Aruniidud-kuivadel aladel niidud on aruniidud.Aruniidul kasvab liigrikas taimestik.Sellelt niidult saadev hein on kõrge väärtusega loomasööt. ---------------------------------------------------------------- Rohustu maapinna läehedane osa on kamar.Niidu taimede maapealseks osaks kutsutakse rohustuks.Inimesed niidavad v kariloomad söövad taimed tavaliselt enne, kui taimede seemned jõuavad valmis saada. Niidul pole valguse puudust. Niidutaimede maapinna lähedast osa, mis jääb pärast niitmist alles ja mis talub hästi karilooma tallamist, nimetatakse kamaraks.Seepärast on niidumuld põllumullast rikkalikum. Tavalised rohttaimed niidul on keharhein, marjahein, hiirehernes. Niitude eheteks on kauniõielised, kuid haruldased orhideed ehk käpalised. Rohustu on maapinna peal olev rohi ja kamar on rohustu all olev koostis.(järjekord:rohusti,kamar,muld) Keharhein ja marjahein kasvavad puhmakutena.Naad on kõrrelised
Ei oleks arvanud, et inimasustuse tihedus ja sademete happesus ei avalda lamminiitude võsastumisele – need märkisime ka valesti. Ülesande pealkiri Rabataimestik ENNE ÜLESANDE LAHENDAMIST: Millist taustainfot vajate? Rabataimestiku ja loomastiku ning nende muutuste kohta. Kust leidsite taustainfo? Interneti linkidelt. PÄRAST ÜLESANDE LAHENDAMIST Punktid 29/37 Vastuste analüüs Raba ökosüsteemis toimunu vastasime õigesti – suurenenud oli niidutaimede katvus. Põhjuseks oli pH tõus, mille märkisime õigesti, ja raba kuivemaks muutumine. Punktis 2 ja punktis 6 tehtud fotod märkisime ka õigesti kuid punktis 4. tehtud foto märkisime et on foto 2, tegelikult oli taaskord foto 1. Selle muutuse põhjustas lubjatööstus mille märkisime ka õigesti. Milline osa infost oli puudu või valesti mõistetud. Ainus viga oli see, et märkisime ühe foto valesti(arvasime küll, et see on
vegetatsiooniperioodil nimetamisväärset hooldust. Üheaastane segu, meil looduses mitteesinevate meetaimedega: harilik keerispea( Phacelia tancetifolia Benth.),seradell e põld-linnujalg(Ornithopus sativus Brot.) . Teisel juhul, kus muru asemel püütakse rajada loodusliku puisniidu loopealsega sarnanevat rottaimekooslust, nn lilleniitu, kasutatakse looduslike kõrreliste ja kaunite õitsvate värvikate niidutaimede segu. Sellesse tuleb valida kindlasti kasvukohale sobivad liigid. Kasvukoha sobivuse määramisel arvestatakse mullastikku, veeolusid ja valgustatust. Loopealsele sarnaneva taimekoosluse valikul peab aluspõhjaks olema paas, ja mullakiht olgu õhuke. Tavalisele põllumullale lilleniitu rajada ei saa, sest muld on liiga toitaineterikas. Mulla ettevalmistamisel ei pea pind oleme nii tasane kui kultuurmuru rajamisel.
Loomariigis on tsellulaasi esinemine väga haruldane. Energiavaese toidu tõttu on paljude siklaste areng aeglane. On teada juhtumeid, kus nende vastsed arenesid kuivas puidus kuni 45 aastat.Talvituvad enamasti tõugud. Vastsete arenemine vältab sageli mitu aastat.Eestis on puitu kahjustavaid siklasi leiud umbes 103 liiki. Neist suurima kehapikkusega (kuni 4,5 sentimeetrit) on üliharuldane nahksikk. Vanu puitehitisi, eriti mereäärsetel aladel, kahjustab majasikk. Õiesikkude valmikud on niidutaimede õitel tavalised. Metsakahjurid on haavasikk, kuusesikk jt. Väga pikkade tundlatega on harilik käätsusikk. Kui mõni suurem siklane ettevaatlikult näppudevahele võtta, siis hakkab ta kohe rindmiku tagatiibade vastu hõõruma ja tekitab omapärast kääksuvat häält. Seetõttu ongi ta nimeks saanud käätsusikk. 1.3.Toonesepp ehk puidukoi. Kõige levinumad putukatest puidukahjurid on meil toonesepad. Eestist on
pead välja. (Peksar, 2014) Kõige tüüpilisem häälitsus hänilasel on siutsuv „vitsi“ või „pslie“. Laul on kutsehüüdude jada, mida esitatakse mängupoosis, rind puhevil (Jonsson, 1992) . Kui isane on emasele ennast küllalt tõestanud, hakkab emaslind munema, enamasti mai keskel (Laurits, 2014) . Pesa rajab hänilane maapinnale väikesse pinnalohku tiheda rohu sisse või siis mättale paksu rohtkatte varju. Pesa tehakse kuivadest kõrtest, niidutaimede juurtest ja lehtedest. Kurnas on 4-6 hallikasrohelist muna, mida emaslind haub üksi. Isaslind valvab sel ajal hoolega territooriumi. 13-14 päeva pärast kooruvad pojad, keda toidetakse pesas veel sama pika perioodi vältel. Poegi toidavad mõlemad vanema, kuid emaslind näeb rohkem vaeva. Pesast lahkuvad pojad veel lennuvõimetutena ja selletõttu jätkavad vanemad nende toitmist ja õpetamist. Hänilaste eluiga on kuni 9 aastat, tavaliselt 3 aastat. (Peksar, 2014) 1
Ökosüsteem kui tervik Puisniit tervikuna on väga liigirikas, peamist osa etendavad seal valguslembesed rohttaimed, valdavalt mitmeaastased püsikud, eriti kõrrelised. Puisniitudel kasvab hõredalt mitmesuguseid laialehiseid puuliike (tamm, saar jt). Eesti liigirikkamas koosluses Laelatul kasvab 20x20 cm ruudul püsivalt koos kasvamas kuni 42 liiki sõnajalg-, paljasseemne ja õistaimi. Metsadest tekkinud niitudel kasvab peale niidutaimede ka varjulembeseid metsataimi olenevalt metsatüübist, millest see välja on kujunenud. Niidukoosluste iseärasuseks on taimemassi koondumine rohustusse ja kamarasse. Rohustu moodustavad maapealsed rohttaimede osad, kamara maaaluste osade pindmine kiht koos uuenemispungade, juurte ja kuluga. Kamaras, kus elab hulgaliselt mullaorganisme, toimub intensiivne taimeosade lagunemine ning huumuse teke. Niidumuldadele on omane tugevam
Tähtis on varajane ja kiire kasv, taime kõrgus, võsude jäikus jne. Osa taimi on kohastunud sellele. Hea vegetatiivse uuenemise korral taim viljub vähem. Nõrgem laienemisvõime kompenseeritakse suurema seemikute arvuga. Juurekonkurentsi otseselt vaadelda ei saa. Katsete põhjal on näha, et taimeliikide võime võtta mullast vett, toitesooli ja õhku ja mõjutada nii teiste taimede elu, on erinev. Kuid mõnede niidutaimede kombinatsioonid annavad paremaid saake kui puhaskülvid, seega on koos kasvamisel ka positiivseid suhteid. Vastastikust mõjutamist toimeainetega nim allelopaatiaks. Biotsönootiline konneks Taimede elu olelusvõitluses oleneb peale suhete eluta keskkonnaga ja konkurentsi teiste kõrgemate taimedega veel suhetest seenparasiitidega, taimeosi toiduks tarvitavate loomadega, tolmendajatega ja diaspooride levitajatega.
põhjavee üldise taseme tõusu ning üleujutuse kestuse suurenemist. Luhtade taimekooslused 7 muutuvad märjemaks, mistõttu kõrreliste kooslused asenduvad tarnakooslustega ja settelistele aladele iseloomulike kooslustega (Pork, 1964). 1.2.2. Rohumaade püsimist mõjutavad tegurid Mitmeaastased heintaimed loovad oma võsude reeglipärase vegetatiivse uuenemisega erilise biotsönootilise horisondi rohustu. Niidutaimede maapealsete osade eluiga on tavaliselt aasta, ainult mõnede liikide roomavad võsundid elavad kauem. Kuid nende juured ja risoomid elavad 2-3 aastat või kauem, mille vältel osa neist sureb või uueneb. Seetõttu toimub maa- aluste organite (risoomid, narmasjuured) kuhjumine mulla kõige ülemisse horisonti kamardumine. Metsakooslustes on kamardumine nõrgalt arenenud. Heintaimede juurte põhiline mass asub ülemises 0-20 cm tüseduses mullahorisondis ja ületab taimede maapealse
annaabi.ee 
