Tiiu Saame 11.A 19. sajand · Algas linnastumine · Transpordi areng · Tekkisid uued sidevahendid telegraaf ja telefon · Valgustus - gaasilaternast elektrini Historitsism · Historitsismiks nimetatakse minevikustiilidest eeskuju võtmist, eelkõige Antiik-Kreeka ja Rooma omadest. (1) · Peamised liigid on neogootika, noorrenessanss ja neobarokk. (1) · Esimesi historistlike ehitisi hakati ehitama Inglismaal, kus eelistati neogootikat. (2) Neogootika · Prantsusmaal õhutas huvi neogootika vastu Eugene Violett-Le-Duc. (4) · Neogooti elemente võib näha 19. saj. ehitatud luterlikel kirikutel. (6) · Eestis peetakse tuntumateks neogootika stiilis mõisahooneteks Alatskivi ja Sangastet,(5) Inglismaal parlamendihoonet Londonis. (3) · Neogootika kõrval levis ka ´´uuskreekalik klassitsism´´. Mõned arhitektid töötasidki mõlemas stiilis, nt. Charles Barry (1795 1863).
19. sajand Algas linnastumine Transpordi areng Valgustus- sajandi alguses gaasilaternad ja sajandi lõpul juba elekter Leiutati uued sidevahendid- telegraaf ja telefon. Historism Historitsismiks nimetatakse minevikustiilidest eeskuju võtmist, eelkõige Antiik-Kreeka ja Rooma omadest Historismil on palju vormisüsteeme, nagu näiteks neogootika, noorrenessanss ja neobarokk Esimesi historistlike ehitisi hakati ehitama Inglismaal, kus eelistati neogootikat Neogootika Levis Inglismaal ja Saksamaal, mõnevõrra hiljem ka Prantsusmaal Inglased, sakslased ja prantslased pidasid kõik ennast gootika loojateks Neogooti stiilis hoonete peamiseks tellijateks olid monarhistlikud valitsused Neogooti elemente võib näha 19. saj. ehitatud luterlikel kirikutel Eestis peetakse tuntumateks neogootika stiilis mõisahooneteks Alatskivi ja Sangastet, Inglismaal parlamendihoonet Londonis. Neogootika kõrval levis ka ´´uuskreekalik
antiiki, renessansi, barokki. Juhul kui jälgiti täielikult ja ainult mõnda konkreetset stiili nimetati seda neo-e pseudostiiliks - neogootika, pseudogooti, neoromaani, neorenessanss, neobarokk. Historitsistlikke hooneid välismaal: Londoni Parlamenihoone, Westminsteri loss, Pariisi Ooperimaja Esimene h uus-stiiliks Eestis sai ka neogootika. See leidis väljundi Tartu toomkiriku varemete kohandamise projektis ülikooli raamatukoguks. Samuti kasutati neogootikat Oleviste kiriku taastamisel, peale 1820 toimunud tulekahju. Teise h stiilina tuli neorenessanss Rüütelkonna hoone näol. Edasi juba jäi neor. kaunis hästi püsima üle Eesti üürimajade stiilina. Lisaks: Kaarli kirik (Otto Pius Hippius, 1862-70),Tallinna Jaani kirik (neogooti),Aleksander Nevski Katedraal (pseudo vana-vene), Kanuti Gildi hoone (Pikk t , Tallinn).H arhitektuuris kajastub hästi paljudes Eesti
stiilidest. Siiski tõuseb esile kaks põhilist inspiratsiooniallikat. Esiteks klassikaline antiik ja teiseks aga Euroopa keskaeg kõrvuti mitmesuguste eksootiliste või arhailiste kultuuride ning rahvakunstiga, mille tõstis kilbile romantism. Ka Eesti historitsistlikke mõisamaju on võimalik eritleda neid kahte liini silmas pidades. Klassikaline tüüp ühendab mitmesuguseid järelklassitsistlikke, neorenessanslikke, neobaroklikke suundumusi, mitteklassikaline aga neogootikat ja teisi rahvuslik- romantilise tagapõhjaga lahendusi. Tinglikult vastas kummalegi liinile ka erisugune mõisamaja ideaal: klassikalise suuna puhul mõisamaja-palee, mitteklassikalise puhul aga mõisamaja-linnus. Kumbki neist tähendas rõhuasetust erisugustele väärtustele ja erinevate aktsentide esiletõstmist ka ehitustes. 19. saj lõpukümnendid tõid baltisaksa aadli jaoks kaasa rohkem dramatismi kui paljud eelmised. Pealetungi alustas Vene keskvõim. 1881
Ainus obelisk, millel leidus hieroglüüfe. Seepärast anti käsk restaureerimise käigus parandada obelisk korralikult ja jätta hieroglüüfid puutumata. 15. Millise objekti restaureerimise juures Roomas oli eesmärgiks iga algupärase fragmendi säilitamine? Colosseum 16. Selgitage lahti mõiste Tark valik historitsismis. Tähendab seda, et igale hoonetüübile peeti sobivaks mingit kindlat stiili. Kirikute jaoks peeti näiteks sobivaimaks neogootikat. Teatrid ja kontserdisaalid neobarokk. Pangad, koolid ja haiglad neorenessanss-stiilis ning tööstusehitised romaani stiilis. 17. Seletage oma sõnadega, mis on stiililine restaureerimine. Stiililine restaureerimine on sisuliselt rekonstrueerimine, kus algset ehk originaalmaterjali eriti ei tähtsustada, seega võib seda üsna meelevaldselt asendada kaasaegsema materjaliga. (Stiililine restaureerimien on ideele tuginev rekonstrueerimine, kus originaalmaterjali
Siiski tõuseb esile kaks põhilist inspiratsiooniallikat. Esiteks klassikaline antiik ja teiseks Euroopa keskaeg kõrvuti mitmesuguste eksootiliste või arhailiste kultuuride ning rahvakunstiga, mille tõstis kilbile romantism. Ka Eesti historitsistlikke mõisamaju on võimalik eristada, pidades silmas neid kahte liini. Klassikaline tüüp ühendab mitmesuguseid järelklassitsistlikke, neorenessanslikke, neobaroklikke suundumusi, mitteklassikaline aga neogootikat ja teisi rahvuslik-romantilise tagapõhjaga lahendusi. Tinglikult vastas kummalegi liinile ka erisugune mõisamaja ideaal: klassikalise suuna puhul mõisamaja-palee, mitteklassikalise puhul aga mõisamaja-linnus. Oluline oli ka raudkonstruktsioonide kasutuselevõtt (Nt: Paddingtoni raudteejaamad Londonis), vastuolu fassaadi ning siseruumide vahel. Kolm levinumat alastiili: >neogootika- jäljendas gootika stiilipõhimõtteid levis Inglismaal, Saksamaal ja Prantsusmaal
Nolcken) (joonis 3). Idee pärineb mõisahärra, kes ühtlasi oli ka arhitekt reisilt Sotimaale, kus ta vaimustus Balmorali lossist ja kasutas Alatskivi juures selle kujunduselemente. Loss sai valmis 1885. aastal. Erinevalt Sangaste teravast liigendusest on Alatskivi üleminekud 4 kumeramad. Interjööris pälvib tähelepanu läbi kahe korruse ehitatud hall, mida kasutati esmakordselt Eesti mõisaarhitektuuris. Vähem, kuid siiski kerkis neogootikat ka Põhja-Eestis. Üks esimesi oli siin Alu, mille tollane omanik Otto von Lilienfeld sai ilmselt inspiratsiooni Itaalias maalimist õppides. Otsesem viide inspiratsiooniallikale võiks olla aga Austrias Trieste lähedal paiknev Miramare loss. Silma hakkavad kõrge torn, sakmikrinnatised. Osad aknad on teravkaarsed, osad kitsaste laskepilude taolised. Nagu plajude teiste mõisate puhulgi, aitab hoone silmapaitvusele kaasa maaliline park, kus see ta asub.
Siiski tõuseb esile kaks põhilist inspiratsiooni allikat. Esiteks klassikaline antiik ja teiseks Euroopa keskaeg kõrvuti mitmesuguste eksootiliste või arhailiste kultuuride ning rahvakunstiga, mille tõstis kilbile romantism. Ka Eesti historitsistlikke mõisamaju on võimalik eristada, pidades silmas neid kahte liini. Klassikaline tüüp ühendab mitmesuguseid järelklassitsistlikke, neorenessansilikke, neobarokilikke suundumusi, mitteklassikaline aga neogootikat ja teisi rahvuslikromantilise tagapõhjaga lahendusi. Tinglikult vastas kummalegi liinile ka erisugune mõisamaja ideaal: klassikalise suuna puhul mõisamajapalee, mitteklassikal ise puhul aga mõisamajalinnus. Kolm levinumat alastiili: Neogootika - jäljendas gootika stiilipõhimõtteid. Neogootika stiilis projekteeriti kirikuid ja mõisaid. Neobarokk - jäljendas baroki stiilipõhimõtteid. Eklektitsism - jäljendatud on ühe ehituse juures mitut varasemat stiili korraga, teisisõnu
ajal klassitsismi uue tõusuga(1850). Neogootika levis peamiselt inglismaal ja saksamaal. Neogooti hoonete peamised tellijad olid valitsejad, aristokraadid ja kirik. 19.saj alguses levis inglismaal neogootika koos klassitsismiga. 1860 aastal ehitati Londoni parlamendihoone. Eri kõrguse ja kujuga tornid, mis teevad hoone ebasümmeetriliseks. Põhiosas oli maja klassitsistlikult reeglipärane, aga oli ka rohkelt kaunistusi. Prantsusmaal neogootikat ei olnud, kuid hakati rohkem restaureerima keskaegseid kirikuid, sh Jumalaema kirik. Saksamaal Kölni toomkirik(1248-1880). Eestis ehitati 19.saj enamik luteri kirikuid. Jaani kirik(neogooti). Alatskivi loss, Sangaste mõis(Windsori loss). 19sai teine pool soositi vene kunsti. 1900 valmis aleksander nevski kirik tallinnas. Tekkis vastuolu sise ja välisilme vahel. Raske oli vanu asju elumajadele eeskujuks võtta. Oli vaja palju inimese mahutada
1.16 paremal). Viimane tähendas seda, et puidus imiteeriti võimalikult täpselt kiviarhitektuurist üle võetud proportsiooni ja detailikäsitlust, sealhulgas välisviimistluse dekoorielemente, nagu akende keeruka profiiliga raamistused, akendealused kassetid või seinapindu liigendavad rikkalikult profileeritud vahekarniisid. Kõige sagedamini on sellised, nn. kiviehitusviisi järgivad puitkorterelamud, neorenessanslikud, harvem teostati puidus neogootikat. Joonis 1.16 I korruse põhiplaan puitkorterelamus, kus elamus on eraldi köögitrepikoda ja peatrepikoda. Üks korter täidab terve korruse ja tal on anfilaadina läbikäidavad (vasakul). Historitsismile (19. sajandi lõpp) on omane puitarhitektuuris jäljendada kivihoonete elemente (paremal): Detail puitelamult Valgas. 27
annaabi.ee 
