3. Higi koosneb: Veest ja Soolast.; higi eemaldatakse higinäärmeete kaudu 4. Kopsude kaudu eemaldatakse: süsihappegaasi ja vett 5. Jämesool kuulub eritus elundkona, jämesoole kaudu eemaldatakse seedimata toiduosakesed. 6. Neerude ülesanded on: (3) Filtreerida verest jääkaineid ja vett, hoiavad organismi veebilansi tasakaalus, aitavad säilitada vere keemilist koostist. 7. Veri siseneb neeru neeruarteri kaudu, väljub neeruveeni kaudu 8. Loe ka õ lk 75. Nefronis paiknevad neerukehakesed. Uriini teke algab kapillaaridekogumikku ,siin toimub filtreerimine: eralduvad glükoos ja vesi , tekib esmane uriin. 9. Loe ka õ lk 75. Neerutorukestes imenduvad verre tagasi glükoos ning vesi 10. Uriini moodustavad: jääkained ning liigne vesi , uriin liigub kuse juhade kaudu põide (kuhu?) http://www.slideshare.net/helina20/erituselundid-presentation 11
Neerukoes olevate nefronite viimasoonte läbimõõt on toomasoonte läbimõõdust suurem. See tingib päsmakeste kapillaarides suhteliselt suurema vererõhu. Nii tooma kui viimasoontes voolab arteriaalne veri. Viimasoon jaguneb omakorda sekundaarseks kapillaarvõrgustikuks, mis ümbritseb nefrokanalikesi. Seejuures muutub arteriaalne veri venoosseks ja suubub veenulitesse, mis seejärel ühinevad suurema läbimõõduga veenideks, moodustades lõpuks neeruveeni. Seega on neerudel kaks kapillaaride süsteemi. Päsmakeste omapärast kapillaaristikku nimetatakse imevõrgustikuks. Minu jutuke Kõigile kes hoolivad oma neerudest !!! Tegin referaadi neerudest sellepärast et, olen ka ise põdenud kaks korda neeruvaagna põletiku. Esimene kord ei saanud midagi süüa, kohe oksendasin kõik välja. Iga viie minuti tagant olid kõhu piirkonnas krambid. Tõsiselt, see oli JUBE.
nimetatakse nefroniteks. Nefronis on väike karikakujuline neerukehake. Neerukehakese keskel on tihedalt üksteise ümber keerdunud peenikesed verekapillaarid. Neerukehakesest algab neerutoruke, mille ümber on samuti põimunud palju kapillaare. Nende ühinemisel moodustuvad suuremad veresooned, mille kaudu veri nefronist väljub.Igas minutis voolab läbi neeru umbes 1,2 liitrit verd. Veri siseneb neeru neeruarteri ja väljub neeruveeni kaudu. Vahepeal läbib veri neerude verekapillaaride võrgustiku. Kogu inimese veri läbib neere umbes 300 korda ööpäevas. Neeruhaigused Inimene on võimeline elama ühe neeruga, aga juhul kui kumbki neerud ei tööta, kasutatakse vere puhastamiseks kunstlikku neeru ehk dialüüsiaparaati. Selles tehisneerus liigub veri mööda torusid, mis paiknevad kindla koostisega lahustes. Lahus kõrvaldab jääkained.
kaugem toruke. Neeru vereringe: Neeruarteri harude harud muutuvad lõpuks püramiidide ümber kaarduvateks kaararteriteks, neist lähtuvad sagarikuarterid, nendest hargnevad toomasooned glomerulustesse. Pärast glomeruluse läbimist läheb veri viimasoontesse, mis hargnevad edasi kapillaarideks nefronitorukeste ümber. Kapillaaridest kogunevad kokku veenid (sagarikuveenid, kaarveenid jne), mis lõpuks moodustavad neeruveeni. Diurees (uriini tootmine): glomeruluse kapillaaridest väljub hulk vereplasmat, glomeruluse kapsel suunab selle edasi nefroni torukestesse, millede sein imeb tagasi ca 99% veest ja eritab veel jääke juurde. Jukstaglomerulaaraparaat: Glomeruluse juures - toomasoone, lähema torukese ja viimasoone vahel, paikneb mitu gruppi aktiivseid rakke, mis reguleerivad vererõhku glomeruluses (ahendavad kas toomasoont või viimasoont). NB! Kui
Neerukoores olevate nefronite viimasoonte läbimõõt on toomasoonte omast väiksem. See tingib päsmakeste kapillaarides suhteliselt suurema vererõhu. Nii tooma- kui viimasoontes voolab arteriaalne veri. Viimasoon jaguneb omakorda sekundaarseks kapillaarvõrgustikuks, mis ümbritseb nefroni kanalikesi. Seejuures muutub arteriaalne veri venoosseks ja suubub veenulitesse, mis edaspidi ühinevad suurema läbimõõduga veenideks, need moodustavad lõpuks neeruveeni (suubub alumisse õõnesveeni). Seega on neerudel kaks kapillaaride süsteemi: ühed kapillaarid moodustavad päsmakesi ja neis voolab arteriaalne veri, teised kapillaarid Tartu Tervishoiu Kõrgkool 3 Koostanud Merle Kolga 2007 sügis Kuse- ja suguelundid paiknevad nefronite kanalikeste vahel ja neis muutub arteriaalne veri venoosseks.
1. Erituselundkonna ehitus Neeru katab neerukoor, mille alla jääb neerusäsi. Neerusäsi koosneb neerupüramiididest, millest saavad alguse peenikesed kusetorud. Need avanevad neeruvaagnasse, kust saab alguse kusejuha. Neeru varustatakse verega üsna rikkalikult. Igas minutis voolab läbi neeru umbes 1,2 liitrit verd. Kogu inimese veri läbib neere umbes 300 korda ööpäevas. Veri siseneb neeru neeruarteri ja väljub neeruveeni kaudu. Vahepeal läbib veri neerude verekapillaaride võrgustiku. Peale neerude kuuluvad erituselundkonna koostisse ka kusejuhad. Nende kaudu voolab neerudes tekkinud uriin kusepõide. Kusepõis on lihaseliste seintega
1. Erituselundkonna ehitus Neeru katab neerukoor, mille alla jääb neerusäsi. Neerusäsi koosneb neerupüramiididest, millest saavad alguse peenikesed kusetorud. Need avanevad neeruvaagnasse, kust saab alguse kusejuha. Neeru varustatakse verega üsna rikkalikult. Igas minutis voolab läbi neeru umbes 1,2 liitrit verd. Kogu inimese veri läbib neere umbes 300 korda ööpäevas. Veri siseneb neeru neeruarteri ja väljub neeruveeni kaudu. Vahepeal läbib veri neerude verekapillaaride võrgustiku. Peale neerude kuuluvad erituselundkonna koostisse ka kusejuhad. Nende kaudu voolab neerudes tekkinud uriin kusepõide. Kusepõis on lihaseliste seintega
17.1.1 Kuseelundid Elund Nr Ülesanne 2 Neerud 2 Toimub uriini valmistamine Kusejuha 3 Juhtida uriin põide Põis 1 Uriini reservuaar Kusiti 4 Uriini perioodiline väljutamine 65 17.1.2 Neerud paarilised, rinnalüli, nimmelüli, 150-200 g, neerusäsid, kusetorud, kusejuha, neeruarteri, neeruveeni, kehavedelike tasakaalu tagamine organismis, happe-leelis tasakaalu regulatsioon, jääkainete eemaldamine organismist, vee ja soolade sisalduse kontrollimine veres, vererõhu regulatsioon, vere puhastamine. 17.1.3 Uriini teke Ultrafiltratsioon moodustub esmasuriin, Resorptsioon ehk tagasiimendumine, Sekretsioon Kõigepealt tekib neerudes olevates kapilaaride kogumikes esmane uriin mis sisaldab organismi ainevahetuseks vajalikke aineid - glükoosi, vitamiine, soolasid ja vett
toetama rasedust tema poolt toodetava kollaskehahormooniga (progesterooniga). Kui aga viljastumist ei toimu, siis kollaskeha lakkab enne järgmist menstruatsiooni funktsioneerimast ning taandareneb ja armistub: kujuneb valkjaskeha. Munasarja verevarustus toimub ovariaalarteri kaudu, mis saab alguse kõhuaordist allpool neeruartereid, verevarustuses osaleb ka emakakarteri munasarjaharu. Venoosne äravool toimub alumisse õõnesveeni: vasem munasarjaveen suubub vasemasse neeruveeni, parem munasarjaveen aga otse alumisse õõnesveeni. Munajuha (tuba uterina) Munajuha on umbes 12cm pikkune torujas organ, mis ühendab kõhukelmeõõnt emakaõõnega. Munajuha asub emaka laisideme vabas servas ning on kogu ulatuses intraperitoneaalse asetusega. Munajuha kõhtmine suue asub munasarja läheduses, see on lehtrikujuliselt laienenud ja moodustab munajuhalehtri. Munajuhalehtri servad on narmastunud, esineb 10-15 munajuhanarmast. Üks narmastest on teistest pikem ja
resorbtsiooni ja ammoniaagi eritamisega. Teiseks happest vabanemise viisiks on süsinikdioksiidi väljahingamine. 86 pH-väärtuse langust nimetatakse atsidoosiks, selle tõusu aga alkaloosiks. Vesinikuioonide kontsentratsioon on seotud elektrolüütide tasakaaluga. Järsk pH-väärtuse muutus võib olla seotud kaaliumisisalduse äkilise muutumisega. Kokkuvõte Neerud paiknevad retroperitoneaalses ruumis lülisamba kõrval, verevool toimub neeruarteri ja neeruveeni kaudu. Neerupäsmakestes filtreeritakse esmasuriin, mis suures osas imendub tagasi tubulaarsüsteemi, lõplik uriin tühjendatakse kogumistorude kaudu neeruvaagnasse. Erituselundina eemaldavad neerud kehast vees lahustuvad ainevahetusjäägid, elektrolüüdid ja happed. Uriin läheb neeruvaagnast kusejuha (ureeter) kaudu kusepõide. Kusepõis on altpoolt suletud kahekordse sulgurlihase abil, ventiilmehhanism välistab uriini tagasivoolu ureetritesse. Põie
annaabi.ee 
