kontroll, vitamiinide varude säilitamine, kolesterooli süntees. Neerud filtreerivad verd, eemaldavad verest selektiivselt vett ja lahustunud aineid (naatrium, kaalium, kloriidioonid). Osmoregulatsioon kehavedelikes lahustunud ainete sisalduse reguleerimine. Neerudest voolab veri läbi kõrge rõhu all ja kiiresti ja seal seda filtreeritakse. Neerudest voolab läbi 1,2 l ver minutis. Esmane uriin sisaldab alguses kõiki aineid mis nefronist läbi filtreeritud, seega seal on pea aegu samad ained mis vere plasmas. Esmasest uriinist reabsorbeeritakse kõik ained mida organism vajab või vastupidi, lisatakse täiendavat eemaldamist vajavad ained ja saadakse teisene uriin. Keha temp reguleerimine: soojusjuhtivus (soojus juhitakse ühelt kehalt teisele kui need on kontaktis); konvektsioon (soojuse juhtimine õhu- või veevooludega); aurustumine (vett
10. Uriini moodustavad: jääkained ning liigne vesi , uriin liigub kuse juhade kaudu põide (kuhu?) http://www.slideshare.net/helina20/erituselundid-presentation 11. Reasta: veri,neerud,kusejuha,põis,sulgurlihas,kusiti. 12. Neere kaitseb põrutuste eest ümbritsev rasvakiht 13. Neerukehakesed ja neerutorukesed on ümbritsetud verekapilaarid ,nende ühinemisel tekivad suuremad veresooned , mille kaudu veri nefronist väljub 14. Uriin koguneb kuse põide, sealt eemaldatakse uriin lihaste kokkutõmbumisel kusiti kaudu Nefron: http://www.youtube.com/watch?v=glu0dzK4dbU Erituselundkond: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/?KUSE- _JA_SUGUELUNDID:ERITUSELUNDKOND Uriin: http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/anatoomia/?KUSE- _JA_SUGUELUNDID:ERITUSELUNDKOND:Uriin Lühike test ja lünkharjutus: http://www.hot
samuti põimunud palju kapillaare. Nende ühinemisel moodustuvad suuremad veresooned, mille kaudu veri nefronist väljub. Uriini tekemine Vedelik, mida neerud toodavad, on kusi ehk uriin. Enne kehast väljumist koguneb uriin kusepõide. NEERUD NEERUKOOR NEERUSSI Uriin moodustub NEFRONID Neeru filtreeriv NEERUKEHAK ksus:
kusejuha kaudu kusepõide. Nefronid Mõlemas neerus on umbes miljon mikroskoopilist filtreerivat moodustist, mida nimetatakse nefroniteks Nefronis on väike karikakujuline neerukehake Neerukehakese keskel on tihedalt üksteise ümber keerdunud peenikesed verekapillaarid Neerukehakesest algab neerutoruke, mille ümber on samuti põimunud palju kapillaare Nende ühinemisel moodustuvad suuremad veresooned, mille kaudu veri nefronist väljub Nefroni ehitus Kusepõis Asub häbemeliiduse taga ja toetab vaagnapõhju lihastele Mahutab umbes 200-400ml. Võib mahtuda ka 1 liiter Kusepõie seina ehitus: -limaskest -lihaskest -serrooskest ehk kõhukelme Kopsud Välja hingamisel eemaldub kopsudest ja verest 16,4% hapnikku (O2) ja 4,1% süsihappegaasi (CO2). Väiksel määral eritub ka veeauru. Sissehingamisega suurendatakse vere O2 varusid.
saavad alguse peenikesed kusetorud. Need avanevad neeruvaagnasse, kust saab alguse kusejuha. Mõlemas neerus on umbes miljon mikroskoopilist filtreerivat moodustist, mida nimetatakse nefroniteks. Nefronis on väike karikakujuline neerukehake. Neerukehakese keskel on tihedalt üksteise ümber keerdunud peenikesed verekapillaarid. Neerukehakesest algab neerutoruke, mille ümber on samuti põimunud palju kapillaare. Nende ühinemisel moodustuvad suuremad veresooned, mille kaudu veri nefronist väljub.Igas minutis voolab läbi neeru umbes 1,2 liitrit verd. Veri siseneb neeru neeruarteri ja väljub neeruveeni kaudu. Vahepeal läbib veri neerude verekapillaaride võrgustiku. Kogu inimese veri läbib neere umbes 300 korda ööpäevas. Neeruhaigused Inimene on võimeline elama ühe neeruga, aga juhul kui kumbki neerud ei tööta, kasutatakse vere puhastamiseks kunstlikku neeru ehk dialüüsiaparaati. Selles tehisneerus liigub veri
Maksa rakud on eriti tundlikud insuliini suhtes ja seal on palju glükoosi ainevahetusega seotud ensüüme. Vee ja soolade regulatsioon- Eritamisega tegelevad neerud, kops(veeaur ja CO2) ja nahk(vesi ja soolad). Koevedelike reguleerimisel on suur osa neerudel- hoiavad, et jääkproduktid ei koguneks organismi, filtreerivad pidevalt verd. Uriin on neerudes toimuva lõpp-produkt. Neerude töö- verevarustus väga intensiivne. Esmauriin sisaldab algul kõiki aineid, mis nefronist läbi filtreeruvad, ainult suuremad valgud ja vererakud ei mahu läbi pooride. Hiljem reabsorbeeritakse aktiivselt kõik need ained, mida organism vajab. Kehast eemdaldatakse need ained mida tagasi ei imeta. Inimese veebilanss- Sisse 1/3 söögiga ja 2/3 joogiga, tekib keha oksüdatsiooniprotsessides. Välja- ained lahustunud kujul uriini koostises, väljahingamisel, naha kaudu väljuvad vesi ja soolad. Osmoos lahusti difusioon
- reabsorbeerivad olulisi aineid (glükoos, vesi) Uriin on neerudes toimuva lõpp-produkt Inimese lämmastiku ainevahetuse jääkprodukt on uurea. Uurea sünteesitakse maksas siis kui organismis on liigselt aminohappeid. Aminohapetest tekib algul ammoniaak (väga mürgine), sellest sünteesitakse uurea (ohutu). Neerude töö: Verevarustus väga intensiivne (1,2 l minutis). Neerudesse sisenev veri on suure rõhu all muidu filtratsioon ei toimu. Esmasuriin sisaldab alguses kõiki aineid, mis nefronist läbi filtreeruvad (peaaegu samad ained mis vereplasmaski). Ainult suuremad valgud ja vererakud ei mahu läbi nefronite pooride. Hiljem reabsorbeeritakse aktiivselt kõik need ained, mida organism vajab. Kehast eemaldatakse need ained , mida tagasi ei imata. Reabsorbeeritakse 99% esmasuriinist. Uriini tekib umbes 1cm³ minutis. Inimese veebilans. Sisse: joogiga 2/3, toiduga 1/3, tekib kehs oksüdatsiooniprotsessides (glükoosi lagunemise lõppsadus)
nad kaotavad osmoosi pärast vett ja tõmbuvad kokku. Kuirakud satuvad hüpotoonilisse lahusesse, imevad nad vett kokku ja võivad lõhkeda. Neerude verevarustus on väga intensiivne. Igas minutis läbib neere 1,2l verd. Tunnis läbib kogu veri neere 14 korda. Veri peab olema kõrge rõhu all, muidu ei saa seda filtreerida. Neerud töötavad ultrafiltratsiooni põhimõttel. Esmasuriin sisaldab alguses kõiki aineid mis nefronist läbi filtreeruvad. Puuduvad ainult suuremad valgud ja vererakud. Esmasuriinis reabsorbeeritakse kõik ained ning need ained mida ei vajata eemaldatakse ning vajalikud ained jäetakse organismi. Neerudes tekib minutis umbes 125cm esmasuriini, 99% sellest reabsorbeeritakse, uriini tekib 1cm minutis. Veebilanss: Veekoguste summa, mida organism saab, kaotab ja akumuleerib. Vett saame 2/3 joogiga, 1/3 toiduga, ja väike kogus ainevahetuse käigus. Vett kaotame uriiniga, väljahingamisel,
Valemis tähistavad tähed vastavalt E energia, A ainevahetus, K kasv, M metaboolne energiakadu (soojus), V väljaheited, U uriin. Valem kirjeldab puhkava inimese energiabilanssi. Aktiivse inimese puhul lisandub paremale poole võrdusmärki veel +T (töö) Küsimused lk 86 1) Kuidas toimub eritamine neerudes? Lühidalt öeldes: neerudes toimub eritamine uriini kaudu. Inimese neerud talitlevad ultrafiltratsiooni põhimõttel. Esmasuriin sisaldab alguses kõiki aineid, mis nefronist läbi filtreeruvad. Hiljem reabsorbeeritakse aktiivslet kõik need ained, mida organism vajab, ja vastupidi, lisatakse eemaldamist vajavad ained. 2) Kuidas tagatakse optimaalne veresuhkru kontsentratsioon? Veresuhkru optimaalne kontsentratsioon tagatakse tagasiside meetodil. Vt küs lk 79, 6a) 3) Missugune muutus organismis tekitab inimeses janutunde? Kui vere osmootne kontsentratsioon tõuseb, siis on see märk, et veekadu on suurem kui saamine
- reabsorbeerivad olulisi aineid (glükoos, vesi) Uriin on neerudes toimuva lõpp-produkt Inimese lämmastiku ainevahetuse jääkprodukt on uurea. Uurea sünteesitakse maksas siis kui organismis on liigselt aminohappeid. Aminohapetest tekib algul ammoniaak (väga mürgine), sellest sünteesitakse uurea (ohutu). Neerude töö: Verevarustus väga intensiivne (1,2 l minutis). Neerudesse sisenev veri on suure rõhu all muidu filtratsioon ei toimu. Esmasuriin sisaldab alguses kõiki aineid, mis nefronist läbi filtreeruvad (peaaegu samad ained mis vereplasmaski). Ainult suuremad valgud ja vererakud ei mahu läbi nefronite pooride. Hiljem reabsorbeeritakse aktiivselt kõik need ained, mida organism vajab. Kehast eemaldatakse need ained , mida tagasi ei imata. Reabsorbeeritakse 99% esmasuriinist. Uriini tekib umbes 1cm³ minutis. Inimese veebilans. Sisse: joogiga 2/3, toiduga 1/3, tekib kehs oksüdatsiooniprotsessides (glükoosi lagunemise lõppsadus)
osmoregulatsiooniks. 2) Neerude töö Neerude verevarustus on väga intensiivne. Iga minut läbib neid ligikaudu 1,2 l verd. Neerudesse sisenev veri peab olema kõrge rõhu all, muidu ei saaks neerud seda filtreerida. Inimese kehas on ligikaudu 5 l verd. Seega käib kogu veri ühes tunnis neerudest läbi ligikaudu 14 korda. Inimese neerud talitlevad ultrafiltratsiooni põhimõttel. Esmasuriin sisaldab alguses kõiki aineid, mis nefronist läbi filtreeruvad. Seega on selles peaaegu samad ained, mis vereplasmaski. Puuduvad ainult valgud ja vererakud, mis ei mahu läbi membraani avade. Seega eemaldatakse kehast kõik need ained, mis mahuvad nefronite (neerukehakeste) pooridest läbi ja mida hiljem tagasi ei imata. Toiduga võivad kehasse sattuda ka ained, mida neerud ei suuda eritada, sellised ained kuhjuvad kehas. Neerudes tekib minutis ligikaudu 125 cm³ esmasuriini. Ligikaudu 99% sellest imatakse tagasi. Seega tekib uriini
annaabi.ee 
