Ühe rebasepaari poolt hõivatud territoorium on nii suur, et sellelt on võimalik hankida piisavalt toitu ja leida sobivaid paiku urgude rajamiseks. Uru kraabib rebane ise või hõivab mägra oma, kohandades seda vastavalt oma vajadustele. Urul on alati mitu sissekäiku. Pojad sünnivad enamasti aprillis ja neid on 3...10. Sündides on pojad tumepruuni pehme karvastikuga kaetud. Kahenädalaselt hakkavad nad nägema ja kuulma. Pojad iseseisvuvad neljakuuselt ja hakkavad sigima järgmisel kevadel. Looduses on rebane küllalt tähtis pisinäriliste ja kahjurputukate arvukuse reguleerija. Ohtlik on ta mitmesuguste haiguste, nagu marutaudi ja kärntõve, levitajana. Eestis ei kuulu rebane kaitstavate liikide hulka ning talle peetakse sageli jahti.
6. nädalal, teisel 3.-4. elukuul. Kurdid lapsed koogavad samamoodi nagu kuulmisprobleemideta lapsed. Koogamisel on selge kommunikatiivne eesmärk. Laps koogab vastuseks teiste inimeste poolt öeldule või püüab ise häälitsuste abil teistega kontakti luua. Sellel kõne arenguperioodil meenutavad lapse häälitsused tuvi omi. Häälitsused koosnevad peamiselt täishäälikutest, kuid ka h on koogava lapse repertuaaris sage. · Neljakuuselt hakatakse lalisema - kaas- ja täishäälikuid kombineerima. Lalisemine on ilma tähenduseta häälemäng või hääle harjutamine. Kuue kuu vanuselt hakkavad imikud moodustama kaas- ja täishäälikust koosnevaid äratuntavaid silpe (nt da ja ba), mida kaheksakuuselt hakatakse kordama (da- da ja ba-ba) ning kümnekuuselt varieerima (ba-da). Laps hakkab ka hääle valjust ja kõrgust varieerima. · Neljandast seitsmenda elukuuni on sage
uutesse muljetesse. Enesestmõistetavalt mõjutab lapse isiksus ka arengus ühe või teise sammu astumist. Aktiivsem ja veidi uljam laps võib olla oma arengus mingil määral kiirem. Näiteks võib selline laps julgeda oma esimesed iseseisvad sammud astuda, samas kui sama vana ettevaatlikum laps endiselt mööblist tuge otsida. Esimeste kuude jooksul on tähtsaks sammuks ka lapse järk- järgult kasvav kontroll oma keha ja pea üle ning umbes neljakuuselt hakkab ta oma kätt esemete suunas välja sirutama. Laps hakkab haarama, tuleb koogamine, mis teise poolaasta jooksul areneb häälikuliseks. Kui laps on juba kuus kuud vana siis eraldab ta juba oma vanemaid teiste omadest ja lapsel tekib võime eristada tuttavaid nägusid. Laps on pooleaastaselt vanematesse juba nii kiindunud, et maailmaavastamises on saanud nendest tema tugipunkt. Seetõttu ei saa vanemaid asendada mõne teise isikuga, kellega ta pole harjunud
Jooksuaeg on rebasel veebruaris. Ühe rebasepaari poolt hõivatud territoorium on nii suur, et sellelt on võimalik hankida piisavalt toitu ja leida sobivaid paiku urgude rajamiseks. Uru kraabib rebane ise või hõivab mägra oma, kohandades seda vastavalt oma vajadustele. Urul on alati mitu sissekäiku. Pojad sünnivad enamasti aprillis ja neid on 3...10. Sündides on pojad tumepruuni pehme karvastikuga kaetud. Kahenädalaselt hakkavad nad nägema ja kuulma. Pojad iseseisvuvad neljakuuselt ja hakkavad sigima järgmisel kevadel. Looduses on rebane küllalt tähtis pisinäriliste ja kahjurputukate arvukuse reguleerija. Ohtlik on ta mitmesuguste haiguste, nagu marutaudi ja kärntõve, levitajana. Eestis ei kuulu rebane kaitstavate liikide hulka ning talle peetakse sageli jahti. Inimtegevus Inimesed tegelevad okasmetsades ehitus- ja
Jooksuaeg on rebasel veebruaris. Ühe rebasepaari poolt hõivatud territoorium on nii suur, et sellelt on võimalik hankida piisavalt toitu ja leida sobivaid paiku urgude rajamiseks. Uru kraabib rebane ise või hõivab mägra oma, kohandades seda vastavalt oma vajadustele. Urul on alati mitu sissekäiku. Pojad sünnivad enamasti aprillis ja neid on 3...10. Sündides on pojad tumepruuni pehme karvastikuga kaetud. Kahenädalaselt hakkavad nad nägema ja kuulma. Pojad iseseisvuvad neljakuuselt ja hakkavad sigima järgmisel kevadel. Looduses on rebane küllalt tähtis pisinäriliste ja kahjurputukate arvukuse reguleerija. Ohtlik on ta mitmesuguste haiguste, nagu marutaudi ja kärntõve, levitajana.Eestis ei kuulu rebane kaitstavate liikide hulka ning talle peetakse sageli jahti. Pilt nr 4. 5 Kokkuvõte
sõnu ütlema hakata. Kõne arengu etaapid: Laps koogab (6. nädal, teisel 3.-4. elukuul) Teises neljanda elukuuni teeb laps tahtlikult rahuolu väljendavaid häälitusi – ta koogab. Lapse füüsilise küpsetamise kiirusest ning on individuaalseid erinev: mõnel lapsel algab see 6.nädalal, teisel 3.-4. elukuul. Koogamisel on kommunikatiivne eesmärk. Laps koogab teiste inimeste poolt öeldule või püüab ise häälistuste abil teistega kontakti luua. Hakkab lalisema (4.-6. elukuuselt) Neljakuuselt hakatakse lalisema – kaas- ja täishäälikuid kombineerima. Lalisemine on ilma tähenduseta häälemäng või hääle harjutamine. 6. kuu vanuselt hakkavad imikud moodustama kaas- ja täishäälikust koosnevad äratuntavaid silpe (nt da ja ba), mida kaheksakuuselt hakatakse kordama (da-da ja ba-ba) ning 10. kuuselt varieerima (ba-da). Laps hakkab ka hääle valjust ja kõrgust varieerima. Häälemang (4.-7.elukuul) 4.-7
«Paraku on just kuuljatel vanematel raske aimata, et nende laps ei kuule,» nentis Kruustük. Eesti Kuulmispuuetega Laste Vanemate Liidu juhatuse liige Epp Müil avaldas lootust, et vastsündinute kuulmisuuring laieneb üle-eestiliseks. Kahe kuulmispuudega lapse ema nentis, et kogemusteta vanematel on raske puuet õigel ajal avastada. «Ise hakkasin kahtlustama, et minu tütrel võib olla kuulmispuue, kui sattusin lugema sel teemal artiklit, ja tänu sellele diagnoositi Elleni kurtus juba neljakuuselt,» rääkis Müil. Praegu õpib Eesti esimene implantaadilaps Ellen tavakoolis. Paar aastat vanema poja kuulmises hakkas Müil kahtlema samal ajal, kui avastati tütre kurtus. Talle piisab kuuldeaparaadist ja temagi käib tavakoolis. Müili sõnul on laste kurtust raske kahtlustada, kuna lapsed omandavad oskuse käituda kuuljatena. «Nad tunnevad vibratsiooni, reageerivad näoilmetele ja päris pisikestena lalisevad
suur, et sellelt on võimalik hankida piisavalt toitu ja leida sobivaid paiku urgude rajamiseks. Uru kraabib rebane ise või hõivab mägra oma, kohandades seda vastavalt oma vajadustele. Urul on alati mitu sissekäiku. Pojad sünnivad enamasti aprillis ja neid on 3...10. Sündides on 42 pojad tumepruuni pehme karvastikuga kaetud. Kahenädalaselt hakkavad nad nägema ja kuulma. Pojad iseseisvuvad neljakuuselt ja hakkavad sigima järgmisel kevadel. Looduses on rebane küllalt tähtis pisinäriliste ja kahjurputukate arvukuse reguleerija. Ohtlik on ta mitmesuguste haiguste, nagu marutaudi ja kärntõve, levitajana. Eestis ei kuulu rebane kaitstavate liikide hulka ning talle peetakse sageli jahti. 43 Kasutatud kirjandus: ,,EE7" ,,Elusloodus", 1983, Valgus ,,Extra" Elu 97.05.17
lähedus, uudishimu. Hiljemalt kuuenädalase beebi juures võib märga- soojus, turvatunne. ta ka rõõmu väljendamist. Kolme- kuni neljakuune imik oskab nutu kaudu annab laps märku, et ta tunneb ennast üksikuna või et tal on väljendada kurbust ningärritust. Hirmu tunnevad juba kuue- igav. Umbes neljakuuselt õpivad lapsed haarama, nad topivad kuused lapsed. Seitsme- kuni üheksakuuselt mõistavad lap- kättesaadud eseme suhu, et käte ja suu abil õppida tundma teda sed, et oma tundeid on võimalik jagada ka teistega - zestide, ümbritsevat. Kuue- või seitsmekui-sed lapsed hakkavad end keerama, miimika ja pilgu abil. Seeläbi õpib laps järk-järgult tunnetama
annaabi.ee 
