põhjalikult. Gaasijaotusseadmetest puuduvad mootori gaasijaotusklapid (sisse- ja väljalaskeklapp) või on mootor varustatud ainult väljalaskeklapiga, sest kütuse põlemiseks vajalik õhk juhitakse silindrisse hülsi olevate läbipuhkeakende kaudu. Töötanud gaasi eemaldatakse silindrist väljalaskeakende või väljalaskeklapi kaudu. Jääkgasi hulka silindris hinnatakse jääkgaasiteguriga r, mis väljendab jääkgaasi ja silindrisse juhitud värske õhu kaalulist suhet. Kui neljataktilisel mootoril on jääkgaasitegur väike (r = 0,03...0,04), siis kahetaktilisel mootoril on see mitu korda suurem (r = 0,05...0,15). 4 Kahetaktilistes mootorites kasutatakse kaht läbipuhksüsteemi (joonis 3) Silmus- ja koonturläbipuhke erinevad variandid (1...3) Otseläbipuhke (klappidega või akendega, 4 ja 5) Otsevoolusüsteemides (joonis 4) suunatakse läbipuhkeõhk mootori silindrisse ühest
· ÕHKJAHUTUS EHITUS · MOOTORI KORPUS KLAPIKAMBRI KAAS, PLOKIKAAS, SILINDRIPLOKK, KARTER, · VÄNTMEHHANISM KOLVID, KEPSUD, VÄNTVÕLL · GAASIJAOTUSMEHHANISM KLAPID, KLAPIVEDRUD, NOOKURID, HÜDROTÕUKURID, NUKKVÕLL, JAOTUSAJAM (KETT, RIHM, HAMMASRATTAD) · SEGU MOODUSTUS PRITSESEADE, SISSEVÕTUTORU · ABISEADMED SÜÜTESÜSTEEM, ÕLITUSSÜSTEEM, JAHUTUSSÜSTEEM, HEITGAASISÜSTEEM, ÜLELAADIMINE, HEITGAASI TÖÖTLUS NELJATAKTILSE SISEPÕLEMISMOOTORI TÖÖTAKTID · NELJATAKTILISEL MOOTORIL ON LISAKS TÖÖTAKTILE, MILLE AJAL PÕLEVATE GAASIDE ENERGIA EDASTATAKSE VÄNTMEHHANISMILE, VAJA KOLME ABITAKTI. · SISSELASKETAKT. TAKTI ALGUSES AVANEB SISSELASKEKLAPP. VÄLJALASKEKLAPP ON SULETUD. KOLB LIIGUB SILINDRIS ALLA, TEKITADES HÕRENDUSE. SELLEGA IMETAKSE SILINDRISSE SISSELASKEKLAPI KAUDU VÄRSKE KÜTTESEGU (DIISELMOOTORIS ÕHK). TAKT LÕPEB, KUI KOLB ON JÕUDNUD ALUMISSE SURNUD SEISU. · SURVETAKT. SULGUB SISSELASKEKLAPP
Kolb - Kolb on silindris tihedalt liikuv vahesein. Mootori töötamisel sooritab kolb silindris sirgjooneliselt edasi- tagasi liikumist. Keps - kujutab endast kangi mis seob kolvi edasi tagasi liikumise väntvõlli pöörlevaks liikumiseks ja vastupidi, olenevalt sellest, mis sugune neist on liikumise allikas. Väntvõll - koosneb poolitatud võllist, mis on üheks tervikuks liidetud neid ühendava vända kaudu. Neljataktilse sisepõlemismootori töötaktid Neljataktilisel mootoril on lisaks töötaktile, mille ajal põlevate gaaside energia edastatakse väntmehhanismile, vaja kolme abitakti. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaskeklapp. Väljalaskeklapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, tekitades hõrenduse. Sellega imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu (diiselmootoris õhk). Takt lõpeb, kui kolb on jõudnud alumisse surnud seisu. Survetakt. Sulgub sisselaskeklapp. Kolb hakkab liikuma üles, surudes silindris küttesegu
n.e.). Neljataktilise sisepõlemismootori tööpõhimõte seisneb kütuse (bensiin, diiselkütus, maagaas, puugaas j.n.e.) põlemisel saadava energia muutmisest mehaaniliseks energiaks. Neljataktilise mootori põhiosadeks on mootoriplokk, karter, väntvõll koos hoorattaga, silinder, kolb, keps (v.a. Wankelmootor) sisse- ja väljalaske klapid, nukkvõll(id), ning sõltuvalt mootori tüübist süüteküünal ja/või pihusti. Neljataktilse sisepõlemismootori töötaktid. Neljataktilisel mootoril on lisaks töötaktile, mille ajal toimub põlevate gaaside energia edastamine väntmehhanismile, vaja lisaks kolme abitakti. 1. Takt. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaske klapp. Väljalaske klapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, tekitades hõrenduse ning sellega imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu (diiselmootori puhul õhk). Takt lõpeb, kui kolb on jõudnud niinimetatud alumisse surnud seisu. 2. Takt. Survetakt. Sulgub sisselaske klapp
puugaas j.n.e.) põlemisel saadava energia muutmisest mehaaniliseks energiaks. Neljataktilise mootori põhiosadeks on mootoriplokk, karter, väntvõll koos hoorattaga, silinder, kolb, keps (v.a. Wankelmootor) sisse- ja väljalaske klapid, nukkvõll(id), ning sõltuvalt mootori tüübist süüteküünal ja/või pihusti. 3 1.2 NELJATAKTILISE SISEPÕLEMISMOOTORI TÖÖTAKTID Neljataktilisel mootoril on lisaks töötaktile, mille ajal toimub põlevate gaaside energia edastamine väntmehhanismile, vaja lisaks kolme abitakti. 1. Takt. Sisselasketakt. Takti alguses avaneb sisselaske klapp. Väljalaske klapp on suletud. Kolb liigub silindris alla, tekitades hõrenduse ning sellega imetakse silindrisse sisselaskeklapi kaudu värske küttesegu (diiselmootori puhul õhk). Takt lõpeb, kui kolb on jõudnud niinimetatud alumisse surnud seisu. 2. Takt. Survetakt. Sulgub sisselaske klapp
9 Mootor BOXER-MOOTOR Sellel mootoril asetsevad silindrid vastassuundades,see tähendab,et nende vaheline nurk on 180o Silindreid võib olla 2.4.6 või 8. TÄHTMOOTOR Selle mootori silindrid asetsevad ühes tasapinnas,tähekujuliselt.Niisuguseid tähti võib olla mitmeid järjestikku.Neid ei kasutata autodel,vaid lennukitel. ROOTORMOOTOR EHK WANKELMOOTOR Tööpõhimõte on sama mis neljataktilisel ottomootoril.Kolmetahuline kolb jagab silindri kolmeks kambriks.Kolb muudab pidevalt oma liikumisega silindris kambrite mahtu. 10 Mootor ELEKTRIMOOTOR On elektromehhaaniline seade,mis muundab elektrienergia mehhaaniliseks tööks.Enamik töötab tänu elektromagnetismi nähtustele. 11 Mootor
kahetaktilises mootoris väga lühikeseajaga kümnendike ja isegi sajandike sekundite jooksul. Heitgaasidesuurte liikumiskiiruste ja rõhuvahede juures tungib värske õhk kiiluna silindri sisse, gaasid segunevad läbipuhke õhuga, mistõttu silindrisse jääb teatud hulgal jääkgaase. Jääkgaasi hulka silindris hinnatakse jääkgaasiteguriga r, misväljendab jääkgaasi ja silindrisse juhitud värske õhu kaalulist suhet. Kui neljataktilisel mootoril on jääkgaasi tegur väike (r= 0,03-0,04), siis kahetaktilisel mootoril on see mitu korda suurem (r=0,05-0,15). 31.Elektromagnetiline induktsioon - on nähtus, kus saadakse magnetvälja jõujooni lõigates elektrivoolu. Magneti jõujooni lõigatakse mingisuguse metalliga. Seda nähtust on ära kasutatud generaatorites. 32.Regulaatorid - Mootorid on mõeldud mehaanilise töö tegemiseks aga alati esinebmingisuguseid koormusi, mis muudavad mootori tööparameetreid
ülemise äärega läbipuhkeaknad. Kui sulguvad ka väljalaskeaknad, algab silindrisse jäänud õhu komprimeerimine, mis kestab kuni kolvi jõudmiseni ülemisse surnud seisu. Järgneb uus töötsükkel. Kütuse pihustamine algab 10…15° väntvõlli pööret enne kolvi jõudmist ÜSS-i. Komprimeerimise lõppfaasis silindrisse pihustatud kütuse ja õhu segu süttib isesüüte teel komprimeeritud õhu temperatuurist samuti nagu neljataktilisel diiselmootoril. kahetaktilise mootori töötamisest võime teha järgmised järeldused: - Töötsüklile vastab väntvõlli üks pööre. Kolvi kahest käigust on ainult üks töökäik (ÜSS-ASS ), teine käik (ASS-ÜSS) toimub mehhanismi inertsi mõjul. - Gaasijaotusseadme funktsioone täidab täielikult või osaliselt mootori kolb. - Kahetaktilisel mootoril kütuse põlemiseks vajalik õhk surutakse silindrisse atmosfäärirõhust kõrgema rõhuga.
N.Otto 1876 aastal. Mootor töötas gaasküttel. Ringprotsessi, kus soojust juhitakse protsessi püsival mahul, nimetatakse Otto ringprotsessiks. Soojuse sissejuhtimisel jääval ruumalal. Tänapäeval enamlevinud sisepõlemismootorid töötavad soojuse sisseviimisega. jääval ruumalal. Soojus q1 siseneb kiütuse ja õhu segu süütamisel igas mootori kolvis teatud ajal. Kolvi liikumist ülemisest surnud seisust (ÜSS) alumisse surnud seisu (ASS) nimetatakse taktiks. Neljataktilisel mootoril toimub täistsükkel kolvi nelja takti jooksul, kahetaktilisel mootoril kahe takti jooksul. Vaatleme 4-taktilises sisepõlemismootoris toimuvaid protsesse joonisel 16 toodud diagrammil p-v koordinaatides. Abtsissteljele on kantud töötava keha erimaht (maht oleneb kolvi asendist) ja ordinaatteljele absoluutne rõhk silindris. Joonis 16. Mootori ideaaltsükkel (a) ja skeem (b) soojuse juhtimisel protsessi püsival mahul.
3 Mootorrattad 8 33 32 Karteripoolmed ühendatakse omavahel poltide või kru- videga. Täpse asendi tagavad tsentreerivad puksid või juhtäärised. Liitepindade tihendamiseks käsutatakse õlis immutatud pabertihendit, bakeliitlakki või tihendusmastik- seid. Neljataktilisel mootoril on karteri alumine osa õli yaru- anumaks. Ülerõhu vältimiseks ühendatakse ta rõhutasändi kaudu perioodiliselt atmosfääriga. Kahesilindriliste nelja- taktiliste mootorite (MT-9, M-66 jt.) tunnel-tüüpi kartereid ei poolitata, väntvõll asetatakse sisse otsa-ava kaudu. Nel- jataktiliste mootorite karteris on veel eraldi kambrid gaa- si j aotusmehhanismi detailidele. Nii nelja- kui kahetaktiliste mootorite karterid valatakse alumiiniumisulamist.
ebaühtluse tegur jäikusest, peamasinate ja laadungi paigutusest laevas. Need Kriitilisi resonantspöörete piirkondi süsreemis väntvõll-võlliliin määravad korpuse omavõngete sageduse ja kuju. vähendab ka väntvõlli ja võlliliini lahutamine elastsete muhvide ja Mida suurem silindrite arv seda väiksem C. Neljataktilisel mootoril Jõuseadmete poolt tekitatav korpuse vibratsiooni saab vähendada hüdro- või elektromagnetsiduriga. on C väärtus suurem kui 2-taktilisel mootoril. C ligilähedased mootori jäiga vundamendi ja laeva korpuse vahele paigutatud Süsteemi sundvõnkeid võib vähendada paljusilindrilise mootori väärtused vastavalt mootori tüübile ja silindrite arvule antakse amortisaatoritega
(European load response test )2); 3) ESC katsetsüklite programm, mis koosneb kolmeteistkümnest püsivast katsereziimist (European steady state cycle test)2); 4) ETC katsetsüklite programm, mis koosneb 1800st sekundsekundisse muutuvast katsereziimist (European transient cycle test)2); 5) G mootori heitgaasi nimijõudlus, mis arvutatakse kahetaktilisel mootoril vastavalt valemile G = V * n/60 ja neljataktilisel mootoril vastavalt valemile G = V * n/120, kus «V» on mootori töömaht liitrites (püsivate pöörete reziimil) ja «n» on väntvõlli pöörlemissagedus (min1); 6) TJV toodangu järelevalve; 7) TK tüübikinnitus. § 4. Mootorsõiduki tüübikinnituse alus Mootorsõiduki tüübikinnituse aluseks heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste ja suitsususe ning mürataseme osas on pädeva asutuse poolt mootorsõidukile, selle osale või süsteemile antud E või esertifikaat
annaabi.ee 
