mingis ülesandes rohkem praktikat, eraldatakse selle otstarbeks ka rohkem ajukude(muusikutel on sõrmedest tulenevate signaalide töötlemiseks suurem aju piirkod kui mittemuusikutel) Neuronite omavahelised kontaktid võivad muutuda- ehk aju võb omandada uue ühendusvõrgustiku Ka väga traumaatilised negatiivsed sündmused võivad luua uusi pühendusi nt post traumaatiline stressihäire. Aju võib kasvatada uusi neuroneid- neurogenees, kortikaalne neurogenees kõige vähem tõenäoline. Raamat ´´mõtteviis´´ Carol Dweck TUNNETUSPROTSESSID Aisting-väliste signaalide registreerimine meelte abil ehk stiimuli füüsiline töötlemine Taju- meeleorganitelt saadud inf tõlgendamine terviklikuks pildiks ehk stiimuli psühholoogiline töötlemine Kõik kuulevad muusikat samade protsessude kaudu, aga muusika taju nt meeldivus jne. on kõigil erinev MEIE MEEL ON NÄLJANE AISTINGUTE TÕLGENDAMISE JÄRELE! TAHAME
Närvisüsteemi arengu peamised etappid: neuraalne induktsioon (neuroektodermi indutseerimine diferentseerumata ektodermist), neurulatsioon (neuraalplaadi arenemine närvitoruks), regionaliseerumine (aju osade kujunemine piki närvitoru), patterning(eri neurotüüpide tekkimine närvitoru pea-saba ja selja-kõhu telgedel), neuriitide (kasv ja nende navigeerimine sihtrakkudeni), neuronite programmeeritud surm, sünaptogenees, gliogenees (gliiarakkude tekkimine), neurogenees (närvirakkude kujunemine, diferentseerumine eellasrakkudest). Neuraalne induktsioon. Organisaatorist sekreteeritud morfogeenid blokkeerivad embrüo seljapiirkonnas BMPd mis indutseerivad ektodermis epidermaalse saatus. Selles kohas kujuneb neuroepiteel, neuraalplaat. Muu ektoderm areneb epidermiseks.Neuraalplaadi eesosa laieneb, liigub saba poole ja aheneb. Samal ajal neuraalplaat kooldub, hakkab moodustuma toru. Neurulatsioon. Närvitoru moodustumine neuraalplaadist
80%) ja GABA-ergilised (20-30%) neuronid ja gliiarakud, Valgeaine sisaldab närvikiude Suuraju koore paksus varieerub märgatavalt vähem (v.a inimene 3,4 mm, manaatil 4 mm) 38 Jagunemise tüübid: Algselt jagunevad NE rakud sümmeetriliselt iseuuendades ja laiendades neuraalsete tüvirakkude hulka RG rakud jagunevad algselt sümmeetriliselt, hiljem kui neurogenees võimendub lülitub asümmeetrilisele neurogeensele jagunemisele, mille käigus tekib kas: RG ja neuron (otsene neurogenees) RG ja vahepealne eellasrakk (basaalne/vahelmine eellasrakk; BP), millest tekivad neuronid BP ja basaalne/välimine radiaalgliia (bRG/oRG), millest tekivad omakorda BP või neuronid BP võivad jaguneda korra sümmeetriliselt (neurogeenne jagunemine) – 2 neuronit
- Seotud ruumi õppimisega, asukoha navigeerimisega sest eesmärgiks on mingisse paika jõudmine. - Võime on häirunud nii inimestel kui ka loomadel temporaalsagara kahjsutuse korral – raskendatud on kursi võtmine kuigi kindla teekonna jälgimine on korras Peitmiskäitumine - Linnud peidavad aastas ligi 1000 toidupala – kasutatakse distaalseid vihjeid mitte lähedalolevaid tähiseid. - Hipokampus suurem lindudel kes peidavad ja otsivad oma toitu - Neurogenees hipokampuses seotud peitmiskäitumisega – hipokampus suurem sügisel kui peitmist rohkem - Kahjustuse korral toit peidetakse aga on raskusi selle leidmisel Pimenavigeerimine - Oletades navigeerimine, toimub tänu looma enda liikumistest saadud vihjetele. Võime tajuda kui kaugel ollakse juba liikunud ja mis suunas on alguspunkt, kuidas vajadusel suunda muuta (oluline pimedas)
Juhteteede areng - Piirkonnad peavad üksteisega suhtlema et piirkonnad toimiksid tervikuna - Kahe poolkera ühendamine - Muhkkeha Kolju kasv - Võimaldab aju kasvamist - Koosneb 6 luust: oktsipitaalne, frontaalne, 2parietaal- ja 2 temporaalluud - Imikutel on luplaatide piirid luustumatu et võimaldada aju ja pea kasvu - Surve avaldamisega imikueas saab kolju kuju muuta. Varemon see olnud suhteliselt levinud praktika üle maailma Postnataalne neurogenees - Närvirakke tekib täiskasvanueas üsna piiratud - Peamised tekkekohad – subventrikulaarsest tsoonist haistesibulatesse; hippokampuse hammaskäärus - Gliia progenitorid psüivad alles pidevalt Arenguhäired Neuraaltoru sulgumisega seotud häired – väljasopistumised või pea ei saagi areneda, ilma ajuta laps - Müelomeningotseele – seljaajukelme song, seljaaju väljatungimine luulise seljaaajukanali … ….. Rakkuda jagunemisega seotud häired
pikaajaline potenseerimine. Molekulaarsel tasandil – geenide üle- või alaekspresseerimine. Plastilisus säilib kogu eluea jooksul. Representatsioonid on muudetavad treeninguga, aktiivsem kasutamine tugevdab ühendusi. Juba algselt on olemas valmisolek ümber õppida (vajalikud ühendused latentselt olemas). tunneb neurogeneesi täiskasvanueas Kahjustuste korral: - ka tüvirakud kahjustuvad/surevad, nii et neurogenees lakkab - neurogenees muutub, nii et uute neuronite väljakujunemine ja integreerumine on häiritud. Ravivõimalusena soodustada/stabiliseerida neurogeneesi. Tüvirakkude kasutamine – on olnud edukas loomkatsetes, kuid tulemused pole inimestele otseselt ülekantavad (neuroni arengutsükkel kujunemisel on pikem). tunneb funktsioonide taastumise mehhanisme ja seda mõjutavaid tegureid Närvisüsteemi tasandil plastilisus – närvivõrgustike ümberorganiseerumine, et muutunud olukorras sama
Psühholoogilised – psüühikahäire on tingitud hälvetest psühholoogilistes mehhanismides Bioloogigliste tegurite interaktsioon Bioloogilised Neuroanatoomia - Sensoorne süsteem - Ärkveloleku ja tähelepanu - Motoorne süsteem - Mälu - Keel - Emotsioon Neuroni põhifunktsiooni - närviimpulsi edasikandja, analoog-digitaalkonverter Neurogenees Nt närviraku areng - Närviraku sünd - Liikumine täiskasvanu positsioonile - Aksoni teke - Dendriitide väljasirutumine - Sünapsite teke - Keemilise ülekande käivitumine Neurofüsioloogia ja -keemia Sünaptiline ülekanne (keemilised sünapsid, elektrilised sünapsid) Ravimid toimetavad nendega - Monoamiinid (seratoniin, dopamiini jne) - Retseptorid Psühhoneuroendokriin…. Hüpotalamus ja neerupealiste süsteem
→sulgub nii rostraalses kui kaudaalses suunas, samal ajal pikeneb neuraaltoru kaudaalsele • Neuroblastide teke lõpeb gestatsiooni keskpaigaks (4,5 kuud). • Rakkude migreerumine algab varsti pärast esimeste neuronite moodustumist. • Kui üldine neurogenees on lõppenud, algab rakkude diferentseerumine, 3 ja 5-põiekese staadium ja ajuosade moodustumine – neuroblastidest spetsiifilist tüüpi neuronid. Otsaju (telencephalon): ajukoor, basaalganglionid, haistesibulad hippokampus, mandelkeha, Vaheaju (diencephalon) Talamus, hüpotalamus, subtalamus, epitalamus Keskaju (mesencephalon) Keskaju (rhombencephalon) Tagaaju (metencephalon) Ajusild ja väikeaju Üdiaju (myelencephalon) Piklikaju
annaabi.ee 
