· Lehe serv-saagjas · Lehelaba-lihtleht Harilik kuldvihm Laburnum anagyroides · Lehelaba kuju-kolmetine · Lehe roodumine-sõrmroodne · Lehe tipp-ümar · Lehe serv-terve · Lehelaba-liitleht Must pappel Populus nigra · Lehelaba kuju-kolmnurkne · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-terav · Lehe serv-peensaagjas · Lehelaba-lihtleht JAAPANI EBAKÜDOONIA Chaenomeles japonica · Lehelaba kuju-neerjas · Lehe roodumine-sulgroodne · Lehe tipp-ümar · Lehe serv-täkiline · Lehelaba-lihtleht
Peaaegu paralleelsete servadega leht. · Süstjas: tipu ja aluse suunas ahenev leht, mille kõige laiem osa on keskosas ja mille pikkus ületab vähemalt laiuse vähemalt 3 korda. · Elliptiline: Tipu ja aluse poole ahenev leht, mille kõige laiem koht on keskosas ja mille pikkus ületab laiuse kõige rohkem 3 korda. · Ovaalne: Piklik, tipul ja alusel on ümardunud leht, mulle kõige laiem koht on lehelaba keskel. · Ümar: enam-vähem ringikujuline leht. · Neerjas: pikkusest laiem, alusel laia väljalõikega ja enamasti lameda tipuga lehed. · Mõlajas: leht, mille laba kõige laiem koht on tipu lähedal ja mis aluse poole järsult aheneb. · Munajas: piklik leht, mille kõigelaiem koht on keskosast allpool. · Äraspidimunajas: piklik leht, mille kõige laiem koht on keskmisestkohast ülalpool. · Südajas: alguses sügava väljalõikega ja ümmarguste hõlmadega munajas leht.
50. Katkestunult sulgjas liitleht suuremate lehekeste paaride vahel on teistest oluliselt väiksemad lehekesed 51. angervaks Kahelisugjas liitleht iga esimese järgu sulgleheke on omakorda sulgjas liitleht 52. LIHTLEHED Lehe kuju ovaalne, munajas, äraspidimunajas, mõlajas 53. odajas, nooljas, ümar, elliptiline lineaalne, kilpjas, südajas, pügaldunud tipuga 54. okasjas (okas on leht!!), soomusjas, lehvikjas, neerjas Varreümbrine rootsutu leht leheroots puudub, rootsutu leht ümbritseb alusega vart 55. kõrrelised Kõrvakestega rootsutu leht kõrvakesed - vart ümbritsevad väikesed hõlmakesed lehe alusel 56. 57. ädalalill ROODUMINE sulgroodne 58. rööproodne 59. sõrmroodne 60. kaarroodne 61. LEHE LÕHESTUMINE sulgjagune -- sisselõiked ulatuvad peaaegu keskrooni 62. sõrmjagune -- sisselõiked ulatuvad peaaegu aluseni 63.
Okas n mänd, kuusk, nulg Lineaalne n eerika Süstjas n enelas, liguster Elliptiline n harilik toomingas, laukapuu Lehekujud Munajas n harilik sirel Äraspidimunajas n must lepp, harilik kikkapuu Ümar n harilik haab Kolmnurkne n kanada pappel Südajas n pärn Mõlajas n harilik näsiniin Lehekujud Ovaalne n lodjapuu, pukspuu Talbjas n harilik ja Thunbergi kukerpuu Rombjas n arukask Hõlmine n harilik luuderohi Kilpjas n kilplehik Neerjas, nooljas, odajas esinevad soojalembeste liikidel Lõhestunud lehtede jaotus Hõlmised lehed- väljalõiked ei ületa veerandit lehelaba laiusest n harilik tamm Lõhised lehed- väljalõiked ulatuvad veerandist kuni peaaegu pooleni lehelaba laiusest n punane tamm Jagused lehed väljalõiked ulatuvad kuni keskrooni n viirpuud Lehtede asetus e leheseis Vahelduv e spiraalne- igasse sõlmekohta kinnitub üks leht n kask, tamm, pärn
18. Nimeta kaela-, rinna- ja nimmelüli 1 iseloomulik tunnus. · Kaelalülid keha väike ja madal, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Ristijätketes on mulgud, mida läbib lüliarter, ogajätked on otstest kaheks hargnenud. · Rinnalülid suuremad, kui kaelalülid. Lülimulk ümmargune, väiksem kui kaelaosas. Ogajätked suunduvad allapoole, kattes üksteist. · Nimmelülid kõige massiivsemad. Nende keha on ristlõikes neerjas, lülimulk võrdlemisi suur ja kolmnurkne. Plaaditaolised ogajätked on suunatud otse taha. 19. Lülisambalülid ühendavad terviklikuks lülisambaks: Lülivaheketaste, sidemete ja liigeste abil. 20. Lülisamba lülidevaheketta ehitus. Lülivahekettad asetsevad kahe naaberlülikeha vahel lülisamba kaela-, rinna- ja nimmeosas. Kettaid on arvult 23, nende üldkõrgus on ¼ kogulülisamba kõrgusest. Lülivahekettad koosnevad perifeerselt paiknevast
Sporuleerib 1-3,5 kuud. Kännupessu viljakehade ilmumine elavale puule annab märku kaugelearenenud tüvemädanikust. Kahjustus: tavaline surnud puudel, end võib koorevigastuste kaudu nakatada ka eluspuid, tekitades alguses malts-, hiljem lülipuidus pruunmädanikku. · Kasekäsnak Piptoporus betulinus Pruunmädaniku tekitaja. Üheaastane. Kasvab kogu põhjapoolkera parasvöötmes, ainult kaskedel. Noorelt kerajas, vanalt lame-neerjas, kinnituskohast kitsam kui ilma jalata. Keskmise suurusega v suur. Ülapind sile, hele- nahkpruun, kaetud tiheda kelmega, mis viljakeha vananedes hakkab kestendama. Serv ümar, allpool heldam. Alapind valge, vanalt korgivärvi. 3-4poori/mm. Seeneliha valge, suht kerge, pehme-korkjas. Kahjustus: vanad ja nõrgestunud kased, nakatades neid peamiselt kuivanud oksatüügaste ja külmalõhede kaudu ning tekitades kiiresti terves tüves pruunmädaniku
lehe väljakasvele platsentale. Soorus on kaetud neerukujulise kileja loori ehk induusiumiga, mis kinnitub samuti platsentale. Sporangiumi kest on ühekihiline, paljurakuline. Õhukesekestaliste rakkude hulgas on U-kujuliselt paksenenud seintega rakkudest rõngas, mis ümbritseb sporangiumi 2/3 ulatuses. Sporangiumi kuivamisel tõmbuvad rõnga rakud kokku, sporangiumi kest rebeneb õhukeseseinaliste rakkude kohalt ja eosed paisatakse välja. Eosed on ühesuurused, neerjas-ovaalsed, krõbulise pinnaga. Eoste moodustumisel toimub meioos. Soodsatesse tingimustesse sattunud eosest kasvab gametofüüt (eelleht). See on rohelise ümarsüdja lehekese kujuline, kuni 4mm läbimõõdus, kinnitub mullale risoidide abil. Eellehe alpoolel, väljalõike lähedal, asetsevad arhegoonid, mille mõhuosa on eellehe koe sees. Ümmargused anteriidid paiknevad risoidide vahel. Sarnaseoseliste sõnajalgade gametofüüt on kahesuguline. Viljastumine toimub vees
lehe väljakasvele platsentale. Soorus on kaetud neerukujulise kileja loori ehk induusiumiga, mis kinnitub samuti platsentale. Sporangiumi kest on ühekihiline, paljurakuline. Õhukesekestaliste rakkude hulgas on U-kujuliselt paksenenud seintega rakkudest rõngas, mis ümbritseb sporangiumi 2/3 ulatuses. Sporangiumi kuivamisel tõmbuvad rõnga rakud kokku, sporangiumi kest rebeneb õhukeseseinaliste rakkude kohalt ja eosed paisatakse välja. Eosed on ühesuurused, neerjas-ovaalsed, krõbulise pinnaga. Eoste moodustumisel toimub meioos. Soodsatesse tingimustesse sattunud eosest kasvab gametofüüt (eelleht). See on rohelise ümarsüdja lehekese kujuline, kuni 4mm läbimõõdus, kinnitub mullale risoidide abil. Eellehe alpoolel, väljalõike lähedal, asetsevad arhegoonid, mille mõhuosa on eellehe koe sees. Ümmargused anteriidid paiknevad risoidide vahel. Sarnaseoseliste sõnajalgade gametofüüt on kahesuguline. Viljastumine toimub vees
Seene üheaastased viljakehad ilmuvad juunist kuni augustini. Viljakehad liitunud kübaratena, poolringjad või keeljad, kuni 30 cm läbimõõduga, oranzid või kollakad, noorelt söödavad. Põhjustab tavaliselt vanemate puude hukkumist. Soomustorik (Polyporus squamosus) põhjustab samuti vanemate lehtpuude (jalakas, vaher, saar, sanglepp jt.) valget südamemädanikku. Levib enamasti pargipuudel, metsas harva, enamasti sanglepal. Kübar poolringjas, neerjas või ringikujuline, keskelt nõgus ja sageli allapoole käändunud servaga, kuni 0,5 m läbimõõdus, kollane, kaetud suurte pruunide liibuvate soomustega. Noorelt söödav. Viljakehad ilmuvad mai lõpust kuni septembrini. Metsanduslikult otsest tähtsust ei oma. Okaspuude mädanikena on ohtlikumad männipess (Phellinus pini) ja selle teisendiks loetav kuusepess (P. pini var. abietis). Männipess kahjustab eeskätt vanemaid mände, tekitades neil korrosioonset südamemädanikku
annaabi.ee 
