemist väga plastilise puuliigiga, milline on vähenõudlik ka kasvukoha mullastiku ja niiskuse suhtes. Suudab taluda -35...-40º C talvi ja kasvada nii kruusastel kui ka paepealsetel muldadel. Kuiva suve tingimustes võib paepealsetel ka hukkuda niiskusepuuduse tõttu. Kadakate võradele annavad sageli kuju lambad, süües meeleldi vitamiinirikkaid oksi. Paljuneb seemnetega ja on noorelt väga aeglasekasvuline, saades 10 aastaga vaid 30...50 cm kõrgeks. Palju tehakse tänapäeval röövraiet seoses väärtusliku puiduga. Harilik kadakas väärib meil enam kasutamist ilutaimena, kuid on kapriisne istutamise suhtes. 17. Perekond jugapuu ja harilik jugapuu Perekond jugapuu (Táxus L.) Taxon kreeka k
küllastunud õhu ja toob asemele kuivemat, millega soodustab transpiratsiooni. Tuule kiirus 0,2-0,3 m/s suurendab transpiratsiooni tuulevaikusega võrreldes ligikaudu 3 korda. Transpiratsiooni intensiivistudes suureneb ka mullast omastatava vee ja toitainete hulk, mis omakorda kiirendab assimilatsiooni. Tugev tuul suurendab aga liigset aurumist lehtedest ja võib niiskusepuuduse korral põhjustada taimede närbumist. Seda võib tähendada kuivade ilmade korral eeskätt tõusmete ja järelkasvu puhul raiestikel. Tuul etendab tähtsat osa puuliikide paljunemisel. Tuule abil tolmleb enamik metsapuid: mänd, kuusk, nulg, lehis, pappel, kask, tamm, pöök, valgepöök, saar, jalakalised, sarapuu. Tuule abil levivad enamasti ka seemned (kask, kuusk, mänd, lehis, nulg, saar, vaher jt.).
küllastunud õhu ja toob asemele kuivemat, millega soodustab transpiratsiooni. Tuule 17 kiirus 0,2-0,3 m/s suurendab transpiratsiooni tuulevaikusega võrreldes ligikaudu 3 korda. Transpiratsiooni intensiivistudes suureneb ka mullast omastatavate toitainete hulk, mis omakorda kiirendab assimilatsiooni. Tugev tuul suurendab aga liigset aurumist lehtedest ja võib niiskusepuuduse korral põhjustada taimede närbumist. Seda võib tähendada kuivade ilmade korral eeskätt tõusmete ja järelkasvu puhul raiestikel. Tuul etendab tähtsat osa puuliikide paljunemisel. Tuule abil tolmleb enamik metsapuid: mänd, kuusk, nulg, lehis, pappel, kask, tamm, pöök, valgepöök, saar, jalakalised, sarapuu. Tuule abil levivad enamasti ka seemned (pappel, kask, kuusk, mänd, lehis, nulg, saar, vaher jt.). Tuule tugevust võime hinnata: 2 - 3,5 m/s kerge tuul 10 - 12 m/s tugev tuul
..4 aastat. Käbid: 0,5...1 cm läbimõõdus, ümarad, 1. aastal rohekad, 2. aastal sinaka kirmega sinakasmusta lihaka kestaga marikäbid, kõva kestaga, piklikke seemneid 1...3. Nagu näeme on tegemist väga plastilise puuliigiga, milline on vähenõudlik ka kasvukoha mullastiku ja niiskuse suhtes. Suudab taluda -35...-40º C talvi ja kasvada nii kruusastel kui ka paepealsetel muldadel. Kuiva suve tingimustes võib paepealsetel ka hukkuda niiskusepuuduse tõttu. Suuremaid kadakaid tuleb meil ette enamasti kaitsealuste puudena, näiteks Järvseljal Ahunapalu kalmistul 13,5 m kõrgune puu, Lääne-Virumaal, Vihulas 13,0 m kõrgune puu (Relve, 2000), jämedamad puud aga on tüveläbimõõduga 66 cm, Raplamaal, Raikkülas, sama jäme kadakas kasvab ka Viljandimaal, Kõol. Kadakate võradele annavad sageli kuju lambad, süües meeleldi vitamiinirikkaid oksi. Paljuneb seemnetega ja on noorelt väga aeglasekasvuline, saades 10 aastaga vaid 30..
annaabi.ee 
