2-Neuriit e akson on pikk ja otsast hargnenud.Koos ümbritseva müeliintupega moodust neuriit närvikiu.Viib erutuse rakust välja.3-Müeliintupe tekitavad närvikiu ümber neurogliiarakud.See toimib isoleerkihina ümber neuriidi,kiirendab impulsi kulgemist ja aitab kahjustunud aksonil taastuda.4-Rakukehas paiknevad tuum ja organellid.5-Neuriitide laienenud otsad moodust närvilõpmeid.*Närviraku ül on tekitada ja juhtida närvi impulsi.*Närviimpuls põhineb elektrilaengu muutumisel närvirakku katva membraani sise-ja välispinna vahel.-Nõrk elektriline muutus närvirakus.Rakumembraanis jaot 2ks:1)sisepind(neg laeng; K+ rakus sees.)2)välispind(pos laeng;Na+ rakust väljas).
absoluutne tagatav miinimum 1,4...1,7mg (RDA) tervise optimaalseks tagamiseks tänapäeval kuni 5mg terapeutiline tase alates 25mg. Võimalusel tuleks manustada koos tiamiimi, niatsiini, vitamiin B6, vitamiin C ja foolhappega. Leidub piim, jogurt, maks, kala, spinat. B3 vitamiin e vitamiin P ehk vitamin PP(niatsiin), nikotiinhape, nikotiinamiid Manustamine võib olla ravi ühe komponendina efektiivne alkoholismi, stressi, dermatiidi, akne, peavalude, neuriitide, diabeedi jt haiguste korral. Vajalik närvikoe ja naha normaalseks arenguks. Defitsiit - lihaste nõrkus, väsimus, depressioon, anoreksia, oksendamine, naha kahjustused, glossiit. Soovitav kogus meestel 16-20 mg, naistel 14-17 mg. Leidub maks, muna, piim, kaunviljad. B4 vitamiin e koliin Vajalik fosfolipiidide (letsitiin) ja neuromediaatori atsetüülkoliini sünteesiks, müeliini ehituses, metioniini resünteesis, kolesterooli metabolismis.
Nimetatud näärmed moodustavad vastastikuses seoses oleva süsteemi, kus juhtivat osa etendab hüpofüüs. (joonis 102, lk 142 õpik; joonis 23 vihik). 18, 28. 49. Närvisüsteemi jaotus. Joonis 17 vihikus. Lk 180 õpikus. 50. Närviraku ehitus, jätkete ülesanded. Joonis 19 vihikus. Neuronil on kahte liiki jätkeid dendriidid ja neuriidid ehk aksonid. Erutus tuleb alati mööda dendriiti sisse närvirakku ning lahkub mööda aksonit. Neuriitide kaudu kandub erutus edasi teistele neuronitele või lõppelundile, näiteks lihasele. See on alati ühesuunaline. Igal neuronil on üks neuriit, dendriitide arv varieerub. 51. Närviraku liigid ehituse ja talitluse alusel, lühiiseloomustus. Joonis 18 vihikus. Joonis 132, lk 182 raamatus. Neuronite liigid ehituse alusel: A unipolaarne ehk ainujätkeline neuron kehast lähtub ainult üks neuriit. Neid leidub silma võrkkestas reetinas.
Dendriidid- enamasti lühikesed ja väga hargnenud jätked, mis võimaldavad vastu võtta signaale ning juhivad nad edasi rakukeha poole. Neuriit e akson- pikk ja otsast hargnenud. Seda on alati üks. Koos müeliintuppega moodustab neuriit närvikiu. Neuriitide laienenud otsad moodustavad närvilõpmed Müeliintupp-valkudest ja lipiiditest koosnev isoleerkiht, mis kiirendab impulsi kulgu. Rakukeha- tuum ja organellid Kesknärvisüsteemi närviraku kehad paiknevad hallaines, piirdenärvisüsteemi omad aga närvideedel närvisõlmedes e ganglionides ja organite seintel närvipõimikutes. Aksonid paiknevad kesknärvisüsteemis hallaines ja piirdenärvisüsteemis närvides.
oligodendrotsüüdid (ümbritsevad aksoneid, moodustavad müeliintüpe; Perifeerses närvisüsteemis Schwanni rakud); mikrogliia (aju makrofaagid). Närvisüsteemi arengu peamised etappid: neuraalne induktsioon (neuroektodermi indutseerimine diferentseerumata ektodermist), neurulatsioon (neuraalplaadi arenemine närvitoruks), regionaliseerumine (aju osade kujunemine piki närvitoru), patterning(eri neurotüüpide tekkimine närvitoru pea-saba ja selja-kõhu telgedel), neuriitide (kasv ja nende navigeerimine sihtrakkudeni), neuronite programmeeritud surm, sünaptogenees, gliogenees (gliiarakkude tekkimine), neurogenees (närvirakkude kujunemine, diferentseerumine eellasrakkudest). Neuraalne induktsioon. Organisaatorist sekreteeritud morfogeenid blokkeerivad embrüo seljapiirkonnas BMPd mis indutseerivad ektodermis epidermaalse saatus. Selles kohas kujuneb neuroepiteel, neuraalplaat. Muu ektoderm areneb epidermiseks.Neuraalplaadi
aktiveerub ja indutseerib signaalsete kaskaadide tekke. Üheks signaali rajaks on phospholipaas C aktiveerumine, kusjuures vabaneb DAG ja IP3 ning aktiveeritakse assotseeritud rajad, nagu näiteks proteiinkinaas C rada. Teiseks NGF-aktiveeritud rajaks on ras-seoseline MAP kinaaside kaskaad. See rada aktiveerib TFi AP-1. Lisaks sellele TFile on NGFi radade märklaudadeks ka Egr ja CREB. Egr perekonna liikmed nagu ka Mek/Erk rada osalevad NGFseoselises neuriitide väljakasvus. CREB perekonna liikmed on olulised sünpaatiliste neuronite elus hoidmises, TGF/BMP - signaaliülekandeks on vaja heterodimeerset mõlemat tüüpi retseptoreid sisaldavat retseptorite kompleksi. Tüüp-2 retseptor seob ligandi, aga ei suuda TGFbeeta tüüp-1 retseptori puudumisel TGF-beeta vastust edastada. Tüüp-1 on peamiselt ekspresseeritud hemopoeetilistes progenitorrakkudes. Tüüp-1 ja tüüp-2 retseptorid kodeerivad valke, mille intratsellulaarne domeen funktsioneerib kui
kaskaadide tekke. Üheks signaali rajaks on, phospholipase C aktiveerumine, kusjuures vabaneb DAG ja IP3ning aktiveeritakse assotseeritud rajad, nagu näiteks protein kinase C rada. Teiseks NGF-aktiveeritud rajaks on rasseoseline MAP kinaaside kaskaad. See rada aktiveerib TFi AP-1. Lisaks sellele TFile i on NGFi radade märklaudadeks ka Egr ja CREB. Egr perekonnaliikmed nagu ka Mek/Erk rada osalevad NGFseoselises neuriitide väljakasvus. CREB perekonnaliikmed on olulised sünpaatiliste neuronite elus hoidmises. Maksarakkudes, hormoon-ajendatud fosfolipaas C aktivatsioon reguleerib glükogeeni lagundamist ning sünteesi inositol-lipiidi kaheharulist signaalrada pidi. Fosfolipaas C genereerib kaht second messenger'i, diatsüülglütserooli (DAG) ning inositol-1,4,5-tri-fosfaat'i (IP3). DAG aktiveerib proteiin kinaas C, mis
Tõusvate teede hulka kuulub tagakeelikutrakt, mis juhib kõik tunde- ja sensoorsed impulsid peaajusse; laskuvate teede hulka aga külgkeelikus asuv püramidaaltrakt ja ekstrapüramidaaltraktid külg- ja esikeelikus. Püramidaaltrakt vastutab üksikute lihaste tahtlike liigutuste eest. 3.2.2. Perifeerne närvisüsteem Perifeersed närvid kujutavad endast spinaaljuurte harusid, millel puuduvad vahelülitused. Nad koosnevad närvirakkudest moodustunud neuriitide kimpudest, mis asuvad seljaaju esisarves, või tundlikest närvirakkudest, mis asuvad tagumistes kaarjuurtes. Spinaaljuured, mis juhivad kaela- ja jäsemete lihaseid, ühinevad närvipõimikuteks (plexus). Alles nendest põimikutest lähtuvad tegelikud perifeersed närvid. Ülejäänud närvid, on lihtsalt vastavate spinaaljuurte jätkud. Närvid ise kulgevad (tavaliselt lihaste vahel hästi kaitstult) läbi keha oma sihtkohani, milleks on lihase-
annaabi.ee 
