Vaadeldava rakendatud koormuse korral saame vastavalt III tugevusteooriale eq = x2 + 4 xy 2 + xz 2 ( ) Kuna võlli ringikujulise ristlõike korral on põikjõududest Qy ja Qz tekkivate nihkepingete osatähtsus tugevuse seisukohalt ebaoluline, siis arvestame ainult nihkepingeid, mis tekivad väändemomendist T max = ( ) + ( ) max 2 xy max 2 xy = T Wp kus W p on polaarne vastupanumoment ristlõike pinnakeskme suhtes.
- küllaldane tugevus vähima materjalikuluga ehk kgu pikkuses ühtlase tugevusvaruga tala 6.40. Miks on terasest I-tala paindetugevus suurem, kui samast materjalist sama massiga ümartala paindetugevus? 6.41. Miks on puitprussi paindetugevus "serviti" suurem, kui "lapiti"? 6.42. Kui mitu korda on 5x20 cm ristlõikega puitprussi tugevus "serviti" suurem, kui tugevus "lapiti"? 6.43. Millistel juhtudel on painde tugevusanalüüsil eriti oluline arvestada ka põikjõust tulenevaid nihkepingeid? 6.44. Mille poolest erinevad põikjõu mõju (lõige) lõikele töötavas liites (needis) ja paindele töötavas detailis (võllis)?
16 Priit Põdra, 2004 42 Tugevusanalüüsi alused 3. DETAILIDE TUGEVUS VÄÄNDEL 3.5. Nihkepingete laotus väändel. 3.5.1. Nihkepinge laotuste eritingimused Väänatud varda nihkepingete analüüsil tuleb arvestada: · nihkepingete paarsuse seadust; · varda välispinnal nihkepingeid tekkida ei saa (pinged saavad olla vaid mõttelisel sisepinnal). Kui oletada, et varda ristlõike serval mõjub nihkepinge (Joon. 3.17): · saab selle jagada kaheks komponendiks (punktis A normaalkomponent n ja tangentsiaalkomponent t ning punktis B tangentsiaalkomponendid t1 ja t2); · kõigil neil nihkepingetel peab olema paarne nihkepinge ristuvas tasapinnas;
4.21 Sõnastage tugevustingimus paindel! Koormatud detaili üheski punktis ei tohi ühegi pinge väärtus ületada vastavat lubatava pinge väärtust. 4.22 Miks on terasest Itala paindetugevus suurem, kui samast materjalist sama massiga ümartala paindetugevus? Sest tema pinna osade paigutus on võimalikult kaugel nulljoonest. 4.23 Millistel juhtudel on painde tugevusanalüüsil eriti oluline arvestada ka põikjõust tulenevaid nihkepingeid? Siis kui tema pinna osade paigutus on võimalikult kaugel nulljoonest.
Armeerimiseks sobib hästi bi-armatuur, kuna selle selle läbimõõt on 4 mm ja see vajub täielikult segukihi sisse. Sel juhul pole karta, et armatuur oleks otseses kokkupuutes Fibo ploki graanulite vahel oleva õhuga ja hakkaks roostetama. Ühtlasi on bi-armatuur redeli-kujuga, mistõttu saavutab see suure nakke müüriseguga ning võtab hästi vastu vajumise korral tekkida võivaid 6 nihkepingeid. Vundamendimüüri on soovitatav armeerida igas teises vuugis, s.o 40 cm järel. Põhjus: see aitab vastu võtta pinnase tagasi täitmisel tekkivaid horisontaalseid koormusi ning seeläbi ära hoida ka võimalikke pragusid. Kindlasti tuleb bi-armatuur paigaldada esimese plokirea peale ning viimase plokirea alla. Fibo vundamendi viimane plokirida laotakse U-plokkidest. U-plokid laotakse üksteise järel kokku nii, et vundamendi ülemisse serva kogu hoone perimeetri ulatuses tekiks renn
45...60% nende valmistamise töömahust. Mehaaniline lõikamine haarab kolme erinevat materjali osadeks lahutamise tehnoloogiaprotsessi. 1) Nugalõikamine- kus jõu F mõjul materjali tungiv nuga tekitab enda ees surutud ala. Noaga lõikamist kasutatakse materjali tükeldamisel. 2) Käärlõikamine- kus jõu F mõjul tekitavad töödeldavasse materjali surutavad käärid lõikeservi ühendavas pinnas materjali purunemist põhjustavaid nihkepingeid, mille tagajärjel materjal lahutatakse osadeks. 3) Teriklõikamisel laastueraldusega ehk teriklõiketöötlemisel eraldab terik jõu F toimel töödeldava materjali pinnakihi laastuna. Ortogonaallõikamine kirjeldab protsessi kahe aktiivjõu aüsteemis- normaaljõud laastule teriku esipinnal Fn ja laastu ning teriku esipinna vaheline hõõrdejõud Ft. Metalllaastu liigid: töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi
Materjal puruneb lõikeserva läheduses, kus pinged on kõige suuremad. Lisaks jõusuunalisele lõikeliikumisele võib nuga saada ka lõikeserva sihilise sirgjoonelise võipöörleva liikumise. Noaga lõikamist kasutatakse materjali tükeldamisel. 2) Käärlõikamine kus jõu F mõjul tekitavad töödeldavasse materjali surutavad käärid lõikeservi ühendavas pinnas materjali purunemist põhjustavaid nihkepingeid, mille tagajärjel materjal lahutatakse osadeks. 3) Teriklõikamisel laastueemaldusega eraldab lõikuri terik jõu F toimel töödeldava materjali pinnakihi laastuna. 36. Vastufreesimine Freesi ja tooriku kontakti tekkimiskohas on freesi pöörlemis-ja tooriku ettenihke suunad vastassuunalised. 37. Plasmakeevitus Kuulub kaarkeevituse protsesside rühma, energiaallikaks on kontsentreeritud ja ioniseeritud gaasivool, mis on tekitatud keevituskaare kokkusurumise abil
pooleks murdumist (purunemise mehhanism kas läbilõikamine või murdumine sõltub sellest, kumb mõju domineerib); · sisejõud Qy laotub üle varda iga ristlõike funktsiooni xy (see on lõikepinge) järgi; · igas varda pikilõikes mõjuvad ristlõikepingega xy paarsed nihkepinged yx (nihkepinged xy ristlõikes tekitavad paarsed nihkepinged yx pikilõigetes); · pikilõigete nihkepingeid on hõlpsam analüüsida (kui ristlõigete nihkepingeid); · vardast eraldatakse (mõtteliselt) lõpmatult lühike lõik (varda otsast kaugusel xL) pikkusega dx (mille ulatuses põiksisejõu Qy väärtus loetakse alati muutumatuks); · lõigu vasakpoolsel tahul mõjub paindemoment Mz > 0, dM z = Q y dx ; parempoolsel tahul aga M z + dM z , milles (tasakaalutingimusest):
pooleks murdumist (purunemise mehhanism kas läbilõikamine või murdumine sõltub sellest, kumb mõju domineerib); · sisejõud Qy laotub üle varda iga ristlõike funktsiooni xy (see on lõikepinge) järgi; · igas varda pikilõikes mõjuvad ristlõikepingega xy paarsed nihkepinged yx (nihkepinged xy ristlõikes tekitavad paarsed nihkepinged yx pikilõigetes); · pikilõigete nihkepingeid on hõlpsam analüüsida (kui ristlõigete nihkepingeid); · vardast eraldatakse (mõtteliselt) lõpmatult lühike lõik (varda otsast kaugusel xL) pikkusega dx (mille ulatuses põiksisejõu Qy väärtus loetakse alati muutumatuks); · lõigu vasakpoolsel tahul mõjub paindemoment Mz > 0, dM z = Q y dx ; parempoolsel tahul aga M z + dM z , milles (tasakaalutingimusest):
tugevus "lapiti"? ohtlikud punktid? 6.43. Millistel juhtudel on painde 8.6. Kuidas paikneb vildakpainde korral detaili tugevusanalüüsil eriti oluline arvestada ristlõike null-joon pinnakeskme suhtes? ka põikjõust tulenevaid nihkepingeid? 8.7. Mis on ekstsentriline pike? 6.44. Mille poolest erinevad põikjõu mõju 8.8. Milline pinguse liik (joon-, tasand- või (lõige) lõikele töötavas liites (needis) ja ruumpingus) on ekstsentrilise pikke korral paindele töötavas detailis (võllis)?
suudab ära hoida lihke tekke, omades vajaliku vastumomendi tekitamiseks piisavat tugevust. Seega peavad kasutaval geotekstiilide olemas külladased tõmbetugevusmadused, kuna geosünteetide pudub piandetugevus, sis suleb tuleb ta projekteerida konstruktsoono nii et kriitiline kaar läbiks tema pinda. Kõige kriitilisemaks asutub olukord peale mldkeha ehitamist, sest aluspinnaste kiire ülekoormaise tlemusel on märkimisväärselt kasvanud nihkepingeid, mis võin viia konstruksiooni jõudude tasakaalu kadmise ning mulde purunemiseni. 3.töö 1. Soolade kasutamine külmaohtlikel pinnaste parandamiseks ? 2. Kus tuleb kasutada üleminekuala? Kohtades, kus saavad kokku kaks erineva külmakerkega konstruktsiooni, tuleb ette näha nn üleminekuala (tavaliselt tehakse kiilukujuline), et vältida külmakerke puhul astme tekkimist teekonstruktsiooni pinnale. 3. Millal sobib lubistabiliseerimine külmaohtlikel pinnaste paradamiseks?
Õmbluse ristlõikesse mahtuva suurima võrdhaarse kolmnurga küljepikkus INSENERIPRAKTIKAS kasutatakse konservatiivset arvutusmeetodit, mis põhineb eeldustel: Keevisõmbluse ristlõige on võrdhaarne täisnurkne kolmnurk Keevisõmbluse materjalis arvestatakse vaid nihkepingeid Normaalpingeid ei arvestada Keevisõmbluse vähima LÕIKE tugevustingimus Keevisõmbluse pikilõike (45º kraadi külje lubatav nihkepinge y,K K
224. Filtreerimine Geotekstiilide omadus võimaldada vedelikel vabalt voolata risti läbi nende tasapinna, pidades kinni tahked osakesed. 225. Separeerimine Geosünteedid takistavad erienvatel pinnasekihtidel omavahel seguneda. 226. Armeerimine Geosünteetide kasutamine pinnaste tugevdamisel. Nõrkadelt pinnastelt kantakse geosünteedile konstruktsiooni koormused, tõmbe- ja nihkepingeid. 227. Tasapinnaline vool Geosünteet juhib vett ja gaase mööda oma tasapinda. Ehk dreenimine mööda oma tasapinda. Materjal kogub endasse sade- ja pinnaseveed ja juhib neid mööda tasapinda kogumiskohtadesse. 228. Vedeliku- ja gaasitõke Keskkonnatundlikes kohtades tuleb kaitsta aluspinnaseid ja põhjavett. Geomembraanid, geosünteetilised savikihid, geotsekstiilid. 229. Asfaltkatete tugevdamine Võetakse kasutusele kui alustes on tekkinud praod
kahe teineteise poole suunatud jõuvektori tulemusena püütakse keha kokku pressida s.o. toimub keha lühenemine. Seda tüüpi pinget nimetatakse survepingeks. b. kahe teineteisest eemale suunatud jõuvektori resultandina toimub keha välja venitamine. Kehas tekivad venitus- ehk lahknemispinged c. kaks paralleelset kuid vastassuunalist jõuvektorit (suunatud teineteisest mööda) tekitavad kivimites nihkepingeid. 7. VULKANISM JA MAAVÄRINAD 7.1. Vulkaanid Kohtades, kus Maa sisemusest tungib maapinnale tulikuum sulanud kivimite mass magma tekivad kõrgemad või madalamad hangunud kivimist moodustunud pinnavormid vulkaanid. Vulkaanid esinevad laamade piiridel ja kuuma täpi aladel ning jagunevad kuju, laava omaduste ja leviku põhjal kihtvulkaanideks ja kilpvulkaanideks. Avavust, mille kaudu magma maapinnale liigub, nimetatakse vulkaani lõõriks. Lõõr lõppeb
annaabi.ee 
