kannudes ja nad ei tea is toimub teises kannus. Pakub välja , et tuleb luua osalusühiskond, mille funktsioneerimise printsiibiks on solidaarsuse printiip. Tulemuseks on üldine toimetulek. Giddensit kritiseeriti kui 20 sai utopisti, kas ikka on kõik valmis solidaarsed olema, et annavad raha jne 1919 S.Ferencsi- ungari psühhoanalüütik, kirjutas sellisest nähtusest nagu pühapäeva neuroosist. Inimesed jäävad haigeks pühapäeval, sest nad ei saa tööd teha. Saksa teadlased on seda põhjalikult uurinud. I faas sõltuvuse juures on sissejuhatav faas, mille ilminguks on ssee, et inimese mõtted keskenduvad töö õmber, teised asjad jäävad tahaplaanile. II faas kriitiline faas- tunniseks on see, et sõltlane otsib pidevaid ettekäändeid et tööd otsida, lisandub ka agressiivsus kui tema tähelepanu juhitakse sellele probleemile.
4) Ühiskonna kärjestumine- kannud on vaheseintega ja ei paista läbi, inimesed elavad kannudes ja nad ei tea is toimub teises kannus. Pakub välja , et tuleb luua osalusühiskond, mille funktsioneerimise printsiibiks on solidaarsuse printiip. Tulemuseks on üldine toimetulek. Giddensit kritiseeriti – kui 20 sai utopisti, kas ikka on kõik valmis solidaarsed olema, et annavad raha jne 1919 S.Ferencsi- ungari psühhoanalüütik, kirjutas sellisest nähtusest nagu pühapäeva neuroosist. Inimesed jäävad haigeks pühapäeval, sest nad ei saa tööd teha. Saksa teadlased on seda põhjalikult uurinud. I faas sõltuvuse juures on sissejuhatav faas, mille ilminguks on ssee, et inimese mõtted keskenduvad töö õmber, teised asjad jäävad tahaplaanile. II faas kriitiline faas- tunniseks on see, et sõltlane otsib pidevaid ettekäändeid et tööd otsida, lisandub ka agressiivsus kui tema tähelepanu juhitakse sellele probleemile.
ISIKSUSE STRUKTUURIS TOOB VÄLJA 3 TASANDIT: 1. Aktuaalne e. empiiriline mina - inimene nagu ta on oma neurootiliste ja normaalsete, vaimsete ja füüsiliste iseärasustega. 2. Idealiseeritud mina - nagu inimene end näeb sisemiste tungide tõttu. Valehääl, mis juhib inimest suurel määral. 3. Reaalne mina - algne jõud, tänu millele toimub areng. Horney loosung- idealiseeritud mina asemele reaalne mina. Neuroosist jagusaamine on tegelikult oma idealiseritud minast vabanemine. Patsient peab võtma ennast reaalselt kõigi puudustega. FROMM, Erich - 20. sajandi saksa-ameerika psühhoanalüütik, filosoof ja sotsioloog. Humanistlik psühhoanalüüs. Neofreudistidest kõige sotsaliseeritum, vahel raske vahet teha, kas ta on sotsioloog või psühholoog. Alustab oma töid tihti Marxi tsitaatidega
kõrvale jäetud. Isiksuse struktuuris toob välja 3 tasandit: 1. Aktuaalne e. empiiriline mina- inimene nagu ta on oma neurootiliste ja normaalsete, vaimsete ja füüsiliste iseärasustega. 2. Idealiseeritud mina- nagu inimene end näeb sisemiste tungide tõttu. Valehääl, mis juhib inimest suurel määral. 3. Reaalne mina- algne jõud, tänu millele toimub areng. Horney loosung- idealiseeritud mina asemele reaalne mina. Neuroosist jagusaamine on tegelikult oma idealiseritud minast vabanemine. Patsient peab võtma ennast reaalselt kõigi puudustega. E.Fromm (1900-1980). Humanistlik psühhoanalüüs. Neofreudistidest kõige sotsaliseeritum, vahel raske vahet teha, kas ta on sotsioloog või psühholoog. Alustab oma töid tihti Marxi tsitaatidega. Väidab, et Marxi ühiskondlik- majanduslikul aspektil põhinevat võõrandumisteooriat saab laiendada inimese psüühlisele tegevusele
Need mõlemad on inimeses väga tugevasti esindatud, kuid probleem on selles, et need ei pruugi harmoonilises kooskõlas olla. Alati ei pruugi soovide ja vajaduste rahuldamine turvaline olla. Kahe põhitendentsi vahele tekib konflikt. Selle kohta ütleb Hroney, et see ongi põhiline neurooside tekkimise põhjus. Neuroosi mõiste ongi Karen Horney psühholoogias üks põhilisi mõisteid, mille läbi ta isiksust ja selle arenguid püüab seletada. Sellest neuroosist tekivad inimesel erinevad käitumistüübid. Esimesel oma arenguperioodil toob ta neid rohkem välja, kuid hiljem taandab ta need kolmele tüübile. Neuroosi puhul võib inimesi jagada käitumiselt kolmeks: 1) Järeleandlik tüüp Nad püüavad teiste inimeste suunas liikuda. 2) Agressiivne tüüp Inimesed liiguvad teiste inimeste vastu. 3) Eemalehoidev tüüp Teistest inimestest eemale (püüe sõltumatuse poole). Neuroosi puhul inimesed valivadki neist kolmest ühe kindla tüübi
tulenevad ka kolm neurootilist isikut: · järeleandlik tüüp - teiste inimeste poole vaatav. · Teistest inimestest eemale e sõltumatuse poole eemalehoidev tüüp. · Teiste inimeste vastu e agressiivsus agressiivne tüüp. %. loeng psühhoanalüütilised kultuuriteooriad. Andreas Ventsel 12 Tervetel inimestel tekivad nn situatsioonilised neuroosid, mis olukorra muutudes kaovad, aga haigetele jäävad alles. Terved teadvustavad neurootilist käitumist, haiged mitte. Konfliktist (neuroosist) vabanemiseks peab kaotama ideaalmina või lõhe tegeliku ja ideaalmina vahel viima võimalikult väikeseks. Horney teraapias sellega tegeletaksegi. Erinevaid kultuure võib samuti nende kolme tüübi järgi tüpologiseerida, Kuid loomulikulkt on need üksnes üldistused ja igas kultuuris eksisteerivad kõik kolm käitumisstrateegiat. Klüsimus on lihtsalt teatud tendentsis: nt Õhtumaist kultuuri võib pidada varakapitalismist alates agressiivsuse ja eemalhoidva tüübi karakteristikutega.
klassivõitlust Selleks, et sooritada revolutsioon on Selleks, et ravida patsienti on tarvis tarvis dialektilise analüüsi abil psühhoanalüüsi abil teadvustada konflikte, teadvustada olukord ja saada teadlikuks millest inimene ise ei ole teadlik (Selle revolutsioonilisest situatsioonist asemele, kus oli Miski peab tulema Mina), mis vabastab neuroosist Eesmärgiks on klassideta ühiskond, kus Eesmärgiks on tervenenud ja konfliktideta inimene ei ole iseendast võõrandunud inimene, kes on endast täielikult teadlik Marksistlik esteetika. Karl Marx ja kriitiline koolkond 68 Marx sündis 5.05.1818 Trieris. Saksa filosoof, majandusteadlane ja poliitik, rahvusvahelise kommunistliku liikumise rajajaid
annaabi.ee 
