nimetatakse induktoriks. Vooluga juhtmeks on mähis, mis paikneb elektrotehnilisest terasest plekist valmistatud rootori uuretes. Seda masinaosa nimetatakse ankruks ja mähist ankrumähiseks. Mähise pöörlemisel magnetväljas on juhtmekeerule mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Joonisel on lihtsuse mõttes vaadeldud vaid ühte juhtmekeerdu (mähise ühe keeruga pooli). Et ankur pöörleks, tuleb iga poolpöörde (180 elektrilise kraadi) järgi muuta voolu suunda poolis. Seda tehakse neutraaljoonel, kus poolis tekkivad jõud on võrdsed ja vastassuunalised, ega pööra enam ankrut, sest pöördemoment on null. Selleks on masina võllil kommutaator, mis pöörleb koos ankrumähisega ja, nagu ta nimi ütleb, kommuteerib ehk muudab voolu suunda. Kommutaator koosneb üksteisest isoleeritud lestadest ehk lamellidest, mis on järgmisel joonisel kujutatud kahe poolringina. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega. Vool juhitakse ankrumähisesse harjadega, mille vahel pöörlevad
Selleks on kommutaator mis paikneb masina võllil ja pöörleb koos ankrumähisega muutes voolu suunda. Kommutaatoril on lestad ja nad on üksteisest isoleeritud. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega. Vool juhitakse ankrumähisesse harjade abil, mille vahel pöörlevad kommutaatorilestad. Harjad on kas söest, grafiidist või vasest. Harju surutakse vedrude abil vastu kommutaatorilesti. Poolis muudetakse voolu suunda neutraaljoonel. Iga pool on ühendatud kahe lestaga ja mida rohkem on masinas pooli, seda ühtlasem on pöörlemiskiirus. Kasutatud kirjandus: · http://www.ene.ttu.ee/leonardo/elektro_alused/3Elektromagnetism.pdf · http://www.ene.ttu.ee/leonardo/elektro_alused/8Elektrimasinad.pdf · http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Elektrimasinad
Vooluga juhtmeks on mähis, mis paikneb elektrotehnilisest terasest plekist valmistatud rootori uuretes. Seda masinaosa nimetatakse ankruks ja mähist ankrumähiseks. Mähise pöörlemisel magnetväljas on juhtmekeerule mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Joonisel on lihtsuse mõttes vaadeldud vaid ühte juhtmekeerdu (mähise ühe keeruga pooli). Et ankur pöörleks, tuleb iga poolpöörde (180 elektrilise kraadi) järgi muuta voolu suunda poolis. Seda tehakse neutraaljoonel, kus poolis tekkivad jõud on võrdsed ja vastassuunalised, ega pööra enam ankrut, sest pöördemoment on null. Selleks on masina võllil kommutaator, mis pöörleb koos ankrumähisega ja, nagu ta nimi ütleb, kommuteerib ehk muudab voolu suunda. Kommutaator koosneb üksteisest isoleeritud lestadest ehk lamellidest, mis on järgmisel joonisel kujutatud kahe poolringina. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega. Vool juhitakse
Vooluga juhtmeks on mähis, mis paikneb elektrotehnilisest terasest plekist valmistatud rootori uuretes. Seda masinaosa nimetatakse ankruks ja mähist ankrumähiseks. Mähise pöörlemisel magnetväljas on juhtmekeerule mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Joonisel on lihtsuse mõttes vaadeldud vaid ühte juhtmekeerdu (mähise ühe keeruga pooli). Et ankur pöörleks, tuleb iga poolpöörde (180 elektrilise kraadi) järgi muuta voolu suunda poolis. Seda tehakse neutraaljoonel, kus poolis tekkivad jõud on võrdsed ja vastassuunalised, ega pööra enam ankrut, sest pöördemoment on null. Selleks on masina võllil kommutaator, mis pöörleb koos ankrumähisega ja, nagu ta nimi ütleb, kommuteerib ehk muudab voolu suunda. Kommutaator koosneb üksteisest isoleeritud lestadest ehk lamellidest, mis on järgmisel joonisel kujutatud kahe poolringina. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega. Vool juhitakse
r r algnurk, s.t nurk vektorite B ja S vahel vaatluse alghetkel, kui loeme t = 0 . Valemite lihtsustamiseks valime üldjuhul alghetkeks momendi, mil a 0 = 0 . Genereeritava emj amplituudväärtus e m = w w B S . Kommutaator võimaldab saada alalist emj: e i = e m sin w t . Genereeritava emj kuju on esitatud joonisel 5A. Polaarsuse vahetus e kommutatsioon toimub hetkel, kui e i = 0 e nn neutraaljoonel NJ, siis kui ankrumähise tasapind on risti magnetvälja v r jõujoontega (seega B S , F = F max = B S , kuid dF / dt = 0 ). Tekkinud pulseeriv alalispinge on kaugel ideaalsest alalispingest. Genereeritud alalispinge pulseerib nullist kuni emj amplituudväärtuseni e m , kusjuures pulsatsioonisagedus võrdub kahekordse ankru pöörlemissagedusega w . Meenutame, et ankru pöörlemisperiood T = 2p / w , seega pulseerimisperiood võrdub T / 2 .
kereks ja magnetahela osaks. Seda masinaosa, kus luuakse magnetväli nim. induktoriks. Vooluga juhtmeks on mähis, mis paikneb elektrotehnilisest terasesplekist valmistatud rootori uuretes. Seda masinaosa nim. ankruks ja mähist ankrumähiseks. Mähise pöörlemisel magnetväljas on juhtmekeerule mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Et ankur pöörleks, tuleb iga poolpöörde järgi muuta voolu suunda poolis. Seda tehakse neutraaljoonel, kus poolis tekkivad jõud on võdsed ja vastassuunalised, ega pööra enam ankrut, sest möörelmismoment=0. Selleks on masina võllil kommutaator, mis pöörleb koos ankrumähisega ja muundab voolu suunda. Kommutaator koosneb üksteisest isoleeritud lestadest. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega. Vool juhitakse ankrumähisesse harjadega, mille vahel pöörlevad kommutaatorilestad. Iga pool on ühendatud 2 lestaga. Mida rohkem on masinas poole, seda ühtlasem on pöörlemiskiirus.
Vooluga juhtmeks on mähis, mis paikneb elektrotehnilisest terasest plekist valmistatud rootori uuretes. Seda masinaosa nimetatakse ankruks ja mähist ankrumähiseks. Mähise pöörlemisel magnetväljas on juhtmekeerule mõjuva jõu suund sõltuv keeru asendist. Joonisel on lihtsuse mõttes vaadeldud vaid ühte juhtmekeerdu (mähise ühe keeruga pooli). Et ankur pöörleks, tuleb iga poolpöörde (180 elektrilise kraadi) järgi muuta voolu suunda poolis. Seda tehakse neutraaljoonel, kus poolis tekkivad jõud on võrdsed ja vastassuunalised, ega pööra enam ankrut, sest pöördemoment on null. Selleks on masina võllil kommutaator, mis pöörleb koos ankrumähisega ja, nagu ta nimi ütleb, kommuteerib ehk muudab voolu suunda. Kommutaator koosneb üksteisest isoleeritud lestadest ehk lamellidest, mis on järgmisel joonisel kujutatud kahe poolringina. Ankrumähise pooliotsad on ühendatud lestadega. Vool juhitakse
kinnitatakse toorik kruustangi pakkides oleva kahe plaadi vahele. Painutus toimub vasara abil. Nurgiku painutamine kruustangide vahel joon. 95 Kui painutus toimub ette antud ümardusraadiusega, siis leitakse tooriku pikkus järgmiselt: L = 11 + 12 + 13 + .... + ln + (rn1 + rn2 + . . . + rn) mm. 2 Painderaadius neutraaljoonel rn = R + kS (mm). R- painderaadius sisemisel pinnal. kS- kaugus sisemisest pinnast neutraaljooneni. k- tegur, mis arvestab materjali omadusi, määratakse tabelist . S- materjali paksus. Painutamisel metalli omadusi arvestava teguri k väärtused. Tabel 2.11. Suhe R 0,5 0,8 1 2 3 4 5 6 7 8 10 S
annaabi.ee 
