· KNSst perifeeriasse mööda eferentseid e motoorseid kiude. Kuna närvikiusisene erutuse levik on elektriline protsess, siis ei või närviimpulsid kulgeda hajusalt. Vastasel korral tekiks lühise oht. Selle vältimiseks on akson ümbritsetud müeliinkestaga - spetsiifilise rasva-valgu ühendiga. Tagades impulsside sihipärase kulgemise, suurendab see kest ühtlasi nende liikumiskiirust. Inimesel võivad närviimpulsid liikuda kiirusega kuni 100 m/sek. Neuronitevahelist kontaktkohta, kus närviimpulss kandub ühelt neuronilt teisele või neuronilt lõppelundile, nim sünapsiks ja seda ülekannet sünaptiliseks ülekandeks. Erutus levib sünapsis tekkivate keemiliste ainete - virgatsainete e mediaatorite e neurotransmitterite vahendusel. Virgatsainete toime NSle võib olla erutav või pidurdav. Virgatsained Avastatud üle 70 virgatsaine. Mõned klassikalised näited: · atsetüülkoliin- (Ach)
Neuroni ehitus. NB! palun iseseisvalt õpiku abiga lisada närviraku funktsionaalsed osad. Jah, need, millele jooned osutavad Iga neuron koosneb rakukehast (mille keskel tuum) ning jätketest: dendriitidest ja aksonist. Dendriidid kannavad eelnevast rakust lähtuva impulsi üle rakukehale; närviimpulss liigub mööda aksonit, mis enamasti on ümbritsetud müeliinkestaga, et impulss ei kanduks edasi hajusalt ning ka impulsi suurema kiiruse (kuni 100 m/s) tagamiseks. Neuronitevahelist ühenduskohta, kus närviimpulss kandub ühelt neuronilt teisele (või ka neuronilt lõppelundile), nimetatakse sünapsiks. Erutus levib sünapsis tekkivate keemiliste ainete: virgatsainete (ehk mediaatorite ehk neurotransmitterite) vahendusel, mille mõju võib olla kas erutav või pidurdav. Tuntumad virgatsained on atsetüülkoliin (Ach, seotud peamiselt lihaste kokkutõmbumise ja liigutuste juhtimisega); dopamiin (DA, samuti liigutused, aga ka õppimine ja mälu); serotoniin (5HT; une ja
Ümbritseb neuroneid ja nende jätkeid. Närvikiud tupega ümbritsetud närviraku jätked. Närv koosneb närvikiudude kimpudest. Kui närvi koostisse kuuluvad aferentsed n.kiud, siis nimetatakse seda aferentseks närviks, kui eferentsed, siis eferentseks närviks. Närvi koostisse võib kuuluda nii aferentseid kui ka eferentseid n.kiude. Närvilõpe kolme tüüpi n.lõpmeid: efektorid (lihastes, näärmetes, motoorsed n.lõpmed), retseptorid (tundenärvilõpmed), sünapsid (neuronitevahelist kontakti tagavad n.lõpmed). Refleks kohanemisreaktsioon, mis järgneb vastusena väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. R vallandab ärrituse mõju retseptorile. Refleksikaare moodustavad aferentsed närvid, närvikeskus ajus ja eferentsed närvid. Retseptorite kaudu saadakse tagaside, mis annab võimaluse reaktsiooni korrigeerida. Kasulik informatsioon mälus säilitatakse. Pärilikud e tingimatud refleksid liigi isendeil stereotüüpsed
Närviimpulsid levivad neuronite aheldas alati kindlas suunas. See tähendab, et eurus kulgeb perifeeriast (nt lihasest või näärmest) kesknärvisüsteemi mööda aferentseid ehk tundenärvikiude ning kesknärvisüsteemist perifeeriasse mööda eferentseid ehk motoorseid närvikiude. Närviimpulsid on kui elektrokeemilised protsessid. Kuna närvirakusisene erutuse levik on elektriline protsess, siis ei või närviimpulsid kulgeda hajusalt (vastasel korral tekiks nii-öelda lühise oht). Neuronitevahelist kontaktkohta, kus närviimpulss kandub ühelt neuronilt teisele või neuronilt lõppelundile, nim sünapsiks ja seda edasikandumist sünapsiliseks ülekandeks. Erutus levib sünapsis tekkivate keemiliste ainete- virgatsainete ehk mediaatorite ehk neurotransmitterite vahendusel. Omavahel ühendavad rakke sünapsid ning seega erutuse ülekanne ühelt rakult teisele toimub sünapsi vahendusel. . Kesknärvisüsteem. KNS Seljaaju 1
Ümbritseb neuroneid ja nende jätkeid. Närvikiud tupega ümbritsetud närviraku jätked. Närv koosneb närvikiudude kimpudest. Kui närvi koostisse kuuluvad aferentsed n.kiud, siis nimetatakse seda aferentseks närviks, kui eferentsed, siis eferentseks närviks. Närvi koostisse võib kuuluda nii aferentseid kui ka eferentseid n.kiude. Närvilõpe kolme tüüpi n.lõpmeid: efektorid (lihastes, näärmetes, motoorsed n.lõpmed), retseptorid (tundenärvilõpmed), sünapsid (neuronitevahelist kontakti tagavad n.lõpmed). Refleks kohanemisreaktsioon, mis järgneb vastusena väliskeskkonnas või organismis endas toimuvale muutusele või mõjutusele. R vallandab ärrituse mõju retseptorile. Refleksikaare moodustavad aferentsed närvid, närvikeskus ajus ja eferentsed närvid. Retseptorite kaudu saadakse tagaside, mis annab võimaluse reaktsiooni korrigeerida. Kasulik informatsioon mälus säilitatakse. Pärilikud e tingimatud refleksid liigi isendeil stereotüüpsed
Ülesandeks on toite-, tugi- ja kaitsefunktsioon. Neuron ehk närvirakk on närvikoerakk, mis toodab neurohormoone ja võtab vastu, muundab ja kannab üle elektrilisi signaale, mida nimetatakse närviimpulssideks. Närvikiud ehk akson – tupega ümbritsetud närviraku jätked. Närv – koosneb närvikiudude kimpudest. Närvilõpe - - efektorid (lihastes, näärmetes, motoorsed närvilõpmed), - retseptorid (tundenärvilõpmed), - sünapsid (neuronitevahelist kontakti tagavad närvilõpmed) Mediaatorained - atsetüülkoliin, serotoniin, endorfiinid, gamma-amino-võihape. Peaaju (1400g) koosneb: Piklikaju – saab alguse seljaajust. Temas peituvad tähtsamad autonoomse närvitalitluse (vereringet, seedetalitlust, hingamist jm kontrollivad) regulatsiooni keskused. Väikeaju – asuvad asendi-, lihaskoordinatsiooni- ja tasakaalukeskus, samuti ruumis orienteerumist vahendavad keskused.
mõistmisvõime). R. Cattell: kristalliseerumus ja voolav Oluline: mõtlemise kiirus (sh reaktsiooniaeg), töömälu maht ja täpsus. Howard Gardner: intelligentsuse paljusus. Loovus kõrge IQ (r=03) Kui mõtlemise kiirus on kiire, siis tekib vähem vigu, rohkem võimalusi märgata soodsaid variante, jäävad muud asjad vist paremini meelde vmt. Loovus loomingulisus! Loovuse kriteeriumid (kellegi omad): 3) Loovus 4) realistlikkus Virgatsained Neuronitevahelist kontaktkohta, kus närviimpulss kandub ühelt neuronilt teisele või neuronilt lõppelundile, nim sünapsiks ja seda ülekannet sünaptiliseks ülekandeks. Erutus levib sünapsis tekkivate keemiliste ainete - virgatsainete e mediaatorite e neurotransmitterite vahendusel. Virgatsainete toime NSle võib olla erutav või pidurdav. Virgatsained Avastatud üle 70 virgatsaine. Mõned klassikalised näited: · atsetüülkoliin- (Ach) lihaste kokkutõmbed ja liigutuste juhtimine, mälu.
annaabi.ee 
