Keemiline reaktsioon on protsess, milles tekivad ja/või katkevad keemilised sidemed. KEEMILINE SIDE-jõud mis hoiab koos molekule. Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. EKSOTERMILISTES reaktsioonides energia eraldub H<0(ühinemisreaktsioon), endotermilistes re.. neeldub(lagunemisreaktsioon). Suurus H näitab reaktsiooni saaduste ja lähtainete energiaTE vahet(reaktsioonil eralduvat või neelduvat energiat nim. Reaktsiooni soojusefektiks) VESINIKSIDE-on molekulide vaheline keemiline side kus ühe molekuli vesiniku aatom on seotud teise molekuli hapniku,lämmastiku või fluori aatomiga.METALLILINE SIDE-on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vasttastikune tõmbumine. Kui osakeste vahel on tugev side siis on ka kõrge sulamis- ja keemistemperatuur(ja vastupidi).KOVLENTNE SIDE-aatomitevaheline keemiline side, mis tekib
Ühiste elektronpaaride moodustamine või elektronide litmine- loovutamine sab toimuda kemilisetes reaktsioonides. Keemiline reaktsioon on protsess milles tekivad või katkevad keemilised sidemed. Keemiliste sidemete tekkel alati eraldub keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. Iga süsteem püüab võimaluse korral minna üle kõige madalama energia olekusse nn. Energia miinimumi printsiibile. Rekatsioonil eralduvat või neelduvat energiat nim. Reaktsiooni soojusefektiks ja täh. Sümbol H. Oktetprintsiip- kui elemendid püüavad saada väliskihi 8 elektoni liitmis või loovutamisel. Termokeemiline võrrand- on reaktsiooni võrrand kus o märgitud eralduv või nelduv soojushulk. Eksodermiline- kui lähtaine energia on kõrgem kui saadustel ja energia eraldub. Entotermiline- kui saaduste eneria on kõrgem kui lähte saadus. Kovalentne side- on ühis elekton paaride abil tekkinud side, ta esineb aatomite vahel
Ained liigitatakse molekulaarseteks ja mittemolekulaarseteks aineteks. Keemilist sidet mis moodustub ühiste elektronpaaride abil nim kovalentseks sidemeks. Elektronnegatiivsus on aatomi võime siduda elektrone Keemiline reakt. on protsess, milles tekivad keemilised sidemed. Keemiliste sidemete tekkel energia alati eraldub, keemiliste sidemete lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. Reaktsioonil eralduvat või neelduvat energiat nim reaktsiooni soojusefektiks. Reakts võrrandeid milles on märgitud reaktsioonis eralduv või neelduv soojushulk, nim. termokeemilisteks võrranditeks. Eksotermilistes reaktsioonides energia eraldub, endotermilistes reaktsioonides energia neeldub. Väärisgaaside aatomite väliselektronkiht on elektronidega täidetud ja seetõttu kõige püsivamas olekus. Elektronidega täidetud väliskiht sisaldab reeglina 8 elektroni ehk elektronokteid.
positsioonide vahel 80 – 90 ºC juures, kasutades katalüsaatoreid nt. Zn, Al, Ni. Eesmärgiks taas õlide tahkemaks muutmine. 2 Rashvhapetel on oluline mõju hangumistemperatuurile (eraldub latentne kristalliseerumissoojus), sulamistemperatuurile (neeldub latentne sulamissoojus) ja kristallide omadustele. Ühest olekust teise üleminekul neelduvat või eralduvat soojust nimetatakse latentseks soojuseks. Rasva sulamisel on latentne soojus keskmiselt 80 kJ/kg. Rasva erisoojus (soojusmahtuvus) on vedelas ja tahkes olekus vastavalt 2,1 kJ/kg ja 1,7 kJ/kg. Sulamistäpp on temperatuur, mille juures tahke rasv muutub vedelaks ja on täiesti läbipaistev. Kui domineerivad pikemaahelalisd ja küllastatud rasvhapped, siis rasva sulamistemperatuur on kõrge. Vahemik kõigub -40 ºC ... 40 ºC.
- rA pidevalt töötavas süsteemis -aga reaktsioonisegu -hõlpsustamiseks (ja kvaliteedi parandamiseks).-26. kokkuleppe--liselt loetakse protsessis neelduvat soojust ebastabiilne: -väikese temperatuuritõusuga põhjustatud -avaldub ristkülikuna -punktide (0,0) ja (X,1/-rA) tihedus võib oluliselt- muutuda P,T ja/või rektsioonil -positiivseks H>0 ja eksotermilise reaktsiooni -korral -reaktsioonilt eraldunud soojushulk on suurem, -kui
kombinatsioonis ja ka teisi skeemielemente (takisteid, kondensaatoreid, induktiivsusi, juhte ja kontakte). Kasutatakse ka nn heterosiirdeid, kus n ja p ala on valmistatud erinevatest materjalidest erineva keelutsooni laiusega. Heterosiirdeid kasutatakse kiirgusega seotud seadistes (valgusdioodid, pooljuhtlaserid, päikeseelemendid jne), kus on tihti vajalik, et üks siirde pool laseb läbi siirdealal eralduvat või neelduvat kiirgust (on suurema keelutsooni laiusega). 2.3.1 Elementaarsed pooljuhid IV rühma elemendid C (teemandi kujul), Si, Ge ja Sn on pooljuhid. Kasutatakse neist Si ja Ge. 1) Räni Si Mõned omadused: Omadus Si Ge E, eV 1,12 0,72 n , m2/V s 0,145 0,39 p , m2/V s 0,048 0,19 omaj , m 2500 0,68 Tsul , OC 1414 936 O
K' vastavates punktides on tasakaalus vedel ja tahke faas, see on sulamiskõver; joonele K-C vastavates punktides on tasakaalus tahke ja gaasifaas, see on sublimatsioonikõver. Tasakaal siin tähendab dünaamilist tasakaalu: faasid vahetavad pidevalt molekule, kuid küllalt pika aja jooksul on mõlemas suunas üleminevate molekulide arv võrdne. Aurustumiskõvera punktidele vastavat auru nimetatakse küllastavaks. Sulamisel ja aurustumisel massiühiku kohta neelduvat soojushulka nimetatakse vastavalt sulamissoojuseks ja aurustumissoojuseks q, mõlemad sõltuvad rõhust. Kui me hakkame isobaariliselt soojendama tahket ainet olekust A (joon.5.12), siis läheb see punktis A1 otse üle gaasifaasi, sellist protsessi nimetatakse sublimatsiooniks, sellega kaasneb sublimatsioonisoojuse neeldumine. Aurustumiskõver lõpeb kriitilises punktis Kr. Nii on võimalik aine viia vedelast olekust
membraanivahelisse alasse. Miks tehakse prootonite liikumise arvutused kahe, mitte ühe elektroni liikumise kohta? Sest Q-tsükkel on üks tervik ning vaid ühe elektroniga arvutamisel ei oleks sisuline taust õige??? Ma pakun, et kuna poolikute hapnikumolekulidega ei ole esteetiliselt kaunis tegutseda, siis võetakse 2 elektroni tasakaalustamaks reaktsiooni. Sest elektronid esinevad vaheldumisi oksüdeerunud ja redutseerunud vormis - redokspaarina. 110. Loomaraku hingamisel neelduvat hapnikku kasutatakse otseselt (Õige variant alla kriipsutada). a) Glükolüüsis b) elektronide aktsepteerimiseks mitokondriaalse ETA lõpus c) tsitraaditsüklis, NADPH genereerimise reaktsioonides d) tsitraaditsüklis, püruvaadi oksüdeerimisel atsetüülCoA-ks. 111. Tsitraaditsükkel produtseerib kõrge energiasisaldusega ühendeid, mis transpordivad energia mitokondriaalsesse elektronide transpordi ahelasse (mETA), sest
Redusteerunud CoQ vabastab täiendavalt 2 prootonit membraanidevahelisse ruumi, üks liigub cyt c-le, teine tsükliseerub jne. Milliste mitokondri piirkondade vahel ja kust kuhu prootonid liiguvad? Miks tehakse prootonite liikumise arvutused kahe, mitte ühe elektroni liikumise kohta? Elektronid liiguvad maatriksist läbi sisemembraani membraanidevahelisse ruumi. Kahe prootoni kohta, sest NADH-CoQ reduktaasne kompleks katalüüsib kahe elektroni liikumist NADH-lt CoQ-le. Loomaraku hingamisel neelduvat hapnikku kasutatakse otseselt (Õige variant alla kriipsutada). a) Glükolüüsis b) elektronide aktsepteerimiseks mitokondriaalse ETA lõpus c) tsitraaditsüklis, NADPH genereerimise reaktsioonides d) tsitraaditsüklis, püruvaadi oksüdeerimisel atsetüülCoA-ks. Tsitraaditsükkel produtseerib kõrge energiasisaldusega ühendeid, mis transpordivad energia mitokondriaalsesse elektronide transpordi ahelasse (mETA), sest neid oksüdeeritakse mETAs.
Redusteerunud CoQ vabastab täiendavalt 2 prootonit membraanidevahelisse ruumi, üks liigub cyt c-le, teine tsükliseerub jne. Milliste mitokondri piirkondade vahel ja kust kuhu prootonid liiguvad? Miks tehakse prootonite liikumise arvutused kahe, mitte ühe elektroni liikumise kohta? Elektronid liiguvad maatriksist läbi sisemembraani membraanidevahelisse ruumi. Kahe prootoni kohta, sest NADH-CoQ reduktaasne kompleks katalüüsib kahe elektroni liikumist NADH-lt CoQ-le. Loomaraku hingamisel neelduvat hapnikku kasutatakse otseselt (Õige variant alla kriipsutada). a) Glükolüüsis b) elektronide aktsepteerimiseks mitokondriaalse ETA lõpus c) tsitraaditsüklis, NADPH genereerimise reaktsioonides d) tsitraaditsüklis, püruvaadi oksüdeerimisel atsetüülCoA-ks. Tsitraaditsükkel produtseerib kõrge energiasisaldusega ühendeid, mis transpordivad energia mitokondriaalsesse elektronide transpordi ahelasse (mETA), sest neid oksüdeeritakse mETAs
oksüdeerumisel. Põhjendada arvutuskäik. 16.)Mitokondriaalses elektronide transpordi ahelas (mETA) liigub NADH oksüdeerumisel vabanenud 2 elektroni. Kui palju prootoneid liigub läbi mitokondri sisemembraani 2 elektroni liikumisel? Põhjendage. Milliste mitokondri piirkondade vahel ja kust kuhu prootonid liiguvad? Miks tehakse prootonite liikumise arvutused kahe, mitte ühe elektroni liikumise kohta? 17.Loomaraku hingamisel neelduvat hapnikku kasutatakse otseselt (Õige variant alla kriipsutada). a) Glükolüüsis b) elektronide aktsepteerimiseks mitokondriaalse ETA lõpus? c) tsitraaditsüklis, NADPH genereerimise reaktsioonides d) tsitraaditsüklis, püruvaadi oksüdeerimisel atsetüülCoA-ks. 18.)Tsitraaditsükkel produtseerib kõrge energiasisaldusega ühendeid, mis transpordivad
annaabi.ee 
