suunaga, levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuna 13 km/s Ristilained e S-lained kivimiosakeste võnkumine on risti laine levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas. 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50 km ookeanide all, 200 km mandrite all. Koosneb tahketest kivimitest. Siin sfääris kaotavad kivimid neile rakendatava pingete tulemusena sidususe (nidususe) ja purunevad), jaotub laamadeks. Astenosfäär ülejäänud ülemine vahevöö litosfääri all. Koosneb osaliselt ülessulanud kivimitest (viskoosne, voolav aine, ei ole vedel, sest S lained levivad) Pikaajaliste pingete tulemusena ei purune, vaid hakkab voolama. Alumine piir vaieldav, ulatub sinna, kuhu ulatuvad konvektsioonivoolud. Paneb liikuma laavad. Vahevöö (ülemine vahevöö, alumine vahevöö(Vp ja Vs ühtlaselt suurenevad))
levivad nii vedelas kui tahkes keskkonnas, kiirus kuna 13 km/s Ristilained e S-lained kivimiosakeste võnkumine on risti laine levimissuunaga, levivad ainult tahkes keskkonnas. 1. 3. Maa siseehitus, erinevate osade lühiiseloomustus Litosfäär maakoor ja vahevöö ülemine osa, 50 km ookeanide all, 200 km mandrite all. Koosneb tahketest kivimitest. Siin sfääris kaotavad kivimid neile rakendatava pingete tulemusena sidususe (nidususe) ja purunevad), jaotub laamadeks. Astenosfäär ülejäänud ülemine vahevöö litosfääri all. Koosneb osaliselt ülessulanud kivimitest (viskoosne, voolav aine, ei ole vedel, sest S lained levivad) Pikaajaliste pingete tulemusena ei purune, vaid hakkab voolama. Alumine piir vaieldav, ulatub sinna, kuhu ulatuvad konvektsioonivoolud. Paneb liikuma laavad. Vahevöö (ülemine vahevöö, alumine vahevöö(Vp ja Vs ühtlaselt suurenevad)) mohost
Seega P sin = P cos tan, millest tan = tan ja = . Seega tasakaalus oleva nõlva kaldenurk peab võrduma pinnase sisehõõrdenurgaga. Siit selgub ka, et nidususeta pinnase sisehõõrdenurga võib määrata mõõtes puistatud pinnase varikaldenurga. Tegelikkuses on varikaldenurk võrdne sisehõõrdenurgaga 2 täiesti kuival koheval liival. Niiskel liival tekitab kapillaarjõud teatava nidususe ja varikaldenurk on sisehõõrdenurgast suurem. 9.3.2 Maksimaalne võimalik vertikaalse nõlva kõrgus nidusas pinnases. Eeldades, et nõlv hakkab teatava kõrguse hkr puhul libisema mööda tasapinda (joonis 9.2), saame kirjutada libiseva ploki tasakaalu tingimuse. Ploki kaal on P = hdy/2 = h y/2 tan. Piki nõlva mõjuv komponent on seega T = Psin = h2 ysin/2tan.
Tegelikkuses on varikaldenurk anisotroopses pinnases, mis horisontaalsuunas on lpmatult jäik. peapingega moodustavad nurga 45°+/2. Vundamendi all saab eraldada võrdne sisehõõrdenurgaga täiesti kuival koheval liival. Niiskel liival Lahend sõltub Poisson' tegurist. Selle lahendi puhul on pingete hajumine kolm erinevalt liikuvat tsooni, mis on eraldatud üksteisest tekitab kapillaarjõud teatava nidususe ja varikaldenurk on suurem kui isotroopse pinnase puhul. See tähendab, et pinged jõu tasapindadega. Tsoon ABO liigub vertikaalselt koos vundamendiga alla. sisehõõrdenurgast suurem. rakenduspunkti all on väiksemad, kuid rakendussirgest kaugemal Maksimaalne peapinge 5.3.2 Maksimaalne võimalik vertikaalse nõlva kõrgus nidusas mõnevõrra suuremad
ka vundamendi omakaalu ja talla servadele toetuva pinnase kaalu. Rd – pinnase tugevusest ja mahukaalust, talla mõõtmetest ning süvisest sõltuv arvutuskandevõime. Dreenimata tingimustes (pinnase tugevuse määrab dreenimata nihketugevus cu) määratakse kandevõime seosest Rd = A′[(2 + π )cu bc scic + q ] ( 4.1) Dreenitud tingimuste puhul (pinnase tugevuse määravad sisehõõrdenurga ja nidususe efektiivväärtused ϕ′ ja c′) Rd = A′(c′N cbc scic + q′N qbq sqiq + 0,5γ ′B′Nγ bγ sγ iγ ) ( 4.2) Valemites 4.1 ja 4.2 on kasutatud järgmisi tähiseid. a) Geomeetrilised suurused: A′ - vundamendi talla efektiivpindala, A′ = L′B′; L′ - talla efektiivpikkus, L′ = L − 2eL; B′ – talla efektiivlaius, B′ = B − 2eB; L – talla tegelik pikkus; B – talla tegelik laius;
- 0,0 0,01 + Sein Purunemisjooned Seina suhteline paigutis Joonis 10.1 Pinnasesurve sõltuvust seina Joonis 10.2 Seinale mõjuva surve liikumisest kirjeldava mudeli skeem sõltuvus suhtelisest paigutisest 23. Coulombi lahend tugiseinale. Nidususe mõju ja vee mõju aktiivsurvele. Coulomb' teooria võtab arvesse seina ja pinnase vahelise hõõrde. Eelduseks on tasapinnaline lihkepind seinataguses pinnases nii aktiiv- kui passiivsurve puhul. Tugiseina aktiiv- ja passiivsurve leidmiseks tuletas Coulomb järgmise teooria: Pz=*z*tan2(45-(/2)) pinnase tihedus z sügavus pinnase sisehõõrde nurk Valemis tan2(45-(/2)) tegurit nimetatakse külgsurve teguriks K (K>1 aktiivsurve korral; Eesti pinnastel on
Mõningane nidusus esineb tegelikult ka pudedatel pinnastel (kuna ebaühtlase pinnaga liivaoskesed haakuvad üksteise külge) Suurusi (´) ja c (c´) nimetatakse liivapinnaste puhul lineaarsusparameetriteks. Liivapinnaste sisehõõrdenurk suureneb tiheduse ja terajämeduse suurenemisel. Ühtlase terastikulise koostisega liivade ja ümardunud teradega liivade sisehõõrdenurk ning seega ka nihketugevus on väiksem ebaühtlase koostise ja ümardumata teradega liivadel. Savipinnaste nidususe c (cu) põhjustajaks on molekulaar-tõmbejõud ja mõnel juhul ka osaliselt pinnasepoore täitva vee pindpinevusjõud. Pindpinevus on seda suurem mida väiksemad on poorid. Pinnse varikaldenurk on nurk mis moodustub horisntaalpinna ja kergelt (ilma raputusteta) puistatud pealispinna vahel. Pinnase varikaldenurk sõltub pinnase nihketakistusest. Pudedate pinnaste varikaldenurk võrdub sisehõõrdenurgaga. Savipinnastes takistab lihet põhiliselt nidusus. 2.3.6
Lahend on antud kujul, mis on jäänud üldkasutatavaks ka teiste meetodite puhul q u = 0,5B N + q N q + c N c ( 8.16) Esimene liige selles valemis arvestab pinnase mahukaalu mju talla laiuse kaudu, teine talla sügavusel mõjuvat omakaalupinget vundamendi süvise kaudu ja kolmas nidususe mõju. Kandevõime tegurid Nq ja Nc võttis Terzaghi Prandtli-Reissneri lahendusest kareda tallaga vundamendi jaoks (nihkejõudude vastuvõtmine talla pinnas on tagatud) 3 exp[( - )2 tan )] 4 2 Nq =
Tõenäoliselt tegemist selge litoloogilise piiriga kus toimub järsk üleminek aluselistelt kivimitelt (basaldid+gabrod) ultraaluselisteks kivimiteks (valdavalt peridodiit). Eristatakse kontinentaalset ja ookeanilist tüüpi maakoort. LITOSFÄÄR - hõlmab maakoore ja vahevöö kõige ülemise osa, s.o. habraste deformatsioonide vööndi mis reageerib pingetele kui terviklik tahke ja jäik keha. Selles sfääris kaotavad kivimid temale rakendatava pingete tulemusena nidususe (sidususe) ja purunevad. See sfäär on tükeldatud laamadeks e. plaatideks, olles aluseks laamtektoonilisele kontseptsioonile. Selle paksus varieerub 50-300 km piires. Mõnede autorite arvates ulatub kuni 150 km sügavuseni. ASTENOSFÄÄR - (tuleneb kreeka k. stenos - tugevus, kõvadus, a aga muudab selle sisu - kõvaduse puudumine). Litosfääri alune, osaliselt ülessulanud kivimitega valdavalt tahkete
jääva seinaosa pöördumisest tingitud paigutus s2= h, kus on seina pöördenurk kaeviku põhja kõrgusel. s3 on seina põhjast allapoole jääva seinaosa paigutus. ja s3 määramiseks võib kasutada mingit elastsele alusele toetuva tala arvutusskeemi (joonis 10.43 c). Neid arvutuskeeme käsitletakse kursuse teises osas Vundamendid. Kõik eelpooltoodud põhimõtted kehtivad ka keerulisematel juhtudel, kui surveepüürid ei ole lihtsad kolmnurgad (kihiline pinnas, maapinnale mõjuv koormus, nidususe ja vee mõju arvestamisel). Ühe toega sulundseina arvutus Tõmbide või tugivarrastega kinnitatud seina puhul ei ole vajalik seina alumise otsa jäik kinnitus pinnasesse. Sein töötab talana, mille üks ots toetub lisatoele ja teine pinnasele. Pinnasele toetuva otsa juures ei tohi surve ületada passiivsurve suurust. Vajalik seina süvistamispikkus t leitakse momentide võrdsuse tingimusest toepunkti suhtes. Joonisel 10
vana. 21. Astenosfäär ja litosfäär nende füüsikaline sisu ja tähtsus laamtektoonikas? 5 LITOSFÄÄR - hõlmab maakoore ja vahevöö kõige ülemise osa, s.o. habraste deformatsioonide vööndi, mis reageerib pingetele kui terviklik tahke ja jäik keha. Selles sfääris kaotavad kivimid temale rakendatava pingete tulemusena nidususe (sidususe) ja purunevad. See sfäär on tükeldatud laamadeks e. plaatideks, olles aluseks laamtektoonilisele kontseptsioonile. Selle paksus varieerub 50-300 km piires. ASTENOSFÄÄR - Litosfääri alune, osaliselt ülessulanud kivimitega valdavalt tahkete kivimite vöönd (kuna S lained läbivad seda ala), mis temale pikaaegsete pingete (10-100 milj. aastad) rakendamisel ei kaota nidusust, s.t ei purune nagu litosfääri laam vaid käitub nagu viskoosne voolav aines ja hakkab
annaabi.ee 
