Palju on kaasa aidanud Hesse tolleaegne kirjavahetus. Romaani "Stepihunt" kirjutamise ajal tegi autor läbi sügava hingelise kriisi. Tema perekond oli laiali ja ta tundis end üksiku ja läbipõlenuna. Teos on valuliselt irooniline ja tähenduslikult mitmekihiline, salakaval ning esineb ka interpretatsiooni riskantsus. Hesse tahtis oma loominguga "anda inimelule kõrge ja vaimustava mõtte", teha nähtavaks tõeline tegelikkus, millel tema jaoks oli igavikuväärtus. Resigneerunud nihilismist päästis teda tugev traditsiooniside, vaimusugulus saksa klassika ja romantikaga, lisaks juba vanematekodust alguse saanud lähedane tutvus idamaise, India ja Hiina mõttemaailmaga. Ühisjooneks romantilise esteetikaga tuleb kahtlemata pidada eraldusjoone puudumist tegeliku ja kujutletu,reaalse ja irreaalse vahel, pidevat võimalustemängu. Teose sündmustik toimub 1920'ndatel aastatel. Palju on kõrtse, baare, labaseid slaagreid, odavat meelelahutust ning maagilist teatrit
Ta viib Kanti teema väga äärmusesse. Tema teooria on selgelt inimkeskne. Nihilism- õpetus, mis keelab inimesel tema peamise väärtuse, uhkuse ja väärikuse. kes kuulutas välja "väärtuste", s.o. kultuuri, moraali ja õiguse ümberhindamise. Nietzsche pidas kristlikke väärtusi nihilistlikeks ja nimetas kristlust nihilistlikuks religiooniks, sest selle meelest on maapealne elu mõttetu, olles vaid ettevalmistus surmajärgseks eluks. Nietzsche nägi väljapääsu nihilismist võimutahte ja sama igavese taastuleku mõtlemises, mida aga suudab mõtelda ja kanda ainult üliinimene. Üliinimene-inimene sünnib inimesega alles siis, kui ta võtab enda kanda selle ülesande, mis varem oli reserveeritud Jumalale- alles siuis, kui ta loob ise oma väärtused. Nietzsce üliinimene ei esinda mingit tulevast kõrgemat inimrassi. Vaid on metafoor, millega kujundliku keele meister tahab väljendada inimsuse ideaali. Ta on tulevikus samavõrk kui mistahes eesmärk
sajandi mõtlejat nimega Friedrich Nietzsche. Filosoofias käsitles nihilismi esmakordselt Friedrich Nietzsche, kes kuulutas välja "väärtuste", s.o. kultuuri, moraali ja iguse ümberhindamise. Nietzsche pidas kristlikke väärtusi nihilistlikeks ja nimetas kristlust nihilistlikuks religiooniks, sest selle meelest on maapealne elu mttetu, olles vaid ettevalmistus surmajärgseks eluks. Nietzsche nägi väljapääsu nihilismist vimutahte ja sama igavese taastuleku mtlemises, mida aga suudab mtelda ja kanda ainult üliinimene.
moraali ja pooldasid Venemaa muutmisel terrorit. Tuntuimaks Tkatsovi ja nihilismi järgijaks sai Sergei Netsajev (1847-1882), kes asus Venemaal looma revolutsioonilist parteid, mille abil revolutsiooni läbi viia. 1869 tappis Netsajev jõhkralt ühe noormehe, kes ta esialgsest parteihakatisest välja tahtis astuda, ja põgenes ise välismaale. 1872 ta arreteeriti ja pandi vangi, kus ta ka suri. Osa revolutsiooniideedest vaimustatud noori eemaldus seepeale nihilismist, ent paljudele sai Netsajev kangelaseks, kes ei kohku revolutsiooni nimel tagasi mitte millegi ees (sh siis ka isikliku moraali ja elu hävitamine). Narodniklusest kasvasid välja ka esimesed revolutsioonilsed parteid. 1876 loodi organisatsioon Maa ja Vabadus ( ), mis taotles talupoegade baasil uudse 13 sotsialistliku riigi loomist Venemaal. Ühtlasi alustasid nad valitseva korra tegevuse
võõrandumise lõppemisega, eraomandi kaotamisega kommunistlikus ühiskonnas. Tuleks tähele panna, et Marx väidab seda teadlasena, mitte poliitikuna. Marxi käsitlus ühiskondlikest tootmisuhetest: Baas: tootlikud jõud (inimene, töö ja töövahendid); tootmissuhted (kõik majanduslikud suhted, millesse tootlikud jõud astuvad). Pealisehitus: administratsioon (nt riik, tema vorm sõltub baasist); ideoloogia (poliitika, religioon, kunst jne). Nietzsche (1844-1900) käsitus euroopalikust nihilismist ennustab, et ideaalse valdkonna ja kristliku Jumala lagunemine viib Euroopa kultuuri paratamatusse kriisi. Nietzsche paneb tähele metafüüsilise idealismi seotust kristliku religiooniga ning analüüsib nende allakäiku koos. Jumala surm ei ole äkksündmus, selle teadvustamine kestab veel pikka aega. Võib öelda, et kogu 20. sajandi. Ajalugu, kuidas Jumala surm pärale jõuab, nimetas Nietzsche nihilismiks. Ka tekkivad loodusteadused aitavad kaasa inimese ebakindluse kasvule --
Seadused peavad olema seaduslikud e. vastama põhiseadusele. Seaduse rikkumine toob ka vältimatult kaasa vastutusele. Seadusliku tingimuses ei pääse ükski süüdlane vastutusest, ühtegi süütuid ei võeta vastutusele. 62. Õiguslik nihilism õiguse eitamine või skeptiline hoiak õiguse suhtes, mis väljendub ka isiku vastavas käitumises. Õiguslik idealism ühelt poolt konstruktiivne kriitika ja õiguse absolutiseerimist tuleb eraldama õiguslikusest nihilismist. Konstruktiivne kriitika paha ettepaneku järgi teha muudatusi.Ühiskonnas võib reguleerida ainult neid suhteid, mis on ühiskonnas objektiivselt välja kujunenud. On ekslik veendumus, et piisab vastu võtta rida häid ja tarku seadusi ja kõik probleemid ühiskonnas on lahendatud.
vulgariseeritud levivormi. Väärtustekord, mis kristluse kaudu omandas ülemaailmse mõju, pärineb Euroopa traditsioonilisest filosoofiast, mille alusel sai ajalooliselt väljakujundatud kristluse kiriklik tõlgitsus. Oma väljendiga "jumala surm" peab Nietzsche seega silmas mitte kitsalt muutust Euroopa religioossuses, vaid tervet meie tsivilisatsiooni kandva maailmamõistmise kriisi. Eelöeldust tuleneb filosoofia ülesanne kaasajal osutada väljapääsutee euroopalikust nihilismist. Selleks tuleks filosoofilisel järelemõtlemisel tuvastada, kuidas on traditsiooniline filosoofia saanud nihilismi allikaks, s.t. filosoofia ülesandeks on kogu senise filosoofia kriitika. Muidugi on loomulik küsida ka selle järele, kas on võimalik selline filosoofia, mis ei juhiks inimkonda kõigi väärtuste väärtusetustumisele, s.t. nihilismi. Ajalugu, kuidas Jumala surm pärale jõuab, nimetas Nietzsche nihilismiks. Ka tekkivad loodusteadused aitavad
annaabi.ee 
